) § 216 lg 1 järgi on nõude loovutamine kreeditori poolt teisele isikule lubatud. Kui see ei ole vastuolus seaduse või lepinguga või kui nõue ei ole seotud kreeditori isiksusega.
lg 1 kohaselt teisele isikule nõude loovutanud kreeditor on kohustatud temale üle andma nõudeõigust tõendavad dokumendid.
lg 1 kohaselt võib võlgnik oma võla teisele isikule üle kanda ainult kreeditori nõusolekul.
järgi nõude loovutamine ja võla ülekandmine, mis põhinevad kirjalikult teostatud tehingul, peavad olema teostatud samuti kirjalikus vormis. Kuna vaidlus puudub selles, et võlgnevus tekkis kirjalikult vormistatud hoiulepingust, pidanuks ka nõude loovutamine ja võla ülekandmine toimuma kirjalikult. Asjas taoliste tahteavaldustega tehinguid esitatud ei ole ja hageja seletustest nähtub, et ta ei ole kunagi andnud tahteavaldust, et ta võtab endale kui füüsilisele isikule kohustuse tasuda ettevõtte võlgnevuse ettevõtte ees. Tunnistaja PR, kes oli ettevõtetevahelise vaidluse lahendajaks AS-i poolt, ütlustest nähtub, et vaidluse poolteks olid juriidilised isikud ja , kelle vahel oli sõlmitud metelliäriga seotud lepingud. Tunnistaja PR ütluste kohaselt ettevõtete vahelise vaidluse lahendamiseks, mis tulenes luhtunud metalliärist, võttis ettevõte endale rahalised kohustused ettevõtte ees. Tunnistaja PR ütluste kohaselt oli tema mõnel korral raha vastuvõtjaks-üleandjaks ettevõtete vahel. Tunnistaja SR, kes oli ettevõtetevahelise vaidluse lahendajaks AS-i poolt, ütluste kohaselt sõlmiti ja allkirjastati samuti võlakohustus ettevõtete ja vahel. Arvestades kõiki asjas esitatud tõendeid leiab kohus, et võlakohustus sõlmiti ettevõtete ja vahel ning seetõttu võttis ka võlakohustuses märgitud võlgnevuse tasumise kohustuse ettevõttele ettevõte . 3 Kohus leiab, et kuigi asja materjalidele lisatud tõenditest (tlk 91; tõlge tlk 92) nähtub, et PRon kostjale üle andnud 3- l korral ( .a., .a. ja .a.) hageja poolt kostjale üleandmiseks saadud summad, füüsiliste isikute, poolte, nimesid on kasutatud ka võlakohustuses ning ASiga on lepingu sõlminud kostja (tlk 118), ei kummuta need tõendid veenvalt eelpooltoodud tõendeid, et võlakohustus sõlmiti ettevõtete vahel. Kohus osutab ka asjaolule, et .a. sõlmitud võlakohustuses käsitletakse läbivalt ettevõtetevahelisi suhteid. See tuleneb võlakohustuse esimesest lõigust, mis käsitleb ettevõtetevahelisest hoiulepingust tulenevat hoiule antud vara mittesäilimist, teisest lõigust milles viidatakse pooltevahelistele tasaarvestustele (puudub vaidlus, et poolte kui füüsiliste isikute vahel mingeid tasaarvestusi tehtud ei ole), kuuendast lõigust, mis käsitleb tasu saamisega seonduvat (hageja ütlustest nähtub, et ettevõtete vahel oli metalliäri tehing seonduvalt ) ning võlakohustuse eelviimasest lõigust, milles on viide pooltevahelistele varasematele suulistele ja kirjalikele kokkulepetele (asjas puudub vaidlus, et poolte kui füüsiliste isikute vahel, mingeid kokkuleppeid varasemalt ei ole tehtud). Kohus leiab, et kostja väited, mille kohaselt on tunnistajate ütlused ebausaldusväärsed on paljasõnalised. Asja materjalidest nähtub, et AS-i , kui sõltumatu läbirääkija poole, poolte juhitud ettevõtete vahel tekkinud vaidluse lahendamiseks pöördus kostja. Asjaolu, et AS esindajad kui tunnistajad ei toetanud ütlustega kostja väiteid, ei ole tunnistajate ebausaldusväärsuse aluseks. Seega tuleb hagi rahuldada ja tuvastada, et .a. sõlmitud võlakohustusega ei võtnud endale võla tasumise kohustust kostjale hageja kui füüsiline isik. Kuna nimetatud asjaolu on tõendamist leidnud, siis puudub vajadus käsitleda hageja alternatiivset nõuet. Kostja seisukoha kohaselt on hagihinnaks 827 480 krooni (tlk 44), millega kohus nõustub. .a. määrusega on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest riigituludesse summas 30 000 krooni. Hageja on tasunud riigilõivu .a. maksekorraldusega 9800 krooni ja .a. maksekorraldusega 200 krooni. Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tasutud riigilõiv 10 000 krooni ja riigituludesse tuleb kostjalt välja mõista 30 000 krooni. Hageja on oma esindajale tasunud osutatud õigusabi eest kviitung orderi nr ja järgi kokku 17 700 krooni. Arvestades asjas toimunud istungite arvu, esitatud kirjalikke seisukohti ja vaidluse keerukust ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku §-st 3 ja kehtinud TsMS §-st 61 lg 1 p 1 leiab kohus, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusabikulude katteks 10 000 krooni. Krista Kirspuu Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.