KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Silvia Truman ja Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-2373 Haldusasi H.M kaeb

§ 741

sätestatud korras esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD

1. Keskkonnainspektsiooni 20.07.2006 üldmenetluse otsusega nr 23288 karistati H.M metsaseaduse § 569 lg 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest 5400 kroonise rahatrahviga. H.M tasus trahvi kohtutäituri nõude alusel koos täitekuludega. Otsuses märgiti, et H.M on tekitanud looduskeskkonnale Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määruse nr 186 punktide 1 ja 2 kohaselt välja arvestatud kahju 10 999 krooni. Keskkonnainspektsiooni 20.09.2006 kirjaga nr Pä-6-4/263.:1 looduskeskkonnale tekitatud kahju 10 999 krooni hiljemalt 30.09.
2. paluti H.M tasuda
3. H.M esitas 06.12.2006 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Keskkonnainspektsiooni Pärnumaa osakonna 20.07.2006 otsus nr 23288 ja 20.09.2006 ettekirjutus nr Pä-6-4/263.:1 ning tagastada tema poolt tasutud 6344 krooni. 3-06-2373 12.12.2006 esitas H. M kohtule avalduse, mille kohaselt ta loobub kaebusest Keskkonnainspektsiooni otsuse nr 23288 õigusvastasuse tuvastamise ja kohtutäiturile tasutud 6344 krooni tagastamise nõudes. 15.12.2006 esitas H. M kohtule avalduse kaebusest loobumiseks keskkonnakahju hüvitamise ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Kaebaja märkis, et on teadlik kaebusest loobumise tagajärgedest.
4. Tallinna Halduskohtu 18.12.2006 määrusega võeti kaebusest loobumise avaldus vastu ja lõpetati halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 24 lg 1 p 2 alusel haldusasja menetlus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 4. Määruskaebuses palub H.M tühistada Tallinna Halduskohtu 18.12.2006 määrus. Määruskaebuses leiti, et halduskohus on rikkunud kohtumenetluse norme. Kuna käesolev haldusasi oli määrusega menetlusse võtmata, ei saanud kohus lõpetada haldusasja menetlust kaebusest loobumise sätete alusel. Kohus oleks võinud kaebuse tagastada selle läbivaatamata jätmise tõttu. Vaidlustatud halduskohtu määrus rikub kaebuse esitaja õigust samas asjas uuesti kohtu poole pöörduda. Kaebuse tagastamise korral oleks kaebajal nimetatud õigus säilinud. 02.01.2007 esitas H. M avalduse, et loobub määruskaebusest. 03.01.2007 esitas H. M avalduse, et loobub 02.01.2007 esitatud loobumisavaldusest ning soovib jääda esitatud määruskaebuse juurde. Tallinna Halduskohus ei pidanud õigeks rahuldada määruskaebust ning saatis selle 16.01.2007 kirjaga lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5.

§ 21

lg 1 kohaselt on kaebuse esitajal õigus kaebusest või protestist loobuda kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt kinnitab kohus kaebusest loobumise määrusega, millega lõpetab asja menetluse. Ka

§ 24

lg 1 p 1 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui võtab vastu kaebuse või protesti esitaja loobumise kaebusest või protestist.

§ 11

lg-st 9 tuleneb, et pärast asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamist teeb halduskohus asja menetlusse võtmise määruse, kui kaebust ei tagastata sama paragrahvi lg-tes 3, 31 ja 4 sätestatud alustel. Seadustiku § 12 lg 1 kohaselt toimub pärast haldusasja menetlusse võtmist eelmenetlus, mille käigus valmistatakse asi ette selle lahendamiseks kohtuistungil. Seega eristab seadustik kohtumenetluse faasidena asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamist (

§ 11) ja eelmenetlust.

Käesoleval juhul ei ole halduskohus teinud määrust asja menetlusse võtmise kohta, seega ei ole haldusasja menetlus jõudnud kaugemale asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumist. 6. Asjaolu, et halduskohus ei ole kaebust määrusega menetlusse võtnud, ei pea ringkonnakohus

§ 21

lg 5 ja § 24 lg 1 p 2 alusel kaebusest loobumise vastuvõtmist ja menetluse lõpetamist välistavaks. Sellest, et menetluse lõpetamist käsitlevad sätted asuvad paragrahvides, mis järgnevad kaebuse menetlusse võtmist käsitlevatele normidele ning osad seadustiku § 24 lg-s 1 toodud menetluse lõpetamise alused (p-d 1 ja 5) kattuvad §-s 11 toodud kaebuse tagastamise alustega (lg 31 p 2, lg 4), võib tõepoolest järeldada, et menetluse regulatsiooni 2

§ 24

lg 2 kohaselt erinevad kaebuse tagastamise või läbivaatamata jätmise tagajärgedest (

§ 11

lg 7, § 23 lg 5) selle poolest, et menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti kohtusse pöörduda samas asjas.

§ 21

lg 4 kohaselt peab kohus enne kaebusest loobumise vastuvõtmist selgitama kaebuse esitajale kaebusest loobumise tagajärgi. Käesoleval juhul halduskohus enne kaebusest loobumise vastuvõtmist seda ei teinud. Kui kaebuse esitajal puudub õige teave kaebusest loobumise tagajärgede kohta, ei pruugi loobumisavalduse esitamine vastata kaebaja tegelikule tahtele. Kui see avaldus ei vasta kaebuse esitaja tegelikule tahtele, on selle avalduse vastuvõtmine protsessinormi oluline rikkumine. Kui kaebuse esitaja aga oli kaebusest loobumise avalduse esitamisel teadlik kaebusest loobumise tagajärgedest, ei viinud kohtu poolt

§ 21lg-s 4 sätestatud nõude rikkumine asja menetluse ebaõige lõpetamiseni.

Määruskaebuse esitaja on 15.12.2006 halduskohtule esitatud kaebusest loobumise avalduses (tl 22) ise märkinud, et on teadlik kaebusest loobumise tagajärgedest. 15.12.2006 esitatud kinnitus eraldi võetuna näitab vähemalt seda, et kaebuse esitajal pidi selle avalduse esitamise ajal olema mingi teave kaebusest loobumise spetsiifilistest tagajärgedest. Määruskaebuses ei väida kaebaja seda, et tal oleks kaebusest loobumise avalduse esitamisel olnud ebaõige ettekujutus kaebusest loobumise tagajärgedest ja 15.12.2006 kohtule esitatud kinnitus teadlikkusest kaebusest loobumise tagajärgedest on ebaõige. Määruskaebuse kohaselt peab kaebaja halduskohtu määrust ebaõigeks hoopis põhjusel, et see on tehtud, ilma et eelnevalt oleks tehtud määrus kaebuse menetlusse võtmise kohta. Määruskaebuse väidetest järeldub, et kaebaja mõistab kaebusest loobumise tagajärgede erinevust kaebuse tagastamise või läbivaatamata jätmise tagajärgedest. Eeltoodud asjaoludest koosmõjus loeb ringkonnakohus tõendatuks, et kaebuse esitaja teadis kaebusest loobumise tagajärgedest juba kaebusest loobumise avalduse esitamise ajal.

1. Eeltoodud põhjusel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata.
2. Kaebuse esitaja on halduskohtule esitatud kaebuses taotlenud muuhulgas väärteootsuse nr 23288 õigusvastasuse tuvastamist ja trahvi tagastamist. Sellega seoses peab ringkonnakohus vajalikuks märkida veel järgmist. Väärteomenetluse seadustiku § 114 lg 1 p 2 ja lg 4 kohaselt tuleb kaebus väärteo kohtuvälise menetleja poolt sama seaduse § 73 lg 1 kohaselt üldmenetluses tehtud otsuse peale esitada maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Käesolevas asjas on kaebuse esitaja vaidlustanud väärteoasjas kohtuvälise menetleja poolt tehtud väärteootsuse eesmärgiga 3

§ 3

lg 2 kohaselt halduskohtu pädevusse, sest selle kaebuse lahendamiseks näeb seadus (VTMS § 114) ette teistsuguse menetluskorra. Keskkonnainspektsiooni Pärnumaa osakonna 20.09.2006 kiri nr Pä-6-4/263.:1 ei ole haldusaktina käsitatav ettekirjutus. Selle kirjaga on tehtud kaebuse esitajale ettepanek tasuda vabatahtlikult keskkonnale tekitatud kahju hüvitis, ja teatatud, et hüvitise mittetasumisel pöördub Keskkonnainspektsioon tsiviilkorras kohtusse. Vaidlus selle üle, kas ja kui suures ulatuses peab kaebuse esitaja tasuma keskkonnale tekitatud kahju, kuulub lahendamisele tsiviilkohtumenetluse korras. Ka juhul, kui kaebuse menetluse lõpetamine

§ 21

lg 5 ja § 24 lg 1 p 2 alusel oleks olnud ebaõige, oleks halduskohtul tulnud kaebus

§ 11

lg 4 alusel tagastada või, peale kaebuse menetlusse võtmist, menetlus

§ 24lg 1 p 1 alusel lõpetada. Lauri Madise Silvia Truman Ruth Virkus 4