3-07-245/2 | Europaius

3-07-245 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Jõhvi Kohtumaja Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht 06.02.2007. a Jõhvi Haldusasja number 3-07-245 Haldusasi M.T avaldus tuvastamiseks Resolutsioon Kaebus tagastada läbivaatamatult, kuna M.T kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. avalik-õigusliku suhte olemasolu Kaebaja võib esitada avalduse Viru Maakohtu Narva Kohtumajale Edasikaebamise kord Määrusele on võimalik 10 päeva jooksul arvates määruse kätteandmisest esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK M.T esitas 02.02.2007.a kaebuse Tartu Halduskohtu Jõhvi Kohtumajale avalik-õigusliku suhte olemasolu tuvastamiseks. Kaebaja tööraamatusse kanti avaldaja andmed järgmiselt „M.M-L Juhonovna, kuid avaldaja andmed olid „M.M-L Juhovna“. Kaebaja kirjutab kaebuses:“14.11.1978 avaldaja registreeris abielu A.T`ga, seoses sellega muutis perekonnanime Tsvetkovaks ja samal päeval muutis nime ja isanime. Alates 14.11.1978 oli avaldaja perekonnanimi,nimi ja isanimi muudetud-„T.M Ivanovna“. Kaebaja leiab, et kuna isanimi on tööraamatusse valesti kirjutatud, siis ta ei saa oma tööstaaži ajavahemikul 20.09.1963 kuni 01.07.1969.a. kinnitada, mil ta töötas ENSV Kergetööstuse ministeeriumi Sillamäe Õmblusvabrikus. KOHTU PÕHJENDUSED 1 3-07-245 Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikest suhetest tulenevad vaidlused ja üldkohtu pädevuses eraõiguslikest suhetest tulenevad vaidlused, kui seadus ei sätesta teisiti. Nendest sätetest tulenevalt on kohtute pädevuse piiritlemisel otsustavaks vaidlusaluse õigussuhte iseloom. Pooltevaheline lepinguõiguslik vaidlus on tsiviilõiguslik ja tuleb läbi vaadata tsiviilkohtumenetluse korras maakohtus ka siis, kui lepingu lõpetamine on vormistatud haldusaktiga. HKMS § 3 sätestab halduskohtu pädevuse:

(1)Halduskohtu pädevusse kuulub: 1) avalik-õiguslike vaidluste lahendamine; 2) seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine; 3) seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine.

(2)Halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Haldusasja materjalide järgi on avaldaja tõepoolest abielu registreerinud A.T`ga 23.04.1966, mitte aga 14.11.1978.a. Seega kannab avaldaja alates 23.04.1966, mitte alles 14.11.1978 perekonnanime „T“. Tööraamatusse kanti avaldaja andmed „M.M-L Juhonovna, kuid avaldaja andmed olid hoopis „M.M-L Juhovna“. Halduskohtule esitatud kaebuse sisuks on isikusamasuse tuvastamise nõue, mis kuulub TsMS § 475 lg 2 alusel tsiviilkohtu pädevusse, mitte halduskohtu pädevusse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 9 lg 1 kohaselt lahendavad tsiviilasju maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 11 lg 1 sätestab maakohtu pädevuse: Maakohtud vaatavad esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju. Kuna kaebuse sisuks on tegelikult kaebaja isikusamasuse tuvastamise nõue, mis vaadatakse läbi tsiviilkohtus hagita menetluses, siis kirjeldatu alusel ei kuulu käesolev vaidlus halduskohtu pädevusse. Halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 4 järgi halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Kohus kohaldas HKMS § 3 lg 2 , 11 lg 4 Ülle Polluks Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.