3-06-673/6

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-673 Otsuse kuupäev

1. juuni 2006 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi OÜ V. T. kaebus Maksu-ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse
2. märtsi 2006.a maksuotsuse nr 12-5/71 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev
3. juuni 2006 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja esindaja Ivo Raudjärv ja Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse esindajad Tiina Koit ja Karin Kask Resolutsioon
4. Rahuldada kaebus.
5. Tühistada Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse kaudu tehtud
6. märtsi 2006.a. maksuotsus nr 12-5/
8. Mõista Maksu- ja Tolliametilt osaühing V. T. kasuks kohtukuluna välja 8540 (kaheksa tuhat viissada nelikümmend) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise kavatsusest tuleb Tartu Halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Asjaolud Maksu- ja Tolliamet tegi Lõuna maksu- ja tollikeskuse kaudu 06.03.2006 maksuotsuse nr 125/71, millega määras OÜ-le V. T. tulumaksu summas 293 378 kr. Maksuhaldur leidis nimetatud otsuses, et OÜ V. T. on näidanud Lutika kinnistu ostmisel tegelikust kõrgemat müügihinda ning on sellega seoses teinud väljamakseid, mille eesmärki maksuhalduril ei ole võimalik kindlaks teha. Sellest tulenevalt määras maksuhaldur OÜ V. T. poolt tasumisele tulumaksu tulumaksuseaduse § 51 lg 1 ja lg 2 p 5 alusel. Selle otsuse vaidlustas OÜ V. T. Tartu Halduskohtus. Kaebuse taotlus ja põhjendused Kaebuse eitaja palus tühistada Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 06.03.2006 maksuotsuse nr 12-5/
9. Kaebuse esitaja arvates on tõendanud, et OÜ V. T. on soetanud kinnistu ja tasunud selle eest 900 000 kr isikule, kelle isikusamasuse tuvastas notar. Seega on võimalik kindlaks teha, mille eest ja kellele on nimetatud rahasumma makstud ning väljamakset ei saa käsitleda ettevõtlusega mitteseotud kuluna tulumaksuseaduse § 51 lg 1 ja lg 2 p 5 tähenduses. Seega ei ole maksuotsus antud kooskõlas kehtiva õigusega. Kaebuse esitaja osundas sellele, et
10. Lutika kinnistu omandamise kohta on sõlmitud müügileping ja asjaõigusleping notari juures 11.08.2004 ning kinnistusraamatusse on samas lepingus sisalduva kinnistamisavalduse alusel OÜ V. T. omanikuna sisse kantud 24.08.
11. Seega ei saa olla kahtlust, et OÜ V. T. on Lutika kinnistu omandanud.
12. Lutika kinnistu eest 900 000 kr tasumise kohta on eelnimetatud lepingu punktis 2.
13. müüja OÜ W. I. esindaja Andres Sootsi kinnitus müügihinna tasumise kohta sularahas. A. S., kui konkreetse füüsilise isiku, kes raha sai, isikusamasus on notari poolt tuvastatud. Asjaolu, kas A. S.sai tegelikkuses raha enda kätte enne või pärast lepingu sõlmimist ei oma tähtsust, kuna ta kinnitab raha saamist viidatud lepingu punktis 2.
14. ning ta ei ole raha saamist eitanud ka hiljem. Asjaolu, et selgitused raha täpse üleandmise asukoha ja selle juures viibinud isikute kohta on maksuhalduri väitel omavahel mõnes nüansis vastuolulised, ei oma mingit tähtsust, kuivõrd inimesed mäletavad tihti asju pisut erinevalt. Sellel põhjusel vormistataksegi raha üleandmise kohta alati vastavad dokumendid. Käesoleval juhul on nendeks nii notariaalselt tõestatud leping kui ka kassa väljaminekuorder. Asjaolu, kas kõik kassa väljamineku orderil sisalduvad andmed on trükitud ja kas selleks on kasutatud raamatupidamisprogrammi või mitte või on kasutatud blanketti, millele on andmed kirjutatud käsikirjas, samuti see, kes ja kuna täpselt dokumendi välja trükkis või täitis, ei oma maksuarvestuse seisukohast tähendust. Oluline on see, et kaebuse esitaja poolt maksuhaldurile esitatud dokumentidest nähtub üheselt 900 000 kr tasumine OÜ W. I. esindajale A. S.e ning A. S.on ka hilisemalt raha saamist kinnitanud (selgitustes maksuhaldurile). Seega ei ole mingit kahtlust, et kaebuse esitaja on tasunud OÜ W. I. esindajale A. S. 900 000 kr. Maksuotsuses asutakse seisukohale, et maksuhalduril ei ole võimalik kindlaks teha, mille eest on kaebuse esitaja maksnud eelnimetatud 900 000 kroonist 835 000 kr. Kaebuse esitaja sellega ei nõustunud. On üheselt tõendatud, et kaebuse esitaja tasus kogu 900 000 kr Lutika kinnistu soetamiseks. Seda asjaolu kinnitavad nii dokumendid kui mõlemad tehingu pooled. Asjaolu, et maksuhalduri hinnangul - ükskõik millise eksperdi arvamusele või kogutud informatsioonile see ka ei tugineks - ei ole 900 000 kr kinnistu hinnana reaalne või õiglane, ei oma antud juhul mitte mingisugust tähendust. Isegi kui oletada, et hind ei ole reaalne või õiglane, on see siiski makstud Lutika kinnistu eest. 2 Kaebuse esitaja arvates sisaldub maksuotsuses hulgaliselt informatsiooni, mis ei oma mitte mingisugust tähtsust kaebuse esitaja maksukohustuse suuruse määramisel. Kaebuse esitaja arvates on täiesti asjakohatud asjaolud, mis seonduvad kinnistu varasemate omanike ja nende vaheliste tehingutega. Kaebuse esitaja omandas kinnistu kinnistusraamatujärgselt omanikult: OÜ W. I.. Kaebaja kanti kanti omanikuna kinnistusraamatusse 24.08.
15. OÜ W. I. ei vaidlusta, et müüs kinnistu ja et ostuhind tasuti. Kaebuse esitaja arvates on asjakohatud ka viited sellele, kuidas ja kas üldse on OÜ W. I. kajastanud tehingut oma raamatupidamises, kuivõrd see ei mõjuta mingil moel kaebuse esitaja maksukohustust. Kaebuse esitaja märgib, et talle ei ole mõistetav, kuidas mõjutab maksustamist maksuhalduri seisukoht, et „/.../ tegelikust turuväärtusest kordades kõrgema müügihinna näitamine toimus ostja huvides ja oli vajalik sularaha äriühingust väljaviimise varjamiseks" (maksuotsuse lk 11, teine lõik). Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse vastuväited Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse arvates on kaebus põhjendamatu. Vastustaja oli seisukohal, et vaidlustatud maksuotsus on õiguspärane ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. Vastustaja nõustus kaebuse esitaja väitega selles osas, et notariaalne ostu-müügileping ja kanne kinnistusraamatus on piisavaks tõendiks OÜ V. T. poolt Lutika kinnistu omandamise kohta. Samas märkis vastustaja, et maksuotsuses toodud järeldustest nähtuvalt ei olegi kahtluse alla seatud nimetatud kinnistu omandamise fakti, maksuhaldur on kahtluse alla seadnud kinnistu ostuhinna. Asjaolu, et müügileping sõlmiti notariaalselt, ei kinnita raha üleandmist. Notar tuvastas küll A. S. isiku lepingu sõlmimisel, kuid kuna ta raha üleandmise juures ei viibinud, ei saa ta kinnitada, et A. S.on võtnud OÜ-lt V. T. vastu 900 000 krooni. A. S. ja OÜ V. T. juhatuse liikme V. M.i seletustest nähtuvalt toimus raha üleandmine tegelikult alles peale lepingu sõlmimist, seega ei saanud A. S. allkiri lepingul tõendada raha tegelikku vastuvõtmist. V. M.i ja A. S. seletused kinnistu eest tasumist puudutavate asjaolude kohta on vastuolulised. V. M.i seletusest nähtuvalt maksis ta A. S. raha sularahas notari juuresolekul. Sama kinnitas ka A. S.algul (28.09.2005 seletus), kuid hiljem (sama seletus) muutis seletust ning kinnitas korduvalt, et tegelikult sai ta raha sularahas pärast tehingu teostamist ühes Tartu kesklinna kohvikus. Vastuolulised on V. M.i ja A. S. seletused ka selles, kelle initsiatiivil toimus tehingu eest tasumine sularahas. V. M.i seletuse kohaselt pakkus tema sularahas tasumist, põhjendades seda sellise rahasumma olemasoluga OÜ V. T. kassas. A. S.aga kinnitab, et tasumine sularahas toimus just tema initsiatiivil. Vastustaja ei pea A. S. seletusi usaldusväärseteks, kuna maksuhalduri hinnangul ei ole müüja käitunud äris tavapäraselt, usaldades talle väidetavalt tundmatut ostjat sedavõrd, et vormistas 900 000 krooni maksva kinnistu omandiõiguse ülemineku ostjale ja kinnitas ostjalt raha vastuvõtmist kirjalikult ajal, mil kinnistu eest oli tegelikult raha veel saamata ning ei kindlustanud ennast sealjuures ühegi tagatise või garantiiga. Samuti ei ole usutav, et müüja ei lugenud raha üle, eriti arvestades asjaolu, et raha ei olnud pakitud pangapakenditesse. Eeltoodust tulenevalt jääb vastustaja maksuotsuses väljendatud seisukohale, et lepingus näidatud rahasumma üleandminevastuvõtmine poolte vahel ei ole tõendatud. Maksuhaldur tegi kontrollimise käigus kindlaks, et Varstu vallavalitsusele teadaolevalt ei ole Kõrgepalu külas asuvale Lutika kinnistule algatatud ühtegi detailplaneeringut. Vallale ei ole 3 keegi teatanud ka kavatsusest Lutika kinnistule midagi planeerida ja ehitada. V. M.i seletused selle kohta, et kinnistule on planeeritud "suured ehitused" (19.09.2005 seletus), "salajane objekt" (18.11.2005 seletus) jms, samuti A. S. seletus selle kohta, et ta oli saanud kusagilt jutu käigus infot selle kinnistuga seotud plaanide kohta, millest lähtudes määras hinna nii kõrge (24.10.2005 seletus), on paljasõnalised ja ebamäärased. OÜ V. T. ei ole ka kohtule esitatud kaebuses märkinud, millised on kinnistuga seotud plaanid ja millisest allikast nende informatsioon pärineb. Maksuhaldur ei ole kontrollimisel tuvastanud nende väidete tõelevastavust, samuti puudub vastav detailplaneering või selle muutmise taotlus, mille olemasolust peaks Varstu vallavalitsus olema teadlik. Ebamäärased on ka V. M.i seletused kinnistu edasise kasutamise plaanide osas. Maksuotsuse tegemisel tugines maksuhaldur tegeliku müügihinna arvestamisel eksperthinnangule ja sama piirkonna kinnistute müügihindadele kontrollitaval perioodil ning on seisukohal, et vaadeldavas tehingus ei toimunud kinnistu eest tasumist lepingus näidatud summas. Vastustaja ei nõustunud kaebuse esitajaga, et asjaolud, mis seonduvad kinnistu varasemate omanike ja nendevaheliste tehingutega, samuti tehingupartneri poolt tehingu kajastamisega tema raamatupidamises, on asjakohatud. ülevaade varasematest omanikuvahetustest annab teavet kinnistu tegelikust väärtusest. Samuti ilmneb, et OÜ-1 V. T. oli kinnistut võimalik omandada oluliselt odavamalt. V. M.i 18.11.2005 seletuse kohaselt otsis ta kinnistut Varstu vallas umbes aasta jooksul. Teade Lutika kinnistu enampakkumise kohta ilmunud Ametlikes Teadaannetes 04.06.2004, seega paar kuud enne seda, kui toimus kaebuse esitaja poolt kinnistu soetamine OÜlt W. I.. Enampakkumise alghind oli 40 000 krooni, seega 22,5 korda madalam hinnast, millega OÜ V. T. hiljem sama kinnistu väidetavalt soetas. Maksuhaldur järeldab, et OÜ V. T. ei soovinud osta kinnistut enampakkumise teel, kuna oli huvitatud ebareaalselt kõrge müügihinna kajastamisest oma raamatupidamises. OÜ W. I. 14.09.2005 esitatud 2004.a majandusaasta aruannet on muudetud 03.11.2005, muudatus tuleneb 31.10.2005 OÜ W. I. pearaamatusse tehtud kandest. Seejuures kajastub muudatuses üksnes Lutika kinnistu müük. Maksuhaldur oli seisukohal, et pearaamatusse tehtud täiendav kanne ja majandusaasta aruande muutmine oli tingitud OÜ V. T. suhtes kontrolli alustamisest 20.09.
16. Antud juhul on oluline on see, et OÜ V. T. on äriühingust rahaliste vahendite maksuvabaks kõrvaldamiseks näidanud ostmisel tegelikust kõrgema hinna. Kinnistu müügi kohta hinnangu andmisel on maksuhaldur lähtunud kõigist kõnesolevas maksumenetluses tähtsust omavatest asjaoludest ja kogutud tõenditest ning on arvesse võtnud ja hinnanud tõendeid kogumis. Vastustaja leidis, et OÜ V. T. on vastuväidete esitamisel jäänud paljasõnaliseks ning ei ole lisanud oma väidete kinnituseks tõendeid, mis lükkaksid ümber maksuotsuses toodud järeldused. Sellest tulenevalt on vastustaja seisukohal, et kaebuses toodud väited ei anna alust maksuotsuse muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Kohtu otsus ja põhjendused Kohus rahuldab OÜ V. T. kaebuse ja tühistab Maksu-ja Tolliameti Lõuna maksu-ja tollikeskuse kaudu 06.03.2006.a. tehtud maksuotsuse nr 12-5/
17. Vaidlustatud maksuotsuses märgitakse, et maksuhaldur tegi kogutud tõendite alusel kindlaks, et OÜ V. T. poolt 2004.a. augustis soetatud Lutika kinnistu ostuhind 900000 krooni ei ole reaalne. Kuna osaühing ei ole kinnistu tegelikku ostuhinda maksuhaldurile avaldanud, arvestab maksuhaldur osaühingu maksukohustuse kindlakstegemisel Lutika kinnistu ostuhinnana AS Pindi Kinnisvara eksperthinnangust nähtuvat turuväärtust 65 000 krooni. Seega on OÜ oma 4 raamatupidamises kajastanud kinnistu müügihinna 835 000 krooni võrra tegelikust suuremana. Kuna maksuhalduril ei ole võimalik kindlaks teha, milleks on OÜ teinud väljamakseid, käsitleb maksuhaldur nimetatud väljamakseid maksuseaduse § 51 lg 2 p 5 tähenduses ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetena, millelt tuleb tasuda tulumaksu vastavalt sama paragrahvi lõikele 1 (tl 19). Kaebuse esitaja leidis, et on tõendanud, et OÜ V. T. on soetanud kinnistu ja tasunud selle eest 900 000 kr isikule, kelle isikusamasuse tuvastas notar. Seega on võimalik kindlaks teha, mille eest ja kellele on nimetatud rahasumma makstud ning väljamakset ei saa käsitleda ettevõtlusega mitteseotud kuluna tulumaksuseaduse § 51 lg 1 ja lg 2 p 5 tähenduses. Tulumaksuseaduse (TuluMS) § 51 lg 1 järgi maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud , kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt käesoleva seaduse §-dele 48-
18. TuluMS § 51 lg 2 p 5 kohaselt ettevõtlusega mitteseotud kulu lõike 1 tähenduses on: 5) kulud või väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud kohustuste täitmiseks. Ei ole vaidlust selles, et osaühing V. T. on ostnud osaühingult W. I. Lutika kinnistu (tl 22-26). Maksuhaldur ei ole seadnud kahtluse alla seda, et Lutika kinnistu soetamine on ettevõtlusega seotud kulu. Lutika kinnistu müügihinnaks kinnistu müügilepingu kohaselt on 900 000 krooni (tl 23). OÜ V. T. kassa väljamineku orderilt (tl 27) nähtub, et 900 000 krooni on välja antud osaühingule W. I. kinnistu ostuhinnana. Lutika kinnistu müüja OÜ W. I. seaduslik esindaja A. S.kinnitab selle summa saamist. A. S.on andnud allkirjaga raha vastuvõtmise kohta kassa väljamineku orderil ja kinnitanud seda maksuhaldurile antud seletustes ja kohtus tunnistajana ülekuulamisel (tl 140). Seega käesolevas asjas on olemas tõendid selle kohta, et müüja (OÜ W. I.) müüs ja ostja (OÜ V. T.) ostis Varstu vallas, Kõrgepalu külas asuva Lutika kinnistu 900 000 krooni eest. Antud juhul põhineb maksu määramine maksuhalduri arvamusel, et kaebuse esitaja ei tasunud Lutika kinnistu ostmisel selle eest mitte 900 000 krooni, vaid 65 000 krooni ja seega on 835 000 krooni makstud eesmärgil, mida maksuhalduril ei ole võimalik kindlaks teha. Kohtu arvates ei anna asjas kogutud tõendid niisuguseks järelduseks alust. Antud juhul ei ole võimalik Lutika kinnistu soetamisel OÜ V. T. kassast tehtud väljamakset käsitleda ettevõtlusega seotud kuluna ainult osaliselt. Seega ei olnud TuluMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 5 järgi tulumaksu määramiseks alust. Maksu määramine ebaõigel õiguslikul alusel on käsitletav maksu määramisena õigusliku aluseta. Kuna tulumaks on OÜ-le V. T. määratud õigusliku aluseta, rahuldab kohus OÜ V. T. kaebuse ja tühistab Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse kaudu tehtud
19. märtsi 2006.a. maksuotsuse nr 12-5/
20. Vastavalt HKMS §-le 93 mõistetakse poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti välja tema poolt kantud kohtukulud. Kuna kohus rahuldab kaebuse, siis kuuluvad vastustajalt kaebuse esitaja kasuks väljamõistmisele tema poolt kantud kohtukulud. Kaebaja on tasunud riigilõivu summas 5000 krooni ja õigusabikulu summas 3540 krooni. Juristibüroo Raudjärv & Ko 16.06.06 arve nr 60601 on tasumata (tl 143). Seega ei saa arve nr 60601 alusel õigusteenuse eest tasumisele kuuluvat summat lugeda OÜ V. T. poolt kantud kohtukuluks. 5 Lähtudes eeltoodust mõistab kohus Tolli- ja Maksuametilt OÜ V. T. kasuks kohtukuluna välja 8540 krooni (sellest riigilõiv 5000 krooni ja õigusabikulu 3540 krooni). Mai Saunanen kohtunik 6