) § 475 lg.1 p.3 kohaselt hagita asjaks on isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine.
lg.1 p.2 kohaselt kohus algatab isiku surnuks tunnistamise menetluse üksnes avalduse alusel, mida võib esitada isik, kellel on isiku surnuks tunnistamiseks õiguslik huvi, eelkõige teadmata kadunud isiku abikaasa või üleneja või alaneja sugulane. Kohtusse on avalduse esitanud surnuks tunnistatava isiku abikaasa, kelle õiguslik huvi põhineb ühisvaraga seotud toimingute läbiviimisel.
lg.1 kohaselt pärast isiku surnuks tunnistamise avalduse saamist avaldab kohus kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud väljaandes teate, milles kutsub üles igaüht andma kohtule andmeid isiku kohta, kelle surnuks tunnistamist taotletakse. Kohus on vastava teate avaldanud Ametlikes Teadaannetes 27.09.2006, mille kohaselt teateid oodati 2 kuu jooksul.
kohaselt isiku surnuks tunnistamise määruses märgitakse isiku eeldatav surma aeg. Surnuks tunnistamise määrus avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus toimetab isiku surnuks tunnistamise määruse kätte avaldajale ja siseministrile ja saadab määruse jõustumisest alates 10 päeva jooksul perekonnaseisuasutusele isiku surmaakti koostamiseks.
lg.4 kohaselt isiku surnuks tunnistamise määrus jõustub ja kuulub täitmisele, kui selle peale määruskaebuse esitamise tähtaeg on möödunud.
lg.1 kohaselt määruse peale võib määruskaebuse esitada väljaandes Ametlikud Teadaanded määruse avaldamisest 30 päeva jooksul. Määruskaebuse esitamise õigus on isikul, kellel on õiguslik huvi surnuks tunnistamise tühistamise või surmaaja muutmise vastu. 2 Kohus leiab, et avaldaja ja puudutatud isikute ütlustega ja tunnistaja ütlustega on piisavalt usaldusväärselt leidnud tõendamist, et andmed V Z elusoleku kohta puuduvad alates 1993 sügisest. Avaldaja väitel läks isik tema juurest ära juba 1993.a. suvel, kuid 1993.a. sügisel oli ta veel Peterburis elus. Edasi puuduvad andmed tema elusoleku või asukoha kohta ka isiku enda sugulastel. Puudutatud isikutena oli poeg A sel ajal liiga väike ja teab lihtsalt, et ühel päeval läks isa ära. Hilisemat teab ema juttude järgi. Poeg A mäletab, et enne isa Venemaale minekut käis ta kodust asju võtmas. Enne tema kadumist nägi ta teda veel Tamsalus oma vanemate juures. Alates 1993. pole temast midagi kuulnud. Rägavere Vallavalitsusel pole vastuväiteid avalduse rahuldamiseks. Valla esindaja on ise varem töötanud Rägavere valla territooriumil asunud majandistes kaadritöötajana ja seetõttu teab öelda, et viimati nähti V Z 1993.aastal. Tunnistaja M Z nägi V viimati 1993.a. novembris Leningradis. Oma tulevikuplaanidest V ei rääkinud, tal olid alkoholiprobleemid. Ta võis ennast lihtsalt surnuks juua. V teadis oma sugulaste aadresse ja telefoninumbreid, ta oleks võinud ja saanud ise ühendust võtta, kuid teinud ta seda ei ole. Isiku kohta puuduvad andmed ka Siseministeeriumil, kelle seisukohta on kohus küsinud seaduse kohaselt. Tema andmed rahvastiku arvestuse andmebaasi kohaselt on elukoht xxxx TsÜS § 19 lg.1 kohaselt kohus võib teadmata kadunud isiku surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. TsÜS § 19 lg. 2 kohaselt, kui ei ole võimalik kindlaks määrata teadmata kadunud isiku elusoleku kohta viimaste andmete saamise päeva, arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega viimaste andmete saamise kuule järgneva kuu esimesest päevast, kui aga seda kuud ei ole võimalik kindlaks määrata, siis järgmise aasta esimesest päevast. TsÜS § 20 lg.1 kohaselt surnuks tunnistatud isiku surmaajaks loetakse tema eeldatava surma aeg. TsÜS § 20 lg. 2 kohaselt, kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. Avalduse kohaselt pärinevad viimased andmed isiku kohta 1993.aastast, seega tuleb isiku surmaajaks märkida 31.12.1994.a.
Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus 29. jaanuaril 2007.a Nooremreferent M.Leimann I.Golubev I.Golubev 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.