) § 140-1 kohaselt väljastab notar pärimistunnistuse pärandi vastu võtnud pärijale. Sama paragrahvi lõike 2 järgi väljastab notar pärimistunnistuse, kui isiku pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud. Hageja on pöördunud kohtusse oma pärimisõiguse kindlakstegemiseks, sest muul viisil ei ole tal võimalik tuvastada enda pärimisõigust P… J… pärandvarale. Vaidlust ei ole, et P… J… suri … (surmatunnistus …) Pooled ei vaidle, et P… J… pärandvara hulka kuulub korter aadressil … (…).
lg 1 järgi on pärimine isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule ja lg 2 järgi on pärandaja isik, kelle vara tema surma korral teisele isikule üle läheb. Vaidlust ei ole, et P… J… ei ole teinud testamenti.
lg 1 alusel päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole järele jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja V… A… on selleks isikuks, kellel on pärimisseadusest tulenev õigus pärida P… J… vara.
lg 1 järgi on seadusjärgsed pärijad pärandaja abikaasa ja pärimisseaduses nimetatud sugulased ja lg 2 järgi
sätestatud alusel on seadusjärgne pärija kohalik omavalitsusüksus või riik.
kohaselt kui ei ole teisi pärijaid, on seadusjärgne pärija pärandi avanemise koha kohalik omavalitusüksus. Kohus tuvastas, et P… J… oli abielus J… J… (…), kes suri 25.03.2004.a. (…).
lg 1 alusel pärivad sugulased kolmes järjekorras.
lg 2 järgi teise järjekorra pärijad pärivad, kui esimese järjekorra pärijaid ei ole ja § lg 3 järgi kolmanda järjekorra pärijad pärivad, kui esimese ja teise järjekorra pärijaid ei ole.
lg 1 kohaselt esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased. Vaidlust ei ole, et V… A… ei ole P… J… alaneja sugulane, kes võiks pärandvara pärida esimese 3 2-05-22659 järjekorra pärijana.
14 lg 1 alusel on teise järjekorra seadusjärgsed pärijad pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased. Vaidlust ei ole, et P… J… pärandvara ei saa pärida V… A… teise järjekorra pärijana, sest ta ei ole ei pärandaja vanem ega nende alaneja sugulane.
lg 1 kohasel on kolmanda järjekorra seadusjärgsed pärijad pärandaja vanavanemad ja nende alanejad sugulased. Pooled ei vaidle, et V… A… ei ole P… J… vanavanem ega nende alaneja sugulane ja seega ei ole ta kolmanda järjekorra seadusjärgne pärija, kes saaks pärida P… J… vara. Seega ei ole kohtus leidnud tuvastamist, et hageja V… A… oleks isikuks pärimisseaduse alusel, kellel oleks õigus pärida P.. J… pärandvara. Kuni 01.01.2006.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 91 kohaselt ja ka alates 01.01.2006.a. kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg1 sätestab, et peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et hageja nõue pärimisõiguse tunnustamise nõudes P… J… pärandvarale tuleb jätta rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud, et ta on P… J… pärija. Pooled ei vaidle, et V… A… on J… A… (vahepeal abielu järgi perekonnanimi D… ja neiupõlve perekonnanimi F…) ja I… A… poeg. Vaidlust ei ole, et surmatunnistuse järgi J… D… suri 19.04.1996.a. Pooled vaidlevad kas hageja ema J… D… (…), neiupõlve nimega F… ja P.. J… abikaasa J… J… on õed. Kohus leiab, et antud vaidlusaluse sugulussuhte tuvastamiseks puudub kohtus vajadus, sest antud vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust, kas J… ja J… olid õed, kuna pärimisseadusest tulenevalt ei oleks J… D… (A…) oma õe J… J… abikaasa P… J… vara pärija. Seega ei tekiks ka V… A… õigust pärida P… J… vara juhul kui J… ja J… on õed. Kohus ei hinda tõenditena J… J… avaldust, P.. J.. passi väljavõtet, J… J… passi väljavõtet, J… D… avaldust, hageja avaldust, vastust nr 361 … teadet 24.06.2005.a. ja 01.07.2005.a., Kodakondsusja Migratsiooniameti vastust nr 1.3-09/51400 29.11.2005.a. ning tunnistajate O… R…, V… K… ja T… A… ütlusi, sest need ei oma avaldaja nõude P… J… pärandvarale pärimisõiguse tunnistamise nõude kindlakstegemisel tähtsust. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi esitamise ajal tehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohus leiab, et kummagi poole kohtukulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohtunik Iris Kangur 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.