2-05-605/2

1 2 – 05 – 605 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht: „17“jaanuaril 2007.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number: 2 – 05 – 605 Tsiviilasi: S S hagi J S vastu abielu lahutamise, laste enda kasvatada jätmise ning laste ülalpidamiseks elatusraha nõudes, summas 2 700.- krooni kuus; Menetlusosalised ja nende esindajad: Hageja: S S (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Hagejal lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudub; Kostja: J S (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Kostjal lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudub; Alaealised lapsed: 1) A S (sünniaeg: 22.juuli 1990.a., elukoht: xxx); 2) R S (isikukood: xxx, sünniaeg: 25.detsembril 2001.a., elukoht: xxx); Kohtuistungi toimumise aeg: „20“detsember 2006.a. Kohtuistungist osavõtjad: Istungisekretär Laila Üleoja, tõlk, Vaike Hanni, hageja, S S ning kostja, J S; RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada osaliselt. Lahutada S S ja J S abielu, mis registreeriti „07“aprillil 1990.a. Kohtla – Järve Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on tehtud kanne nr.198. Pärast lahutust jätta S S perenimeks – „S“. Abielust sündinud alaealised lapsed: A S (sünniaeg: 22.juuli 1990.a.) ja R S (isikukood: xxx, sünniaeg: 25.detsembril 2001.a.) jätta S S kasvatada ja üleval pidada. Mõista J S (isikukood: xxx, elukoht: xxx) välja elatusraha alaealise lapse: A S (sünniaeg: 22.juuli 1990.a.), ülalpidamiseks 1 500.- krooni (üks tuhat viissada krooni ja 00 senti) kuus alates „20“detsembrist 2006.a. kuni „31“detsembrini 2006.a. ning 1 800.- krooni (üks tuhat kaheksasada krooni ja 00 senti) kuus (kuid mitte vähem kui 2 „Perekonnaseaduse“ §61 lg.4 kehtestatud alamäära ühe lapse kohta kuus) alates „01“jaanuarist 2007.a. kuni „22“juulini 2008.a. so kuni alaealise lapse: A S (sünniaeg: 22.juuli 1990.a.), täisealiseks saamiseni S S (isikukood: xxx, elukoht: xxx) kasuks. Mõista J S (isikukood: xxx, elukoht: xxx) välja elatusraha alaealise lapse: R S (isikukood: xxx, sünniaeg: 25.detsembril 2001.a.), ülalpidamiseks 1 500.- krooni (üks tuhat viissada krooni ja 00 senti) kuus alates „20“detsembrist 2006.a. kuni „31“detsembrini 2006.a. ning 1 800.- krooni (üks tuhat kaheksasada krooni ja 00 senti) kuus (kuid mitte vähem kui „Perekonnaseaduse“ §61 lg.4 kehtestatud alamäära ühe lapse kohta kuus) alates „01“jaanuarist 2007.a. kuni „25“detsembrini 2019.a. so kuni alaealise lapse: R S (isikukood: xxx, sünniaeg: 25.detsembril 2001.a.), täisealiseks saamiseni S S (isikukood: xxx, elukoht: xxx) kasuks. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud panna J S kanda. Mõista J S (isikukood: xxx, elukoht: xxx) välja 2 000.- krooni (kaks tuhat krooni ja 00 senti) riigilõivu Eesti Vabariigi kasuks (Rahandusministeeriumi konto nr.221023778606 Hansapangas, viitenumber nr.2900078583). Mõista J S (isikukood: xxx, elukoht: xxx) välja 300.- krooni (kolmsada krooni ja 00 senti) riigilõivu S S (isikukood: xxx, elukoht: xxx) kasuks. Tunnistada käesolev kohtuotsus elatise nõude osas tagatiseta täies ulatuses viivitamata täidetavaks TsMS §467 ja §568 sätestatud korras. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD 3 J S ja S S elasid, vastavalt abielutunnistusele (tl.5), registreeritud abielus alates „07“aprillist 1990.a.. Poolte registreeritud abielust sündisid, sünnitunnistuste kohaselt (tl.6-7), alaealised lapsed: A S (sünniaeg: 22.juuli 1990.a.) ja R S (isikukood: xxx, sünniaeg: 25.detsembril 2001.a), kes, hagiavalduse kohaselt, olid hageja, S S, kasvatada ja üleval pidada. Hagiavalduse kohaselt kostja, J S, alaealiste laste ülalpidamiseks elatusraha ei maksnud, samuti korraldas J S kodus skandaale, mille eest on J S olnud korduvalt kinni peetud ka politsei poolt. Hageja asus hagiavalduses seisukohale, et abielu jätkamine on võimatu, mille tõttu palus abielu lahutada. Pärast lahutust soovis S S jätta perenimeks – „S“, abielust sündinud alaealised lapsed: A S (sünniaeg: 22.juuli 1990.a.) ja R S (isikukood: xxx, sünniaeg: 25.detsembril 2001.a.), palus hageja jätta enda kasvatada ja üleval pidada. Samuti palus S S kohut alaealiste laste: A S (sünniaeg: 22.juuli 1990.a.) ja R S (isikukood: xxx, sünniaeg: 25.detsembril 2001.a.) ülalpidamiseks J S välja mõista elatusraha, suurusega 2 700.- krooni kuus, alates hagiavalduse kohtusse esitamise päevast, „25“veebruarist 2005.a.. Palub hagi rahuldada. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja, J S, kirjalikku vastust hagile kohtule ei esitanud, millega luges kohus tõendatuks, et J S hagile vastu ei vaidle ning omapoolseid vastuväiteid hagile esitada ei soovi. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL Hageja, S S, palus kohtuistungil hagi rahuldada osaliselt. Abielu palus lahutada, abielust sündinud alaealised lapsed palus jätta enda kasvatada, pärast lahutust soovis jätta perenimeks – „S“. Hageja selgitas kohtule, et kooselu J S on võimatu. J S on hasartmängu sõltlane ja mängib kogu oma raha kasiinodes maha. Hageja leidis kohtuistungil, et abielu jätkamine ei ole võimalik ning palus abielu lahutada. Varalisi vaidlusi hagejal J S ei ole. Abikaasade ühisvara jagada ei soovi. Laste üle vaidlused hageja ja J S vahel puuduvad. S S esitas kohtuistungil kohtule kirjaliku avalduse hagist osalise loobumise kohta, milles palub J S välja mõista elatusraha „Perekonnaseadusega“ kehtestatud minimaalsuuruses, alates „20“detsembrist 2006.a.. Kostja, J S, laste kasvatamisest osa ei võta ning laste ülalpidamiseks elatusraha ei maksa. Kohtukulud palus hageja panna J S kanda. Kostja, J S, kohtuistungil hagile vastu ei vaidle ja palus hagi rahuldada. Kostja asus kohtuistungil seisukohale, et abielu jätkamine on võimatu, sest S S ei ole enam see inimene, kes ta oli varem. Kostja palus abielu lahutada, alaealised lapsed palus kostja jätta S S kasvatada ning üleval pidada. Alaealiste laste 4 ülalpidamiseks elatusraha maksmise vastu kostja ei vaielnud. Nõustus kandma kõiki kohtukulusid. Abikaasade ühisvara kostja jagada ei soovinud. Varalisi vaidlusi kostjal S S ei ole, aga samuti puuduvad vaidlused poolte vahel alaealiste laste üle. KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. S S poolt riigilõivu maksmise maksedokumendiga (tl.4). S S ja J S abielutunnistusega (tl.5). Alaealise A S (sünniaeg: 22.juuli 1990.a.) sünnitunnistusega (tl.6). Alaealise R S (isikukood: xxx, sünniaeg: 25.detsembril 2001.a.) sünnitunnistusega (tl.7). S S ja alaealiste laste elukohatõendiga (tl.8). Viru Maakohtu 29.augusti 2006.a. määrusega (tl.17-19). 23.oktoobril 2006.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.27-28). Osaühingu J õiendiga J S palga kohta (tl.31). Lasteaed „T“ õiendiga S S palga kohta (tl.32). S S hagist osalise loobumise kirjaliku avaldusega (tl.33). KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada „Perekonnaseaduse“ (edaspidi – „PkS“) §29 sätteid, mille kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või kui abikaasa koos abielu lahutamisega soovib lahendada vaidluse abikaasade ühisvara jagamise üle või on abikaasadel vaidlus lapse kasvatamise küsimuses. Abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse, vaidluse elatise või ühisvara jagamise üle. Kui kohus ei rahulda abielu lahutamise nõuet, jäetakse nõue lapsesse puutuvas, elatise ja ühisvara jagamise vaidluses läbi vaatamata. Kui kolmas isik on esitanud nõude ühisvara suhtes, lahendab kohus ühisvara jagamise vaidluse abielulahutusest eraldi menetluses. Abielu lahutamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud. Vastavalt PkS §60 sätetele on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Vastavalt PkS §61 lg.1 – lg.4 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla 5 väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PkS §70 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ja vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus luges tõendatuks, et S S ja J S abielu jätkamine on võimatu, mille tõttu tuleb abielu lahutada. Pärast lahutust tuleb jätta S S perenimeks – „S“. Abielust sündinud alaealised lapsed: A S ja R S tulevad jätta S S kasvatada ja üleval pidada ning J S tuleb välja mõista alaealiste laste ülalpidamiseks elatis. Kohus luges tõendatuks, et varalisi vaidlusi J S ja S S vahel ei ole. Samuti luges kohus tõendatuks, et kostja, J S, lapsevanemana ei täida alaealiste laste: A S (sünniaeg: 22.juuli 1990.a.) ja R S (isikukood: xxx, sünniaeg: 25.detsembril 2001.a.), ülalpidamiskohustust, mille tõttu mõistab kohus teise vanema, S S, nõudel J S välja elatise lastele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lastele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja laste vajadusest. Kuna J S ei täida ülalpidamiskohustust, siis mõistab kohus temalt elatusraha välja Perekonnaseaduse §61 lg.4 kehtestatud minimaalsuuruses alates 20.detsembrist 2006.a.. Samuti pidas kohus vajalikuks mõista J S riigituludesse 2 000.- krooni riigilõivu ning S S kasuks 300.- krooni riigilõivu. Ülejäänud osas pidas kohus vajalikuks jätta hagi rahuldamata. Johannes Külaots Kohtunik