Obsah (12)

§ 416§ 142§ 472§ 326§ 317§ 410§ 413§ 444§ 468§ 60§ 61§ 46

2-05-7947 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Otsuse avalikult teatavaks 22. detsember 2006.a, kohtukantselei kaudu tegemise

§ 416

nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142

lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda .

§ 472

lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Hageja nõue ja selle põhjendused .a. esitas OÜ kohtule hagi MK (praeguse perekonnanimega H) vastu 2 507,98 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis AS (AS õigusjärglane) kostjaga lepingu, mille alusel AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuse eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja ei ole oma kohustust täitnud, mistõttu seisuga .a on kostja põhivõlgnevus AS-i ees 1 253,99 krooni. AS loovutas nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja oma võlgnevust hagejale tasunud. Kostja põhivõlgnevuselt on hageja arvestanud viivist 0,15% päevas alates .a kuni .a kokku 2 302,33 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viivist 1 253,99 krooni. Seoses eeltooduga palub hageja kostjalt välja mõista 2 507,98 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtukulud. Kostja vastuväited ja selle põhjendused Hagiavalduse koos sellele lisatud tõenditega saatis kohus kostjale hageja poolt hagiavalduse esitamisel teatatud aadressile , mis on ühtlasi R i andmetel kostja registreeritud elukoht. Nimetatud aadressilt tagastati hagiavaldus koos lisadega postiasutuse poolt kohtule hoiutähtaja möödumisel. PPIP .a kiri kinnitab, et kostja aadressil ei ela. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid aadressile , kuid materjalid tagastati kohtule postiasutuse poolt märkega, et adressaat ei ela antud aadressil. Menetlusdokumente on kohus püüdnud kostjale edastada ka kohtutäituri vahendusel. K pani hagimaterjalid postkasti aadressil . Kohtutäituri kaaskirjast ega kohtule edastatud väljastusteatest ei nähtu, et

§ 326

tingimused on täidetud, mistõttu ei saa menetlusdokumenti kohtutäituri kaudu kättetoimetatuks lugeda. Kostja tegelik elukoht on politseile ja kohtule teadmata. Seetõttu on kostjale kohtuistungist teatatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt

§ 317lg-le 5 loeb kohus, et kutse on kostjale kätte antud.

Kostjat on hoiatatud, et kohtuistungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Hageja palus asjas teha tagaseljaotsuse. Kohtukuludena palub hageja kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 280,00 krooni, kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest 295,00 krooni, kohtukutse Ametlikes Teadaannetes avaldamise eest tasutud riigilõivu 200,00 krooni ja õigusabikulud 125,04 krooni. Kohtu põhjendused

§ 410

(jõustunud 01.01.2006.a.) kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile.

§ 413

lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud 2 2-05-7947 ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus, esitades vastavalt

§ 444

lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt enne

1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates
2. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Sama sätte lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele, mis on tekkinud või tehtud enne
3. juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustis täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 174 järgi on ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine lubamatu. TsK § 190 lg 1 kohaselt võidakse kohustise täitmist vastavalt seadusele või lepingule tagada leppetrahviga (trahviga, viivisega). Sama seaduse § 191 lg 1 järgi loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 2 507,98 krooni. Tulenevalt

§ 468lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud

§ 60

lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud.

§ 61

lg 1 p 1 järgi mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kohtukulud 605,04 krooni (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 280,00 krooni, kohtukutse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kulu 200,00 krooni, ja õigusabikulud 125,04 krooni)

§ 60lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 alusel, kuna hagi rahuldati.

295,00 krooni kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud. Kohtutäituri tasu maksmise osas on kohus võtnud seisukoha 19.12.2006.a kohtumääruses. Kohus leiab, et samuti tuleb kostjalt

§ 46

p 2 ja § 52 p 5 alusel välja mõista riigituludesse asja läbivaatamiskulud, milleks on posti, kutsete kättetoimetamise kulud summas 33,50 krooni. Epp Haabsaar Kohtunik 3