← Eesti

3-05-142/7

Obsah (4)§ 64§ 61§ 57§ 75

MÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht 19.jaanuar 2007, Tallinn Haldusasja number 3-05-142 Haldusasi * OÜ kaebus Har

§ 64

näeb ette, et kehtetuks tunnistamise kohta sätestatut kohaldatakse ka haldusorgani poolt haldusakti kehtivuse peatamise suhtes. Kuni haldusaktid olid peatatud, ei tekitanud nad kellelegi õiguslikke tagajärgi. Kehtetut akti ei saa vaidlustada, vaidlustamisõigus tekkis haldusaktidele juriidilise jõu andmisel. Vastustaja tunnistab kaebusele esitatud vastuses, et erastamistoimingute peatamise aluseks oli M AS 12.septembri 2002 avaldus maavanemale erastamiskorralduste tühistamiseks. Haldusasjas nr 3-1692/2004 kohustati vastustajat 17.detsembri 2004 määrusega teatama, kuidas on M AS 12.septembri 2002 avaldus lahendatud ja kas on alustatud haldusmenetlust korralduste tühistamiseks. Vastustaja kohtule ei vastanud, vaid sõlmis 28.detsembril 2004 erastamislepingud. Kaebus on tulenevalt HKMS § 9 lõikest 3 tähtaegne, sest maavanema poolt peatatud kohtueelne menetlus erastamiskorralduste tühistamiseks lõppes taotluse täieliku rahuldamata jätmisega 28.detsembril 2004 erastamislepingute sõlmimisel. Peatatud korralduste jõustamisest ja lepingute sõlmimisest sai kaebaja teada 3.veebruaril 2005 ning kohtusse pöördus ta 30 päeva jooksul arvates päevast, mil talle tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses taotluse rahuldamata jätmise kohta. 2) Kaebaja taotleb tähtaja ennistamist, kui kohus leiab selle rikutud olevat. Mõjuvaks põhjuseks on riigi esindajana tegutsenud Harju maavanema eksitav ning heale haldusele mittekohane käitumine. 3

(11)3-05-142 Vastustaja leidis, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega ja palus jätta tähtaeg ennistamata. Halduskohtule esitatud kaebuse on allkirjastanud * OÜ juhatuse liige V. H. Kaebaja seob vaidlustatud korralduste jõustumise ja seega kehtivuse algdaatumi lepingute sõlmimisest teadasaamise ajaga. Kaebaja kaasati halduskohtu 17.detsembri 2004 määrusega kolmanda isikuna menetlusse haldusasjas nr 3-1692/2004, milles esitatud kaebuses taotles OÜ F erastamistoimingute lõpuleviimiseks kohustamist. Erastamistoimingute peatamise aluseks oli just M AS 12.septembri 2002 avaldus korralduste tühistamiseks, kusjuures avalduse allkirjastas M AS juhatuse liige V. H.

§ 61

lõiked 1 ja 2 välistavad haldusakti jõustumise algdaatumi sõltuvuse või seose lepingu sõlmimise ajaga. Maavanema korraldus on kehtiva haldusaktina lepingu sõlmimise aluseks, mitte vastupidi. Kaebaja pidi hiljemalt haldusasja nr 3-1692/2004 kaasamisel saama teada vaidlustatud korraldustest, sest protsessiosalisel on õigus toimikuga tutvuda. Kaebuse võib esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest. Kaebus esitati 2 kuud ja 15 pärast kaebaja eelnimetatud haldusasja menetlusse kaasamist. Hiljemalt 17.jaanuariks 2005 (kohtule vastamise ajaks) pidi ta olema korraldustega tuttav. Tähtaja ennistamiseks pole alust, sest kaebaja esindaja V. H on korraldustest teadlik ja probleemidega tuttav hiljemalt 12.septembrist 2002, mil ta allkirjastas maavanemale esitatud avalduse korralduste tühistamiseks.

  1. Tallinna Halduskohtu 1.septembri 2006 määrusega jäeti kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ja lõpetati haldusasja menetlus. Kohtu põhjendused: 1) Menetlus tuleb HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel lõpetada asja halduskohtu pädevusse mittekuulumise tõttu. Kaebaja eesmärgiks on maavanema korralduste alusel tehtud kinnistusraamatu kannete muutmine. Kaebaja väitel on korraldustega rikutud kaebaja õigust erastada ostueesõigusega maad temale omandiõiguse alusel kuuluvate raudteeharude juurde. Seega käib vaidlus sisuliselt selle üle, kellele kuuluvad rajatised (rööbasteed). Raudteeharude omaniku tuvastamine on tsiviilõiguslik küsimus, mis ei kuulu halduskohtu pädevusse. Need asjaolud tuleb käesolevas asjas tuvastada üldkohtul ning üldkohus saab vajaduse korral ka kohustada kinnistusraamatusse vaidlusaluste kinnistute omanikuna kantud isikut andma kande muutmise tahteavaldust (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 4.mai 2006 määrus haldusasjas nr 3-3-1-35-06). Maavanema korralduste eelnev tühistamine ei ole vajalik. 2) Ka siis, kui asi kuuluks halduskohtu pädevusse, tuleb menetlus lõpetada HKMS § 12 lg 3 alusel. Kaebaja seob ekslikult korralduste kehtivuse erastamislepingute sõlmimisest teadasaamise ajaga. Kaebaja pidi olema vaidlustatud korraldustest teadlik hiljemalt 12.septembril 2002, kui kaebaja õiguseellane M AS esitas maavanemale avalduse korralduste tühistamiseks. Harju Maavalitsuse 7.novembri 2002 vastusest avaldusele ei nähtu, et maavanem oleks peatanud korralduste kehtivuse. Isegi kui käsitada M AS avaldust vaidena, tulnuks kaebus esitada halduskohtule hiljemalt 30 päeva jooksul Harju Maavalitsuse vastuse saamise päevast arvates. Kaebus korralduste tühistamiseks esitati halduskohtule alles 4.märtsil 2005 ning kaebetähtaega rikkudes. Asjast ei nähtu, et maavanem oleks andnud haldusakti oma korralduste peatamise kohta. Kaebaja on ise ekslikult pidanud neid akte juriidilist jõudu mitteomavaks kuni erastamislepingute sõlmimiseni. Maavanem ei ole kaebajat eksitanud. Tähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata, sest kaebetähtaeg on mööda lastud mõjuva põhjuseta.
  2. Tallinna Halduskohtu 25.oktoobri 2006 määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata ja edastati lahendamiseks ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4

(11)3-05-142 12. * OÜ määruskaebuses paluti halduskohtu määrus tühistada. Määruskaebuse põhjendused: 1) Menetluse lõpetamine HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel ei ole õiguslikult põhjendatud. Käesolevas asjas on ringkonnakohus leidnud, et kaebaja ainus võimalus lõppeesmärgi saavutamiseks on menetlus nii haldus- kui maakohtus. 2.mai 2005 lahendis ringkonnakohus märkis, et tegemist on vaidlusega, milles positiivse lõpptulemuse saavutamine eeldab nii halduskohtumenetluse kui ka üldkohtumenetluse läbimist. Halduskohus peab lahendama küsimuse erastamise seaduslikkusest ning üldkohus peab otsustama erastatud maa staatuse ehk selle, kes on kaebajale kuuluvate raudteede aluse maa omanikuks. Halduskohtu määruse viide Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-35-06 ei ole asjakohane, sest tegemist ei ole sarnase olukorraga. Viidatud lahendis oli kaebaja ainus eesmärk kinnistusraamatu kannete muutmine. * OÜ eesmärk on laiem. Ta soovib tõepoolest korralduste tühistamist ning lõppkokkuvõttes saada raudteealuse maa omanikuks, kuid reaalne olukord on selline, et kolmas isik on erastatud maad käesolevaks ajaks võõrandanud OÜ-dele A, N ja S (omanikena kantud kinnistusregistrisse 11.augustil ja 3.oktoobril 2006), mistõttu võib kinnistute omandiõiguse kaebajale ülekandmine osutuda objektiivselt võimatuks. Seetõttu seisneb käesoleval ajal haldusvaidluse eesmärk korralduste tühistamise kõrval muuhulgas selles, et kui üldkohtumenetluses tuvastatakse maa uute omanike heausksus, siis pole välistatud kahju hüvitamise nõude esitamine Harju Maavalitsuse vastu. Muutunud õiguslikus olukorras ei ole põhjendatud menetluse lõpetamine ettekäändel, et kinnistusraamatu kande muutmise vaidlus allub üldkohtule. Halduskohtul pole põhjust haldusaktide seaduslikkuse kontrollimisest keelduda. 2) Korraldused vaidlustati tähtaegselt. Kaebaja õiguseellase 12.septembri 2002 avaldus oli vaie, millele vastuseks teatati, et pärast omandivaidluse lahendamist otsustatakse maa erastamine ehitiste omanikule. Maavalitsuse 7.novembri 2002 kirjas anti otsene soovitus lahendada varaline vaidlus kas omavahel või kohtu teel ja alles siis, sõltuvalt vaidluse lõpptulemusest, osutub võimalikuks maa erastamine. Kirjas puudus vaidlustamisviide ning kirja sisust tulenes üheselt, et kaebaja õiguseellase avalduse suhtes pole tehtud veel ei osalist ega lõplikku otsust, vaid avaldus kuulub lahendamisele tulevikus. Vastuses on öeldud ühemõtteliselt, et vaiet ei lahendata ega arutata küsimust korralduste seaduslikkusest enne, kui on lahenenud omandiküsimus. Kuigi omandiküsimuses ei toimunud mingeid muudatusi vaide lahendamise edasilükkamise ajaga võrreldes, selgus kaebajale 3.veebruaril 2005, et 28.detsembril 2004 sõlmiti erastamislepingud. Lepingutest teadasaamisel oli kaebajale selge, et tema vaie jäeti vastavat haldusakti vormistamata rahuldamata ning ta pöördus viivitamatult kohtusse. Halduskohtu seisukoht kaebetähtaja rikkumisest pole kooskõlas Riigikohtu halduskolleegiumi 1.detsembri 2005 määruses nr 3-3-1-67-05 (p 10) toodud seisukohaga, et halduskohus peab hindama, kas kirjadena vormistatud vastuste näol, milles puudub vaidlustamisviide ja on antud soovitusi võimaliku tulevikus tekkiva lahendi osas, on tegemist lõpliku keelduva otsusega, kas selle vaidlustamise tähtaeg on mööda lastud ning kas on alust tähtaja ennistamiseks. 3) Kui kaebus on siiski esitatud tähtaja rikkumisega, tingis selle maavanema eksitav käitumine, mis on aluseks tähtaja ennistamisele. Eksitamine on ilmne, sest vaie jäeti sisuliselt lahendamata, tuues ettekäändeks omandivaidluse. Maavanem eksitas, et enne omandivaidluse lahendamist ei hakata hindama korralduse seaduslikkust. Tegelikkuses aga sõlmis maavanem korraldustele tuginedes erastamislepingud. Maavanem ei ole saatnud ühtegi haldusakti, milles oleks viidatud õigusele konkreetse tähtaja jooksul vaidlustada haldusorgani seisukoht.

§ 57

lg 3 kohaselt on vaidlustamisviite puudumine juba iseenesest mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks. Halduskohus pole uurinud, kas viite puudumine võis põhjustada kaebetähtaja möödalaskmise. Kui maavalitsuse kiri oleks sisaldanud märget vaidlustamise võimaluste kohta, oleks kaebaja õiguseellane selle kirja kohe halduskohtus vaidlustanud. 5

(11)3-05-142
  1. Vastustaja vastuses paluti jätta määruskaebus rahuldamata ning jäädi esimese astme kohtus esitatud seisukohtade juurde.
  2. Kolmanda isiku vastuses paluti jätta määruskaebus rahuldamata. Halduskohus tuvastas õigesti, et tühistamiskaebus on esitatud 30-päevast kaebetähtaega rikkudes. Kaebaja pidi olema korraldustest teadlik hiljemalt 12.septembril
  3. Oluline on, et kaebaja ja M AS juhatuse liige on üks ja sama isik V. H. Lisaks pidi kaebaja saama korraldustest teada ka haldusasja nr 3-1692/2004 menetlusse kaasatuna ning sellest menetlusest pidi ta järeldama, et korraldused ei ole peatatud ega tühistatud, sest OÜ F nõue oli suunatud neist korraldustest tulenevatele toimingutele – maa erastamise lõpuleviimisele. Pole tõendeid, et seoses avalduse (vaidega) oleks korraldusi peatatud või tühistatud. Ebaõige on väide, nagu oleks maavalitsuse 7.novembri 2002 vastuses öeldud avaldajale ühemõtteliselt, et vaiet ei lahendata ja korralduste seaduslikkust ei arutata enne omandiküsimuse lõplikku lahenemist. Kaebaja õiguseellane pidi aru saama, et korraldused kehtivad. Kaebaja subjektiivne arusaam vastuse sisust ja suutmatus hinnata selle tegelikku sisu ei saa olla tähtaja ennistamise põhjuseks. Samuti ei ole mõjuvaks põhjuseks vastuses vaidlustamisviite puudumine. Kuna kaebetähtaja rikkumine oli ilmne ja ennistamiseks mõjuvaid põhjusi ei esitatud, on kohus menetluse õigesti lõpetanud HKMS § 12 lg 3 alusel ning asjas ei oma enam tähtsust, et kohus leidis menetluse lõpetamiseks ka HKMS § 24 lg 1 punktist 1 tuleneva aluse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Määruskaebuse lahendamiseks tuleb esmalt analüüsida, kas kohus on õigesti lõpetanud menetluse HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel halduskohtul asja lahendamiseks pädevuse puudumise tõttu (I) ning kui asja lõpetamine eelnimetatud alusel ei ole põhjendatud, tuleb analüüsida kaebuse esitamise tähtajaga seonduvaid väiteid (II). I
  5. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus kohaldanud HKMS § 24 lg 1 punkti 1 ebaõigesti. Riigikohtu halduskolleegiumi 4.mai 2006 määruses haldusasjas nr 3-3-1-35-06 käsitletud juhtumi asjaolud ei ole käesoleva asjaga sarnased.
  6. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendites (21.märtsi 2005 otsus nr 3-2-1-16-05; 8.veebruari 2006 otsus nr 3-2-1-121-05) on väljendatud ja korratud seisukohta, et üldjuhul saab haldusakti alusel tehtud kinnistusraamatu kannet vaidlustada üksnes siis, kui eelnevalt on vaidlustatud kande aluseks olev haldusakt. Sellest reeglist saab teha erandeid. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi hinnangul on kinnistusraamatu kannet erandina võimalik vaidlustada eelnevalt haldusakti vaidlustamata juhul, kui sisuliselt vaidlustatakse haldusakti andmise aluseks olevaid eraõiguslikke asjaolusid või suhteid. Erandi tegemist on Riigikohus tunnustanud olukorras, kus haldusakti andmise aluseks olevad eraõiguslikud asjaolud olid tuvastatud ekslikult ning formaalselt kehtiva haldusakti kohaldamine looks formaalsed takistused kinnistusraamatu kande muutmiseks. Sellises olukorras saab kohus kinnistusraamatu kande õigsust hinnates hinnata ka kande aluseks oleva haldusakti kehtivust ja õiguspärasust. Kui üldkohus tuvastab, et haldusakti andmise aluseks olevad asjaolud on tuvastatud ekslikult, võib üldkohus oma 6
(11)3-05-142 otsusega kohustada kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna kantud isikuid andma tahteavalduse kande muutmiseks, sõltumata vastava haldusakti formaalsest kehtivusest.
  1. Ka käesolevas asjas leiab kaebaja, et haldusakti andmise aluseks olevad eraõiguslikud asjaolud on valesti tuvastatud. Seega võib kinnistusraamatu kandes kajastatu erineda tegelikust õiguslikust olukorrast ja kaebaja eesmärk võib tõepoolest olla kinnistusraamatu kande muutmine, kuid tema kinnistusraamatusse omanikuna kandmine vaidlustatud haldusaktide tühistamise või kehtetuks tunnistamise ja uue erastamisotsuse tegemiseta pole võimalik. Kaebaja ei saa nõuda enda kandmist kinnistusraamatusse omanikuna kostja asemel ega ka kinnisasja mõttelise osa omanikuna. Riigikohtu lahendites on vaadeldud olukordi, kus haldusorganil ei ole vaja asja uuesti läbi vaadata ning hageja saavutab lõppeesmärgi üldkohtus. Käesolev juhtum on erinev, sest erastatud maaüksustel asuvad lisaks väidetavalt kaebajale kuuluvatele raudteeharudele ka muud ehitised, mille suhtes kaebaja enda omandiõigust ei väida. Maardu Linnavalitsuse 3.augusti 1999 korraldusest nr 1280 nähtub, et X 18 maatükil asuvad happeladu, haldushoone, remonditöökoda, väävelhappe hoidla, 2 pumbamaja, 2 pumbajaama, trafoalajaam, galeriid ja rajatised; 3.augusti 1999 korraldusest nr 1278 nähtub, et X 21 maatükil asuvad pakkeosakond, toodangu ladu, galeriid ja rajatised; 3.augusti 1999 korraldusest nr 1279 nähtub, et X 20 maatükil asuvad superfosfaadi tsehh nr 2, majandushoone operatsioonide osakond, apatiidi laohoone, galeriid ja rajatised; 3.augusti 1999 korraldusest nr 1281 nähtub, et X 31 maatükil asuvad 2 korruseline tootmishoone (peakorpus) ja rajatised. Et samadel maaüksustel on lisaks rajatistele ka hooned, nähtub katastriüksuste plaanidelt (I kd lk 19-22) ja AS P 15.veebruari ja 16.märtsi 2005 hindamisaktide väljavõtetest fotodega (I kd lk 98-101). Isegi kui on õige kaebaja väide, et samadel maatükkidel asuvad ka talle kuuluvad ehitised, ei saa maareformi käigus väidetavalt tekkinud viga üldkohtus raudteeharude omandivaidluse lahendamise ja kande muutmiseks tahteavalduse andmiseks kohustamisega parandada, sest erinevatele isikutele kuuluvatele ehitistele tuleks haldusorganil määrata teenindusmaa ning otsustada maa erastamine. Üldkohus ei saa otsustada, kas ja kui suures ulatuses oleks ehitiste omandiõiguse tuvastamise korral pooltel õigus maad erastada. Vaidluse sisuks üldkohtus saavad olla üksnes haldusakti andmise aluseks olevad eraõiguslikud asjaolud (nt tegeliku pärimisõigusliku olukorra tuvastamine, vallasasjaks olnud korteri omandiõiguse tuvastamine korteriomandi esmakinnistamisel), mitte aga avalik-õiguslik asjaolu – erastatava maa suurus. Et vaidluse sisuks pole üksnes eraõiguslikud asjaolud, näitab ka see, et kaebaja väitel on kolmanda isiku ehitised lagunenud ja nende juurde maad erastada ei saa. Asjaolu, et ehitised on lagunenud, ei too maa erastamisest keeldumist kaasa vältimatult, vaid üksnes siis, kui ehitiste omanik ei tee neid kohaliku omavalitsuse poolt määratud tähtajaks korda. Üldkohus ei saa otsustada, et kolmandal isikul puudub maa erastamise õigus ning et kinnistute omanik saab olla üksnes kaebaja, isegi kui kaebaja on raudteeharude omanik.
  2. Halduskohus on pädev tuvastama ka eraõiguslikke asjaolusid, kui see on haldusakti õiguspärasuse kontrollimiseks vajalik. Apelleeritava määruse seisukoht halduskohtul käesoleva vaidluse lahendamiseks pädevuse puudumisest on väär. II
  3. Kuna HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel käesolevas asjas menetlust lõpetada ei saa, tuleb ringkonnakohtul hinnata ka halduskohtu järeldust, et kaebuse esitamise tähtaeg on mööda lastud. 7
(11)3-05-142
  1. Asjas pole vaidlust selle üle, et kaebuse esitaja juhatuse liige V.H oli vaidlustatud haldusaktidest ja nende väidetavast õigusvastasusest teadlik hiljemalt 12.septembrist 2002, mil ta vaadeldavas õigussuhtes (ehitiste omanikule maa ostueesõigusega erastamine või omaniku kasuks riigimaale hoonestusõiguse seadmine) kaebaja õiguseellase M AS juhatuse liikmena allkirjastas maavanemale esitatud 12.septembri 2002 taotluse haldusaktid tühistada. Vaidlust pole selle üle, et maavalitsus vastas taotlusele 7.novembril 2002, ega ka selle üle, et erastamislepingute sõlmimisest sai kaebaja teada 3.veebruaril
  2. Vastustaja on hoidunud seisukoha esitamisest kaebaja väite suhtes, et tema õiguseellase 12.septembril 2002 esitatud vaide lahendamine – kohtueelne menetlus – kestis 28.detsembrini 2004, mil sõlmiti erastamislepingud, ning et kaebaja pöördus HKMS § 9 lg 3 alusel kohtusse 30 päeva jooksul arvates ajast, mil ta sai teada vaide faktilisest rahuldamata jätmisest. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja pidanuks kohtusse pöörduma 30 päeva jooksul alates ajast, mil tal oli võimalus tutvuda haldusasja nr 3-1692/2004 toimikuga, milles sisaldusid vaidlustatud korraldused, so
  3. aasta detsembrist. Halduskohus asus seisukohale, et kui kaebaja õiguseellase 12.septembri 2002 avaldust käsitada vaidena, tulnuks haldusaktide tühistamise taotlusega pöörduda kohtusse hiljemalt 30 päeva jooksul maavalitsuse 7.novembri 2002 vastuse saamisest. Sama seisukohta toetab kolmas isik. Seega on halduskohus ja kolmas isik seisukohal, et maavalitsuse 7.novembri 2002 vastusega jäeti vaie rahuldamata.
  4. Ringkonnakohtu hinnangul rajaneb halduskohtu järeldus kaebetähtaja rikkumisest puudulikult tuvastatud asjaoludel ning ebaõigel järeldusel, et maavalitsuse 7.novembri 2002 vastusega jäeti kaebaja õiguseellase taotlus haldusaktide tühistamiseks rahuldamata.
  5. Vaidlustatud korraldused on antud 14.detsembril
  6. Kaebaja ja M AS on sõlminud raudtee müügilepingu 6.mail
  7. Seega on kaebaja väidetavalt omandanud vaidlusaluse vara pärast maavanema korralduste andmist. Halduskohus on põhjendatult omistanud tähtsuse kaebaja õiguseellase tegevusele raudteeharudega seonduvate õiguste kaitsel, sest kui haldusaktide tühistamiseks kaebuse esitamise tähtaeg möödus enne vara võõrandamist, ei hakka see vara omandaja suhtes uuesti kulgema.
  8. Ringkonnakohus jagab kaebaja seisukohta, et maavalitsuse 7.novembri 2002 kirjaga ei ole M AS taotlust maavanema korralduste tühistamiseks rahuldatud ega jäetud rahuldamata. Pelgalt kirjas sisalduvate sõnade põhjal „/…/ ei ole alust tühistada /…/“ ei saa teha järeldust, et tühistamistaotluse suhtes on tehtud lõplik otsus, millega on jäetud taotlus rahuldamata. Vastuses antud selgitustest, et maaüksustel asuvate raudteeharude kuuluvus pole selge, maavanem pole pädev omandivaidlust lahendama ning et sõltuvalt vaidluse lõpptulemusest osutub võimalikuks maa erastamine ehitiste omanikule, nähtub ilmekalt, et erastamise korraldajale ei olnud selge, kas vaidlustatud haldusaktid on õiguspärased või mitte ning erastamise korraldaja arvates saab ta seisukoha tühistamise suhtes võtta pärast seda, kui end ehitiste omanikena väitvad isikud on lahendanud vaidluse vara kuuluvuse üle omavahel või kohtus. Tühistamistaotluse lahendamine on vastusest nähtuvalt lükatud edasi määratlemata tulevikku. Asjaolu, et erastamise korraldajal puudus kuni erastamislepingute sõlmimiseni seisukoht selles, kas korraldused on õiguspärased või õigusvastased ja kas need tuleks kehtetuks tunnistada või mitte, järeldub ka vastustaja käesolevas asjas antud selgitustest. 14.juuni 2005 vastuses märgitakse: „/…/ Kuna maavanemale ei ole eelneva haldusmenetluse ja materjalide 8
(11)3-05-142 täiendava kontrolli käigus selgunud üheselt, vaidlusaluste rajatiste omandiõiguslik kuuluvus, puudus vajadus muuta Harju maavanema 14.12.2001 korraldusi nr 3752, 3753, 3754 ja 3755 ning kuna oli selge, et need raudteeharud ei saa kuidagi kuuluda kellelegi teisele (sh * OÜ-le), siis sõlmitigi 28.12.2004 OÜ-ga F X 18, 20, 21 ja 31 maaüksuste müügi- ja hüpoteegiseadmise lepingud ning asjaõiguslepingud.“ (I kd lk 172). Ringkonnakohus nõustub ka kaebaja seisukohaga, et lõplik otsus tühistamistaotluste rahuldamata jätmise kohta, ehkki seda pole kirjalikult vormistatud, on tehtud erastamislepingute sõlmimisega 28.detsembril
  2. Kui kaebaja õiguseellase 12.septembri 2002 avaldus on vaie, siis on tühistamiskaebus HKMS § 9 lõikest 3 tulenevalt tähtaegne, sest pole andmeid, et kaebaja või tema õiguseellane oleks vaide rahuldamata jätmisest saanud teada enne 3.veebruari
  3. Kaebaja väide sel päeval erastamislepingute sõlmimisest teadasaamise kohta on usutav, sest järgmisel päeval, so 4.veebruaril 2005, on kaebaja taotlenud Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonnalt kõnealuste maaüksuste kohta avatavatesse registriosadesse märgete tegemist kaebaja kasuks (kohtumäärused I kd lk 31, 32). Kui 12.septembri 2002 avaldus ei ole vaie, pole HKMS § 9 lg 3 kohaldatav, sest sel juhul pole toimunud kohtueelse menetluse läbimist, mis kohtusse pöördumise üldist tähtaega pikendaks. Küsimus sellest, kas avaldus on vaie, on seega käesolevas asjas olulise tähtsusega asjaolu, mille halduskohtus on jätnud välja selgitamata. Asjas seni kohtule esitatu ei võimalda üheselt järeldada, et tegemist on vaidega. Avalduse käsitlemise vaidena seab kahtluse alla selle esitamine haldusaktide andmisest peaaegu aasta möödumisel.

§ 75

võimaldab vaide esitamist 30 päeva jooksul arvates päevast, mil isik vaidlustatavast haldusaktist teada sai või pidi teada saama. On vähetõenäoline, et kaebaja õiguseellane sai maavanema korraldustest teada kuu enne 12.septembri 2002 avalduse esitamist. Kaebaja õiguseellane on olnud erastamismenetlusega kursis.

  1. aastal on ta andnud kooskõlastuse vaadeldavaid maaüksusi puudutavatel ettepanekute ja tingimuste lehtedel maa ostueesõigusega müügi tehingu korraldamiseks (I kd lk 148-151). Kolmanda isiku 26.veebruari 2002 kaaskirjaga (I kd lk 191) maavanemale edastatud advokaadibüroo 25.veebruari 2002 arvamusest (I kd lk 191-193) nähtub, et AS M on adresseeritud analüüs sellest, kuidas on võimalik maa ostueesõigusega erastamise toimingud lõpule viia ja maa õigustatud subjektile erastada ilma, et seejuures rikutaks AS M õigusi, kellele kuuluv raudteelõik asub ostueesõigusega erastataval maal. Seega võib olla õige kolmanda isiku poolt ringkonnakohtu määrusele esitatud erikaebuses (I kd lk 83) esitatud ja 28.aprilli 2005 vastuses (I kd lk 133) korratud väide, et kaebaja õiguseellane oli maavanema korraldustest teadlik algusest peale ning sellest järelduv seisukoht, et M AS on kaebetähtaja mööda lasknud juba enne 12.septembri 2002 avalduse esitamist, kuid täiendavate tõendite kogumiseta pole seda võimalik üheselt kindlaks teha. Tõendeid selle kohta, millal sai kaebaja õiguseellane teada maavanema korraldustest, pole asjas kogutud.
  2. Kui kaebaja õiguseellase 12.septembri 2002 avaldus pole vaie, on tegemist menetluse uuendamise ja uuendatud menetluses haldusaktide tühistamise taotlusega. Et menetlus on uuendatud, näitab maavanemale uute tõendite esitamine nii kaebaja kui ka kolmanda isiku poolt. Uuendatud menetluse lõppemise ja haldusaktide tühistamistaotluse rahuldamata jätmise suhtes kehtivad käesoleva määruse punktis 24 esitatud seisukohad ning ringkonnakohus neid siinkohal ei korda. Isegi kui kaebaja õiguseellase 12.septembri 2002 avaldus oli menetluse uuendamise taotlus, ei tähenda see iseenesest, et kaebaja on oma väidetavalt rikutud õiguste kaitseks kohtusse 9

(11)3-05-142 pöördumisega hilinenud. Sellisel juhul ei saa kaebuse esemeks olla küll haldusaktid, mille kehtetuks tunnistamist uuendatud menetluses taotleti, kuid kohaseks, kohtusse pöördumise eesmärgiga hõlmatud ja tähtaegselt esitatud taotlusteks oleks kehtetuks tunnistamisest keeldumise tühistamine ja asja uueks läbivaatamiseks (kuivõrd haldusakti kehtetuks tunnistamine väljaspool vaidemenetlust on kaalutlusotsus) kohustamine. Asjaolu, et uuendatud menetluses haldusaktide kehtetuks tunnistamise taotluse rahuldamata jätmisele pole antud kirjalikku vormi, sellekohase otsuse tühistamist ei takista. Kohus ei saa kaebaja eest otsustada, milline on kaebuse ese, kuid halduskohtumenetluses kehtivast uurimisprintsiibist tulenevalt on kohtul kohustus selgitada kaebajale, millised on kaebaja eesmärgi saavutamiseks võimalikud taotlused ja teha ettepanek taotlust muuta.
  1. Vaatamata esialgse õiguskaitse määruse alusel kinnistusregistrisse 4.juulil 2005 kaebaja kasuks vastuväidete kandmisele on määruskaebuses osutatud võimalusele, et N OÜ (X 20 ja X 31 tootmismaa omanik 11.augustist 2006), OÜ A (X 18 tootmismaa omanik 11.augustist 2006) ja S OÜ (X 21 omanik 3.oktoobrist 2006) võivad olla heausksed omanikud. Kaebaja leiab, et kui üldkohtus tuvastatakse nende heausksus, võib kinnistute omandiõiguse kaebajale ülekandmine osutuda võimatuks ning pole välistatud, et kaebajal tuleb esitada vastustaja vastu kahjunõue. Ringkonnakohus märgib, et kui maavanema korraldustele esitatud tühistamistaotlused on tähtaegsed, kuid on alust eeldada nende haldusaktide tagasitäitmise võimatust, tuleks kaebajal kaaluda kohtusse pöördumise eesmärgiga hõlmatud alternatiivse taotlusena hüvitamisnõude esitamist nimelt käesolevas asjas, sest hüvitamisnõude esitamise kolmeaastane tähtaeg arvates päevast, millal kahjust ja selle põhjustanud isikust teada saadi (HKMS § 9 lg 4), võis 12.septembril 2005, so käesoleva kohtumenetluse ajal, lõppeda. Hiljemalt 12.septembriks 2002 pidi kaebaja õiguseellasele ja ka kaebaja seaduslikule esindajale olema teada, et erastamiskorralduste kehtima jäämine tekitab raudteeharude väidetavale omanikule kahju. Kui kaebuse esemeks on uuendatud menetluses haldusaktide kehtetuks tunnistamisest keeldumise otsus, kuid on ilmne, et ka asja uuel läbivaatamisel haldusorgani poolt haldusaktide kehtetuks tunnistamine ei saaks kaebajat viia lõppeesmärgile - maa ostueesõigusega erastamisele, ei saa kaebuse sellise eseme puhul alternatiivse taotlusena keeldumisotsuse diskretsioonilisusele vaatamata välistada selle otsusega tekitatud kahju hüvitamise nõuet, kuid seda nõuet ei pruugi kaebaja esitada tingimata käesolevas asjas.
  2. HKMS § 473 lg 2 näeb ette, et kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse korral saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule. Kuna halduskohus on jätnud asjas olulised asjaolud välja selgitamata, tuleb vaidlustatud määrus tühistada. Ringkonnakohus ei pea menetluse lõpetamise suhtes ise uue määruse tegemist käesolevas asjas võimalikuks. Kaebetähtaja osas seisukoha võtmine eeldab täiendavate tõendite kogumist ning kinnistute uute omanike kolmandate isikutena (OÜ F kõrval tema eriõigusjärglastena) kohtumenetlusse kaasamist. Asjaolude täiendav selgitamine ja kolmandate isikute kaasamine apellatsioonimenetluses pole otstarbekas, sest isegi kui kaebaja õiguseellase 12.septembri 2002 avaldus pole vaie, tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg möödunud juba enne nimetatud avalduse esitamist ning selle ennistamise tõenäosus olematu, tuleb kaebajale anda võimalus muuta kaebuse eset. Käesoleva asja menetluse 10
(11)3-05-142 lõpetamise korral ei saaks kaebaja tähtaja möödumise tõttu enam vaidlustada uuendatud menetluses haldusaktide kehtetuks tunnistamisest keeldumist vaidlustada. Lilianne Aasma Oliver Kask Ruth Virkus 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.