2-00-74/2

2-00-74 /34 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 21.aprill 2006, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-00-74 (endine nr 2/5/34- 7196/00) Tsiviilasi OÜ hagi OM ja MM vastu OM vastuhagi OÜ vastu Asja läbivaatamise kuupäev 21.03.2006 kohtuistung Menetlusosalised ja nende hageja (vastuhagis kostja) OÜ hageja volitatud esindaja AA esindajad kostja (vastuhagis hageja) OM kostja MM kostjate volitatud esindaja OS RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi Välja mõista solidaarselt OM ja MM 64 167,54 (kuuskümmend neli tuhat ükssada kuuskümmend seitse krooni ja 54 senti) krooni OÜ kasuks.
2. Jätta OM vastuhagi OÜ vastu 14 950 krooni nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Välja mõista OM ja MM võrdsetes osades kohtukulu kokku summas 4900 (neli tuhat üheksasada) krooni OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv jõustunud määrades. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas 1 2-00-74 /34 apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Asjaolud Kostjad olid vaidlusalusel perioodil asuva eluruumi omanikud (abikaasade ühisvara tl 218-221). Hageja õiguseellase AS- ja kostja OM vahel oli .a sõlmitud kirjalik eluruumi hooldusleping (tl 910). Hageja nõue ja põhjendused, vastuväited vastuhagile Lepingu p.2.1 kohaselt kohustus kostja tasuma elamu haldajale temale haldaja poolt osutatud ning vahendatud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele. Kostjad ei täitnud oma lepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt pikema aja vältel, mistõttu oli seisuga võlg 36 739,33 krooni ja seisuga võlg 64 167,54 krooni. Hageja ei ole arvestanud viiviseid, hageja nõuab ainult põhivõlga. Esialgselt oli viivise arvestus, kuid hageja loobus sellest ja tegi tasutud summade osas ümberarvestuse. Võlgnevus on tekkinud ajavahemikul – . Hageja leiab, et ta on õigustatud võla tasumist nõudma solidaarselt mõlemalt kostjalt, kuna tegemist on kostjate ühisvaraga. Hageja vastuhagi ei tunnista ja leiab, et vastuhagi on tõendamata ja paljasõnaline. Hageja ei ole kostjale kahju tekitanud. Kostja pöördus kirjaliku pretensiooniga ühel korral hageja esindaja poole (tl 38). Kuna kostja võlg oli sel ajal 46 539,59 krooni, siis puudusid rahalised vahendid remondi teostamiseks (tl 39). Hooldus- ja remonditöid teostas hageja korteriomanikelt laekuvate summade ulatuses. Hageja kohustuste hulka ei kuulu oma rahaliste vahendite arvelt kostja omandit korras hoida. Kostja ise on põhjustanud hagejale kahju jättes pikema aja vältel tasumata kommunaalteenuste eest. Hageja oli sunnitud kõik kostja kommunaalkulud tasuma hankijatele sõltumata sellest, et kostja süstemaatiliselt jättis 6 aasta jooksul kommunaalteenuste eest tasumata. Hageja on pidanud juba varasemalt pöörduma kohtusse, et kostjalt võlga kätte saada (tl 55). Kostja ei pöördunud avaldusega kostja poole veemõõtjate paigaldamiseks. Mitteametlikult veemõõtjate paigaldamine ei too hagejale kohustusi kaasa. Kostja ei ole esitanud tõendit selle kohta, et tal oli veemõõdusõlme väljaehitamiseks luba nagu korterisiseste veemõõtjate paigaldamise kord ette nägi (tl 51-54). Hageja leiab, et ekspertiis veemõõtja osas ei ole kohane tõend. Hageja palub ekspertiisi kahju suuruse kohta mitte arvestada kui mitte usaldusväärset, kuna nende esindajale ei teatatud ekspertiisi toimumise ajast vaatamata kohtu korraldusele. Hageja viibimisel hilisemal kordusekspertiisi juures kostja korteris jäi mulje, et ekspertiisiakti järeldused ei ole objektiivsed. Juhindudes TsK §-st 173, lg 1, 174, 222 TsMS §-ist 60 lg 1 palub hageja kostjalt välja mõista põhivõla 64 1267,54 krooni, riigilõivu ja jätta vastuhagi rahuldamata. Kostjate vastuväited hagile ja OM vastuhagi nõue ja põhjendused Kostjad hagi ei tunnista ja leiavad, et nõue on tõendamata. Kostja O.M leiab, et hageja ise ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning ta on pidanud kandma kulutusi hageja poolt tegemata jäetud tööde teostamiseks. esitas OM vastuhagi kahju nõudes. Hageja vastavalt hoolduslepingu p-le 1.4.6 pidi tehniliselt korras hoidma üldkasutatavaid ruume ja kohti. Kuna korteri välisseinad ja laed kuuluvad mõttelise osa hulka, siis nende korrashoid oli hageja kohustuseks. Kostja on korduvalt pöördunud hageja poole pretensiooniga, et hageja remondiks vuugid, millest on kostja korteris seinad märgunud ja tekkinud hallitus. 1999.a tegi kostja korteris remondi, kuid tugevama vihma ajal märgus välissein ja vesi 2 2-00-74 /34 jooksis tapeedist läbi. käinud peaspetsialist leidis, et kostja korteris välissein ei märgu mitte vuugist, vaid avatud rõdust. Kuna hageja ei teinud midagi, siis kostja oli sunnitud oma kuludega kinni ehitama rõdu, mille eest tuli tasuda 5900 krooni. Hageja tegemata tööde tõttu on kostjale põhjustatud varalist kahju, mis seisneb selles, et kostja pidi läbijooksude tagajärjel korterit remontima – parketi, tapeedi vahetus ja lae värvimine. Remondiks kulus kokku 7200 krooni, mille kohta puuduvad dokumendid. Kostja tõendab kahju suurust ekspertiisiga, mille kohaselt on kahju suuruseks 14 950 krooni, mille väljamõistmist ta palub (tl 68-73). Hageja töötaja paigaldas veemõõtja, kuid seda ei plommitud, kuna veemõõtjal puudusid dokumendid. Kostja ei saanud tasuda vee eest vastavalt vee tegelikule kulule. Kostja lasi omal kulu teha ekspertiisi (tl 92-94). vastuses kostja tunnistab hooldus- ja kommunaalteenuste võlga summas 8780,55 krooni. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. Kohtukulud jätta hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendus
3. Kostjad (vastuhagis hageja OM) kohtuistungile ei ilmunud istungi ajast ja kohast teadlikud, mille kinnituseks on allkirjad toimikus. Kohut õigeaegselt kohtusse ilmumise takistustest ei teavitatud. Kohtuistungile on ilmunud kostjate volikirjadega lepinguline esindaja. Kuna kohus ei ole kohustanud kostjaid isiklikult osalema kohtuistungil vastavalt TsMS §-le 346 ja kostjad ise ei ole esitanud vastava sisuga kirjalikku taotlust, siis peab kohus võimalikuks asja sisulist arutamist kostjateta. Kohus ei pea võimalikuks asja arutamise edasilükkamist juhindudes TsMS § 352 lg –st
5. Kohus, ära kuulanud poolte esindaja seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, vastuhagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.
6. Vastavalt TsMS § 91 lg-le 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
7. Vastavalt TsK §-idele 173 lg 1 ja 174 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele ning ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. Kostjad on jätnud alates kuni süstemaatiliselt tasumata eest, mistõttu on kostjate võlg 64 167,54 krooni (tl. 8, 96-97, 105, 106, 279-282). Kostjad on jätnud täitmata hoolduslepingu p 2.
8. Kostjad ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et nad oleks lepingust tuleneva kohustuse täitnud. Kostjad ei ole esitanud ka sellekohaseid tõendeid, et nad ei oleks saanud oma eluruumis kasutada gaasi, sooja ja külma vett, kütet, viia prügi prügikasti jm. Kohus leiab, et kostjate väited mittetasumiseks ei ole vabandatavad ja ei vabasta tasumise kohustusest. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
9. Kohus jätab tähelepanuta kostja tellimusel teostatud ekspertiisi veemõõtja kohta (tl 92-94), kuna see ei ole määratud kohtu poolt. Kohus leiab, et kostja oleks pidanud oma tegevuses veemõõtja paigaldamisel juhinduma Tallinna linnas kehtestatud korrast (tl 51-54). Hilisem eksperthinnang ei saa olla aluseks eelneva 5 aasta vee eest ja teiste hooldus- ja kommunaalkulude mittetasumiseks. Kostjal oli võimalus tasuda osaliselt esitatud arveid, aga mitte jätta kogu arve tasumata. Elamus, kus on palju kortereid ei saa kostja viisil üksikomaniku äranägemisel teostada majandamist. Kõik saadud 3 2-00-74 /34 teenused ühe elamu raames, kõik kulutused hoolduseks ja maja remondiks tuleb tasuda kõikide korteriomanikke poolt vastavalt nende omandi suurusele. Selleks, et elamu majandamine oleks realiseeritav parimal viisil, peavad korteriomanikud juhinduma mõõdikute paigaldamisel selleks sätestatud kordadest.
10. TsK § 222 sätestab kahjude hüvitamise kohustuse, kui ei täidetud kohustusi nõuetekohaselt ja kahjude all mõistetakse tehtud kulutusi, vara kaotsiminekut või rikkumist, saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustuse täitnud. Kohustise mittetäitmine võib olla osaline s.o puudulik täitmine sealhulgas mittekvaliteetne täitmine. Selleks, et järgneks eelnimetatud tsiviilõiguslik vastutus, on vaja, et kohustise mittetäitmine oleks õigusvastane, esineks objektiivne põhjuslik seos võlgniku õigusvastase käitumise ja kahju vahel ning võlgniku süü. Kas või ühe eelnimetatud tingimuse puudumisel vabaneb võlgnik vastutusest. Kostja (vastuhagis hageja) arusaam, et hageja oleks pidanud oma kulul teostama remonti ja ehitama talle rõdu kinniseks on väär. Hageja vahendas kommunaalteenuseid ja teostas hooldust, mille eest kostja korteriomanikuna pidi igakuuliselt tasuma. Kuna kostja jättis pikema aja vältel tasumata hooldus ja kommunaalkulud, siis on ta ise loonud olukorra, kus ta ei ole õigustatud nõudma hagejalt lepingust tulevate kohustuste s.o hooldustööde teostamist suuremas rahalises mahus kui ta on ise tasunud. Poolte vahel sõlmitud hooldusleping ei sisalda hageja kohustust osutada kostjale tasuta hooldust ja vahendada tasuta teenust. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et vastuhagis kostja käitumine oleks olnud õigusvastane ning tema süül oleks hagejale põhjustatud kahju. Kuna kohtuistungil ei leidnud tõendamist põhjusliku seose olemasolu tekitatud kahju ja kahju tekitanu teo (kostja tegevus ja tegevusetus) vahel ning ei tuvastatud kostja käitumises õigusvastasust, siis kohus ei pea vajalikuks eraldi analüüsida kahju suurusega seotud tõendeid hindamaks hageja kahju suurust. Kohus leiab, et hagejal oli kahju, kuid on tõendamata, et hageja kahju ei ole põhjustatud kostja, mistõttu vastuhagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.
11. Kohus juhib tähelepanu, et kostja ei olnud kohustatud erastama halvas seisundis amortiseerunud eluruumi. Eluruumi erastamine on isiku õigus mitte kohustus. Kohus on seda meelt, et korteriomanikud peavad näitama üles hoolsuskohustust oma eluruumi ja ühises kasutuses olevate ruumide korrashoidmisel. Maja terviku korrashoidmiseks tuleb korteriomanikel hoolsalt tasuda hooldus- ja halduskulusid selleks, et oleks võimalik ühiselt hallatavaid konstruktsioone hooldada, remontida ja vajadusel välja vahetada. Kõik tööd elamus teostatakse korteriomanike rahaliste vahenditega. Menetluskulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Vastavalt TsMS § 60 lg-le 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja palub kostjatelt välja mõista hagi esitamiseks ja nõude suurendamiseks tasutud riigilõivu summas 4900 krooni. 4 2-00-74 /34 Kuna kohus jätab rahuldamata vastuhagi, siis jäävad kohtukulud vastuhagi hageja enda kanda. Kohtunik: Maire Lukk 5