← Eesti

2-05-12627/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tagaseljaotsus Tallinna Linnakohus Kohtunik Piret Rõuk Tsiviilasja number 2-05-12627 (endine nr 2/30-7660/05) Tsiviilasi OÜ hagi IP(S ) vastu Kohtuistungi toimumise aeg 11.10.2006 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ esindaja KT Kostja: IP(S) Resolutsioon 1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2.Välja mõista IP`lt (S) võlgnevus 4257,20 (neli tuhat kakssada viiskümmend seitse krooni ja 20 senti) ja riigilõiv 420 (nelisada kakskümmend) krooni OÜ kasuks. 3.Välja mõista IP`lt (S) menetlus-kuludena postikulu 151,10 (ükssada viiskümmend üks krooni ja 10 senti) krooni riigituludesse, ning selgitusse kohtu nime, tsiviilasja numbri ja nõude liigina „kohtukulu“. 4.Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele. Edasikaebamise kord 1.Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult teatavaks tegemise korral 28 päeva jooksul. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. 2.Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda . Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtukutsele ei ole ilmunud kohtuistungile. Kostjat on hoiatatud, et kohtuistungile ilmumata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtuistungil jääb hageja esindaja esitatud nõude juurde ja taotleb hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. TsMS § 413 lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus, hindamata tõendeid ja esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on enne .a kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1, mis sätestab kohustise täitmise nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 174, mille kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. TsK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 alusel on kreeditoril õigus nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel viivist. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni .a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni .a kehtinud TsMS § 60 lg-st 1 tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjalt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv, mille hageja tasus hagi esitamisel riigituludesse. TsMS § 52 p-st 5 ja § 54 lg-st 4 juhindudes kuulub kostjalt asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele postikulu. Kohtunik: 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.