Obsah (4)

§ 3§ 1§ 2§ 5

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-794 Otsuse kuupäev 11. august 2006. a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi P. K. kaebus Võru Linnavalitsuse 8. märtsi 20

§ 3

lg 4 punkt 1 järgi on täiendavaks toetuseks toimetulekuraskustes olevatele isikutele ka ravimitoetus.

§ 1

lõige 4 kohaselt makstakse toetust üldreeglina allpoolt toimetuleku piiri elavatele peredele. Vastustaja leiab, et keeldumine kaebuse esitajale täiendava sotsiaaltoetuse määramiseks on põhjendatud ja seaduslik, sest

§ 2

lõige 4 sätestatud üldreeglist erandi tegemiseks põhjust ei ole.

§ 5

lõige 4 näeb ette kõigi perekonnaliikmete sissetuleku tõendamise kohustuse taotlemisele eelneva kuu osas, mida kaebuse esitaja poolt tõendatud ei ole. Sotsiaalabi vajava isiku abi vajaduse välja selgitamiseks oligi taotletud kaebuse esitajalt korduvalt

s viidatud vastavaid vajalikke dokumente. Vastustaja leiab ka, et SHS § 30 lg 6 sätestab korra, mille kohaselt teadaolevalt andmete varjamise või valeandmete esitamise korral toetust ei maksta. Kuna P.K. keeldub tõendamast perekonna sissetulekuid, siis toetuse mittemaksmine on seaduslik ja seega on õige vaidlustatud linnavalitsuse korraldus.

1. Vastustaja osundab, et Perekonnaseaduse § 21 sätestab abi vajava töövõimetu abikaasa puhul abikaasa ülalpidamiskohustuse, § 64 täisealiseks saanud lapse kohustuse abi vajavat töövõimetut vanemat ülal pidada. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
2. Kaebus on tähtaegne ja lubatav, kuna vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 6 lg 2 p 1 võib kaebusega taotleda haldusakti või selle osa tühistamist. Kaebaja taotlebki haldusakti tühistamist. Samuti on kaebus esitatud tähtaegselt. HKMS § 9 lg 1 sätestab, et haldusakti tühistamist võib halduskohtus taotleda 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest alates. Vaidlustatav haldusakt on antud välja
3. märtsil
4. a ja kaebus esitatud
5. aprillil
6. a. Seega tähtaegselt. Ka ei ole vastustaja vaidlustanud tähtaegust.
7. Kohus leiab, et kaebaja väide tema poolt
8. veebruaril
9. a esitatud avalduse registreerimisest alles
10. veebruaril
11. a ei oma antud kohtuasjas tähtsust, kuna kaebaja ei ole selgitanud, kas ja kui olulist kahju kaebaja antud avalduse registreerimise hilinemise tõttu kandis. Vastustaja on oma kirjalikus vastuses selgitanud, et see viivitus oli tingitud avalduse esitamise ajast, mis oli nädala viimasel tööpäeval vahetult enne tööpäeva lõppu. Kaebaja ei ole kandud kahju ka menetluse kiiruses, kuna vastavalt Võru Linnavalitsuse reglemendile esitatakse eelnõud linnavalitsusele kord nädalas neljapäeviti ehk P. K. avaldust poleks saanudki kiiremini menetleda, kui seda on käesoleval juhul tehtud. 3
13. veebruaril
14. a avaldust (tl 27) esitades taotles kaebaja Võru Linnavolikogu
15. jaanuari
16. a määruses nr 7 „Võru linna eelarvest makstavate täiendavate sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord“ § 3 lg 4 p 1 sätestatud ravimitoetust. Sellest tulenevalt laieneb kaebuse esitajale ka selles samas määruses sätestatud kord. Võru Linnavolikogu
17. jaanuari
18. a määruse nr 7 § 5 lg 4 kohaselt tuleb täiendava toetuse saamiseks esitada toetuse taotleja avaldus, tõend kõigi perekonnaliikmete toetuse taotlusele eelnenud kuu netosissetuleku kohta ja isikut tõendav dokument. Lisaks sellele on vajalik ka sama määruse § 5 lg 4 p 1 kohaselt ravimitoetuse taotlejal esitada ravimi kuludokument. Võru Linnavolikogu
19. jaanuari
20. a määrus nr 7 on samas kooskõlas SHS-iga. Nimelt sätestab SHS § 23 lg 1, et valla- või linnavalitsus võib määrata ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse eelarvest kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud tingimustel ja korras. Lisaks sellele sätestab SHS § 30 lg 1 kohustuse toetust taotlevale isikule esitada valla- või linnavalitsusele andmeid, mis on vajalikud sotsiaaltoetuse saamiseks. Kaebuse esitaja osundamine linnavolikogu poolt kehtestatud varasematele sotsiaaltoetuste maksmise kordadele ei ole asjakohased, kuna tegemist ei ole käesoleval ajal kehtivate õigustloovate aktidega. Andmete mitteesitamisel ei maksta SHS § 30 lg 6 kohaselt toetust. P. K. ei esitanud oma
21. veebruari 2006.a taotluses tõendit kõikide perekonnaliikmete taotlusele eelnenud kuu netosissetulekute kohta. Võru Linnavalitsus on nõudnud seda tõendit ka oma
22. märtsi
23. a kirjas nr 12-1.4/920 (tl 31). Kirjas anti kaebajale aega
24. märtsini
25. a vajaliku tõendi esitamiseks. Ajaks, millal Võru Linnavalitsus otsuse tegi ei olnud kaebaja tõendit esitanud. Sellest tulenevalt on õigustatud Võru Linnavalitsuse korraldus, millega jäeti P. K. avaldus rahuldamata. Esimese astme halduskohus leiab, et Võru Linnavolikogu poolt sätestatud kord on seaduslik ja kooskõlas SHS-is sätestatud seaduse eesmärkidega, mille kohaselt sotsiaalhoolekande ülesanneteks on isikule või perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või kergendamiseks abi osutamine ja sotsiaalsete erivajadustega isiku sotsiaalsele turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine. Kuna kaebuse esitaja puhul on tegemist puudega isikuga SHS § 26 mõttes, siis makstakse talle igakuiselt 200 krooni puuetega inimese sotsiaaltoetust. Kohus on seisukohal, et lisatoetuse saamiseks tuleb kaebuse esitajal vastustaja õigustatud nõudmisel tõendada, et tal on tõepoolest täiendavat ravimitoetust tarvis. Selle kindlakstegemiseks on kindlasti õigustatud perekonna kui terviku majandusliku olukorra uurimine. Perekonnaseaduse järgi on abikaasal § 21 järgi kohustus oma töövõimetut abikaasat ülal pidada ja § 64 lg 1 kohaselt on ka täisealiseks saanud lapsel selline kohustus. Ehk teisisõnu peab kaebuse esitaja esmalt Võru Linnavolikogu poolt sätestatud korras tõendama, et Perekonnaseaduse järgsed kohustatud subjektid ei ole võimelised kaebaja kulutust katma ning alles selle järel on kaebajal võimalik saada Võru Linnavolikogu
26. jaanuari
27. a määruse nr 7 § 3 lg 4 p 1 sätestatud ravimitoetust. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja väited, et vastustaja ei täida SHS § 8 p 2 tulenevaid kohustusi, on paljasõnalised ja alusetud.
28. Kaebuse esitaja poolt ei ole asja kohtuliku menetlemise kestel välja toodud selliseid kaalukaid argumente, mille alusel saaks kohus asjas kohaldamata jätta Võru Linnavolikogu
29. jaanuari
30. a määruse nr 7 ja sellega vastavalt HKMS § 25 lg 5 ja 6 käivitada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust Riigikohtus. Kohus on seisukohal, et nimetatud määrus on kooskõlas nii SHS-i kui Eesti Vabariigi põhiseadusega. 4
31. Lähtuvalt eelpool toodud põhjustest jätab esimese astme halduskohus HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel kaebuse rahuldamata. Roby Koik Kohtunik 5