MÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Viive Ligi ja Ivo Pilving Määruse tegemise aeg ja koht
- detsember 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-221 Haldusasi E.E ja I.E (A. K õigusjärglased) kaebus ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni otsustele ja Tallinna Linnavalitsuse korraldustele Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 26.10.2006 määrus Menetluse aluse ringkonnakohtus H.K, V.V, M.V ja R.V määruskaebus Tallinna Linnavalitsuse ja linnakomisjoni määruskaebus ÕVVTK Tallinna RESOLUTSIOON Jätta määruskaebused rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
- oktoobri 2006 määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 741 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni (edaspidi ka linnakomisjon) 03.05.1993 otsusega nr 590 loeti omandireformi objektiks Tallinnas x ja y, endistel kinnistutel nr xxx ja xxx asuvad hooned ja krunt; majavaldus ja maa loeti natsionaliseerituks
- a; loeti tõendatuks vara kuulumine õigusvastase võõrandamise ajal E. G ja R. (hilisemates otsustes R) K võrdsetes mõttelistes osades; omandireformi õigustatud subjektiks vara suhtes tunnistati H.K. Linnakomisjoni 14.02.1994 otsusega nr 1524 loeti omandireformi objektiks Tallinnas, y, endisel kinnistul nr xxx asuvad hooned ja krunt; omandireformi õigustatud subjektiks tunnistati H.K ½ mõttelise osa suhtes varast; teiste hulgas A. K taotlus jäeti rahuldamata põhjendusega, et taotleja ei kuulu omandireformi õigustatud subjektide ringi. Linnakomisjoni 14.02.1994 otsusega nr 1525 loeti omandireformi objektiks Tallinnas, x, endisel kinnistul nr xxx asuvad hooned ja krunt; omandireformi õigustatud subjektiks tunnistati H. K ½ mõttelise osa suhtes varast; teiste hulgas A. K taotlus jäeti rahuldamata põhjendusega, et taotleja ei kuulu omandireformi õigustatud subjektide ringi. 3-04-221 Linnakomisjoni 18.06.1994 otsusega nr 1525/m loeti omandireformi objektiks Tallinnas, x, endisel kinnistul nr xxx asuvad hooned ja krunt; omandireformi õigustatud subjektiks vara suhtes tunnistati H. K; teiste hulgas A. K taotlus jäeti rahuldamata põhjendusega, et taotleja ei kuulu omandireformi õigustatud subjektide ringi. Linnakomisjoni 26.09.1994 otsusega nr 3849 tühistati komisjoni 14.02.1994 otsus nr 1525; omandireformi objektiks loeti x, endisel kinnistul nr xxx asunud hooned ja krunt; omandireformi õigustatud subjektiks vara suhtes tunnistati H. K; teiste hulgas jäeti rahuldamata A. K taotlus, sest taotleja ei kuulu omandireformi õigustatud subjektide ringi. Linnakomisjoni 26.09.1994 otsusega nr 3860 tühistati komisjoni 14.02.1994 otsus nr 1524; omandireformi objektiks loeti x , endisel kinnistul nr xxx asunud hooned ja krunt; omandireformi õigustatud subjektiks vara suhtes tunnistati H. K; teiste hulgas jäeti rahuldamata A. K taotlus, kuna taotleja ei kuulu omandireformi õigustatud subjektide ringi. Tallinna Linnavalitsuse 13.10.1994 korraldusega nr 2351-k otsustati kompenseerida X, endisel kinnistul nr xxx asunud ehitised; määrati kompensatsiooni summa ja otsustati see maksta H. Kle. Korralduse aluseks on linnakomisjoni 26.09.1994 otsus nr
- Tallinna Linnavalitsuse 14.10.1994 korraldusega nr 2369-k tagastati Y, endisel kinnistul nr xxx asuv hoone H. Kle linnakomisjoni 26.09.1994 otsuse nr 3849 alusel. Tallinna Linnavalitsuse 31.01.1996 korraldusega nr 279-k tagastati endise kinnistu nr xxx maa suurusega 588 m2 (aadress Y) H. Kle. Tallinna Linnavalitsuse 29.03.1996 korraldusega nr 828-k tagastati endisest kinnistust nr xxx 108 m2 suurune osa (aadress Y A) H. Kle. Endisest kinnistust nr xxx maareformi seaduse § 6 lg 2 p 3 alusel mittetagastatava maa-ala (suurus 480 m2) suhtes märgiti, et see kuulub kompenseerimisele. Korralduse aluseks on linnakomisjoni 26.09.1994 otsus nr
- Tallinna Linnavalitsuse 14.05.1996 korraldusega nr 1247-k määrati X (endine kinnistu nr xxx) asuva 480 m2 suuruse maa eest kompensatsioon H. Kle.
- 20.07.1999 esitas A. K Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 14.02.1994 otsuse nr 1524 ja 18.06.1994 otsuse nr 1525m seadusevastaseks tunnistamist, ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 26.09.1994 otsuste nr 3849 ja nr 3860 ning Tallinna Linnavalitsuse 14.10.1994 korralduse nr 2369-k tühistamist. Kaebus tugineb väidetele, et A. K õigusi on vara tagastamise menetluses rikutud ja ta on jäetud ebaõigesti omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamata. R. K ja tema õde E tegid 05.10.1937 vastastikuse testamendi, millega R. K jättis oma abikaasa F ja tütred, sh H, pärandist ilma. R. K lahutas F. K ja abiellus 30.06.1941 A. K. Kuna R. K jättis testamendiga H. K pärandist ilma, ei saa H. K olla omandireformi õigustatud subjektiks. Eraomanduse uuesti jaluleseadmise määruse esimese teostamismääruse põhjal tehti Tallinna Kinnistusameti ülema 18.05.1944 otsusega kinnistus- raamatusse sissekanded omanduse tagasiandmise kohta E. G ja R. Kle. Asjaolu, et eraomand taastati, muudab vara õigusvastase võõrandamise aega, milleks subjektiotsuses on märgitud
- See omakorda avaldab mõju subjektide ringile ja nende nõudeõigusele.
- Tallinna Halduskohtu 29.11.2002 otsusega: 1) lõpetati menetlus linnakomisjoni 14.02.1994 otsuse nr 1524 seadusevastaseks tunnistamiseks põhjendusega, et kaebaja loobus selle 2
(6)3-04-221 vaidlustamisest 11.01.2000 kohtuistungil; 2) lõpetati menetlus linnakomisjoni 18.06.1994 otsuse nr 1525/m seadusevastaseks tunnistamiseks põhjendusega, et kaebaja loobus selle vaidlustamisest 03.04.2001 kaebuse täpsustuses; 3) lõpetati menetlus linnakomisjoni 26.
- 1994 otsuse nr 3860 tühistamise taotluse osas kaebetähtaja rikkumise tõttu; 4) tühistati linnakomisjoni 26.09.1994 otsuse nr 3849 p 5 A. K osas; 5) tunnistati õigusvastaseks Tallinna Linnavalitsuse 14.10.1994 korraldus nr 2369-k.
- A. K suri 27.05.
- Tallinna Ringkonnakohtu 19.03.2004 määrusega kaasati kaebaja õigusjärglastena menetlusse E.E ja I.E. Tallinna Linnavalitsuse apellatsioonkaebuse alusel tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2004 otsusega Tallinna Halduskohtu 29.11.2002 otsus HKMS § 45 lg 1 p 2 alusel kohtumenetluse normi olulise rikkumise tõttu. Kohtulahend oli tehtud ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni suhtes, keda seaduse nõuete kohaselt kohtusse ei kutsutud. Asi saadeti halduskohtule uueks läbivaatamiseks.
- E. E ja H. E palusid Tallinna Halduskohtule esitatud täpsustatud kaebuses tühistada: 1) linnakomisjoni 03.05.1993 otsus nr 590; 2) linnakomisjoni 18.06.1994 otsus nr 1525/m; 3) linnakomisjoni 26.09.1994 otsuse nr 3849 p-d 3 ja 5; 4) linnakomisjoni 26.09.1994 otsuse nr 3860 p-d 3 ja 5; 5) Tallinna Linnavalitsuse 13.10.1994 korralduse nr 2351-k p 2; 6) Tallinna Linnavalitsuse 14.10.1994 korraldus nr 2369-k; 7) Tallinna Linnavalitsuse 29.03.1996 korraldus nr 828-k; 8) Tallinna Linnavalitsuse 14.05.1996 korraldus nr 1247-k. Kaebuses paluti ennistada linnakomisjoni 03.05.1994 otsuse nr 590 ja 26.09.1994 otsuse nr 3860 ning Tallinna Linnavalitsuse 13.10.1994 korralduse nr 2351-k, 14.05.1996 korralduse nr 1247-k ja 29.03.1996 korralduse nr 828-k vaidlustamise tähtaeg.
- Tallinna Ringkonnakohtu 24.10.2005 määrusega lahendati kolmandate isikute erikaebus Tallinna Halduskohtu 09.09.2005 esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse peale ning määruse p-s 22 juhiti kaebajate tähelepanu asjaolule, et kahju hüvitamise kaebuse esitamiseks on seadusandja sätestanud tähtaja. HKMS § 9 lg 4 kohaselt ei saa kaebust kahju hüvitamiseks esitada pärast kümne aasta möödumist haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest. Ehkki ka hüvitamiskaebuse kümneaastase tähtaja võib halduskohus konkreetse juhtumi erilisi asjaolusid arvestades ennistada (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 15.06.2005 määrust nr 3-3-125-05), ei säili kohtusse pöördumise võimalus lõputult. Tähtajad on sätestatud õiguskindluse tagamiseks. Asjaolu, et kahju esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega kõrvaldamise võimalus ega võimatus pole veel selge, kahju hüvitamise taotluse esitamist iseenesest ei takista. Kohtul on võimalik menetlus kahju hüvitamise asjas peatada ja jätkata menetlust esmase õiguskaitsevahendi osas. Esmaste õiguskaitsevahenditega kahju kõrvaldamise võimatuse selgumisel on võimalik jätkata kahju hüvitamise kaebuse menetlemist. Sellisele võimalusele on Riigikohtu halduskolleegium osutanud 11.03.2004 otsuses nr 3-3-1-8-
- Kaebajad esitasid halduskohtule 30.12.2005 kaebuse taotluse muudatuse, milles palusid tunnistada õigusvastaseks seni vaidlustatud haldusaktid ja Tallinna Linnavalitsuse 31.01.1996 korralduse nr 279 ning mõista välja hüvitus õigusvastaste haldusaktidega tekitatud kahju eest.
- Tallinna Halduskohtu 30.03.2006 määrusega jäeti muudetud kaebus käiguta ja anti tähtaeg kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kohus juhtis tähelepanu kahju hüvitamise kaebuse puudustele ning vajadusele esitada kahju hüvitamise kaebuse tähtaja ennistamise taotlus ja põhjendused. Vastuseks määrusele selgitasid kaebajad, et taotlust kahju hüvitamiseks tuleb vaadelda põhikaebuse täiendusena ja selle esitamisega ei loobu nad haldusaktide tühistamisenõudest. 3
(6)3-04-221
- Tallinna Halduskohtu 30.06.2006 määrusega jäeti ennistamata tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg ning lõpetati menetlus ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 26.09.1994 otsuse nr 3860, Tallinna Linnavalitsuse 13.10.1994 korralduse nr 2351-k, 29.03.1996 korralduse nr 828-k, 31.01.1996 korralduse nr 279-k ja 14.05.1996 korralduse nr 1247-k tühistamisnõudes.
- Tallinna Halduskohtu 26.10.2006 määruse p-ga 1 võeti vastu E. E ja H. E loobumine tühitamiskaebusest ning määruse p-ga 2 lõpetati menetlus ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 03.05.1993 otsuse nr 590, 18.06.1994 otsuse nr 1525/m, 26.09.1994 otsuse nr 3849 p-de 3 ja 5 ning Tallinna Linnavalitsuse 14.10.1994 korralduse nr 2369-k tühistamiseks; määruse p-ga 3 ennistati kaebuse esitamise tähtaeg kahju hüvitamise nõudes. Määruse kohaselt on kaebajate arvates põhjendamatu neile ette heita, et nad ei pöördunud kahju hüvitamise nõudega kohtusse ajal, kui ei olnud selge, kas nende kaebus rahuldatakse või mitte. Protsess on olnud keerukas ja aastaid erinevate kohtute menetluses. Kohus tuvastas 30.06.2006 määruses, et kaebaja pidi olema ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 26.09.1994 otsusest 3860 ning Tallinna Linnavalitsuse 14.10.1994 korraldusest nr 2369-k ja 14.05.1996 korraldusest nr 1247-k teadlik hiljemalt 06.10.
- Kaebajal tekkis kahju hüvitamise nõudega halduskohtu poole pöördumise õigus 01.01.
- Riigivastutuse seadus jõustus 01.01.
- Tallinna Halduskohtu 29.11.2002 otsusega tühistati linnakomisjoni otsuse nr 3849 p 5 ja tunnistati Tallinna Linnavalitsuse 14.10.1994 korraldus nr 2369-k õigusvastaseks. Tühistamiskaebus jäeti rahuldamata õiguskindluse motiivil ja viitega Riigikohtu 16.10.2002 otsusele nr 3-3-1-41-02 märgiti, et kaebajal on põhjendatud huvi haldusakti õigusvastaseks tunnistamiseks, et taotleda hiljem õiguskaitset kahju hüvitamise teel. Tallinna Ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse menetlusnormide rikkumise tõttu, andmata otsusele sisulist hinnangut. Ringkonnakohtu otsuse saamisel ei pidanud kaebajale olema ilmselge kahju hüvitamise kaebuse esitamise vajadus. Kaebajad olid väidetavalt kuni ringkonnakohtu 24.10.2005 määruses toodud selgituseni arusaamisel, et õiguslik alus kahjunõude esitamiseks tekib alles siis, kui esmased õiguskaitse vahendid on ammendunud ja et senini selles osas selgus puudus. Pärast ringkonnakohtu määrusest selgete signaalide saamist on kaebajad mõistliku aja jooksul esitanud kahju hüvitamise nõude. Kujunenud olukorras ei ole välistatud kaebajate eksitusse sattumine, arvestades objektiivseid asjaolusid. Haldusaktid vaidlustati juba 1999.a ja lisaks kaebuse menetlemisele erinevates kohtutes mõjutasid küsimuse keerukust ka muudatused seadustes. Kaebajate poolt eelnevas menetluses õigusabi kasutamine ei välista subjektiivse külje arvestamist. Kaebajate arusaama, et neil on võimalus eesmärk saavutada kohtumenetluses oleva tühistamisnõudega, pidi mõjutama lisaks ringkonnakohtu selgitusele ka sama määrusega esialgse õiguskaitse määruse osaline tühistamine. Ehkki kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaeg kulgeb paralleelselt ka ajal, millal kahjustatud isik üritab oma õiguse rikkumist kõrvaldada muude vahenditega, ei mineta kaebuse esitaja võimalust kohtu poole pöörduda, kui kaebetähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel. Käesoleval juhul on kaebajad pärast ringkonnakohtu eespoolmärgitud määruses antud selgitusi, milles kummutati kaebajate ekslikud arusaamad õiguse tekkest kahju hüvitamise nõude esitamiseks ning juhiti kaebajate tähelepanu sellele, et kahjunõude esitamine ei saa toimuda määramatult, arvestanud antud selgitustega ja teinud toimingud mõistliku aja jooksul. Tallinna Halduskohtu 23.11.2006 määrusega jäeti vastustajate ja kolmandate isikute määruskaebused rahuldamata ning saadeti läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4
(6)3-04-221
- Tallinna Linnavalitsuse ja linnakomisjoni määruskaebuses paluti tühistada määruse p 3 ja jätta taotlus kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Kaebus kahju hüvitamiseks esitati 30.12.
- Kohus leidis, et kaebus on esitatud mõistliku aja jooksul alates Tallinna Ringkonnakohtu 24.10.2005 määrusest haldusasjas nr 2-3/1007/
- Tallinna Linnavalitsus ja linnakomisjon leiavad, et käesolevas asjas ei esinenud asjaolud, mille tõttu oleks kaebajatel olnud takistatud kaebuse õigeaegne esitamine. Kohus ei ole põhjendanud „mõistliku aja jooksul peale ringkonnakohtu lahendit“. Kui halduskohtumenetluse eesmärk on kaitsta nõrgemat osapoolt, kaebajat, siis tuleb siinkohal lähtuda asjaolust, et kaebajad ei olnud nõrgem osapool, kuna nad kasutasid oma õiguste kaitsel professionaalset õigusabi osutavat isikut. Antud asjaolu võrdsustab kaebeõiguse kasutamise osas menetluse pooled.
- Kolmandate isikute H. K, V. V, M. V ja R. V vastuses nõustuti seisukohtadega. vastustajate
- H. K, V. V, M. V ja R. V määruskaebuses paluti tühistada määruse p 3 ja jätta uue määrusega kaebajate kahju hüvitamise tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata. Kohus tuvastas, et kahju hüvitamise nõude aluseks olevate linnakomisjoni ja linnavalitsuse haldusaktide tühistamise kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks puudub alus. Kaebajad pidid olema dokumentidest teadlikud eeldatavalt 1999.a. Vaidlustatud haldusaktide mittesaatmine või ka nendest teadasaamine väidetavalt alles
- a-l ei takistanud kahjunõude esitamist RVastS § 31 lg 2 alusel hiljemalt 01.01.
- See, et esmaste õiguskaitsevahenditega kahju hüvitamise õigus ei olnud veel selginenud, ei olnud takistuseks kahju hüvitamise taotluse esitamisel. Kohtul oleks olnud võimalus kahju hüvitamise nõue kuni esmaste õiguskaitse vahendite rakendamise võimalikkuse kohta tehtava otsuse tegemiseni peatada.
- Vastustajate vastuses toetati kolmandate isikut määruskaebust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Menetlusosalised ei ole vaidlustanud halduskohtu seisukohta, et vaidlusaluse kahjunõude esitamise tähtaeg möödus 01.01.
- Määruskaebuste esitajad leiavad aga, et kahjunõude esitamise tähtaja ennistamise taotlus tuleks jätta rahuldamata, sest kaebajatel ei olnud takistatud kahjunõude õigeaegne esitamine.
- Ringkonnakohus ei jaga määruskaebuste esitajate seisukohta ja leiab, et halduskohus on põhjendatult ennistanud kahjunõude esitamise tähtaja. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on kaebuse esitajate õiguseellane taotlenud kahjunõude aluseks olevate ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni otsuste ja Tallinna Linnavalitsuse korralduste tühistamist juba alates 20.07.
- Pärast ringkonnakohtu poolt halduskohtu 29.11.2002 otsuse tühistamist 30.06.2004, on halduskohtu 15.07.2005 määrusega nõutud kaebajatelt täpsustatud kaebuse esitamist, kuid ei ole juhitud nende tähelepanu kahjunõude esitamise vajadusele. Samas oli halduskohus tühistatud kohtuotsuses leidnud, et kaebajal ei ole võimalik kaitsta oma õigusi haldusakti tühistamise läbi ja saada tagasi Y asuvat vara, sest kaebaja ei ole vaidlustanud tähtaegselt maa tagastamise otsuseid ja Y asuv vara on käesolevaks ajaks korteriomanditena H. K poolt võõrandatud kolmandatele isikutele. Kaebajad on esitanud täpsustatud kaebuse kohtu poolt nõutud tähtajaks 01.09.2005 ning taotlenud jätkuvalt linnakomisjoni otsuste ja linnavalitsuse korralduste tühistamist eesmärgiga 5
(6)3-04-221 saada tagasi õigusvastaselt võõrandatud vara. Kaebuse esitajad ei saanud ega võinud ette näha niivõrd pikaajalist kohtumenetlust. Uurimisprintsiibist tuleneva halduskohtu selgitamiskohustuse täitmiseks juhiti alles ringkonnakohtu 24.10.2005 määruses kaebajate tähelepanu kahjunõude esitamise vajadusele. 30.12.2005 esitasid kaebajad taotluse kaebuse taotluse muutmiseks, kuna toetudes ringkonnakohtu määrusele jõudsid nad järeldusele, et pole otstarbekas jääda seniste taotluste juurde. Kaebajad pidasid mõistlikuks nõuda vaidlustatud haldusaktide õigusvastaseks tunnistamist ja õigusvastaste haldusaktidega tekitatud kahju hüvitamist. Ringkonnakohtu hinnangul on käesolevas asjas kahju hüvitamise taotlus hõlmatud esialgse kohtusse pöördumise eesmärgiga ja kaebajad ei ole kahju hüvitamise nõuet esitades oma õigusi kuritarvitanud. Kaebajad ei ole pärast ringkonnakohtu 24.10.2005 määrusest selgituste saamist ülemäära kaua viivitanud, vaid on mõistliku aja jooksul esitanud kohtule kahju hüvitamise nõude. 17. Neil põhjendustel ei anna määruskaebuste väited alust halduskohtu määruse tühistamiseks ja kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata jätmiseks. Viive Ligi Ivo Pilving Lilianne Aasma 6
(6)