3-06-1366 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi,Viivi Tomson, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2007 Tartu Haldusasja number 3-06-1366 Haldusasi T.V. kaebus X maavanemale ettekirjutuse tegemiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 31.10.2006 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus T.V. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – T.V. Vastustaja (haldusorgan) – X maavanem A.S. RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- oktoobri 2006 otsus muutmata. Apellandi menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED T.V. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse X maavanemale ettekirjutuse tegemiseks. Kaebuse kohaselt kanti T.V. X Vallavolikogu 19.12.2001 otsusega nr 28 p 1 X vallas asuvate vabade maatükkide erastamise nimekirja. 14.03.2006 koostatud kirjaga nr 887 edastas X Maavalitsus T.V. maavanema korraldused X vallas X külas asuvate K. , M. ja P. maaüksuste erastamise kohta ning selgitas, millised toimingud tuleb tal teha. 30.05.2006 saatis T.V. maavalitsusele müügihinna ja erastamise kulude tasumist tõendavad maksekorraldused, tagastas erastamise tingimustega nõustumist kinnitavat märget kandvad korralduste ärakirjad ning palus teatada müügilepingute sõlmimise aeg ja koht. 08.06.2006 kirjaga teatas maavanem, et otsustab ostu-müügilepingute sõlmimise küsimuse alles siis, kui on saanud avaldajalt dokumendid, millised tõendavad tema tegelemist põllumajandusliku tootmisega X vallas. Kaebuse esitaja leidis, et ta on tähtaegselt täitnud kõik kirjas nr 887 ja maavanema korraldustes esitatud tingimused, kuid tema usalduse kaitse ja õiguspärase ootusega pole arvestatud ning tema õigust vaba põllumajandusmaad seadusega lubatud ulatuses ja korras erastada on rikutud. X maavanem vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt maavalitsuse ametnike poolt looduses läbi viidud kontrollimise tulemused ei kinnitanud kaebuse esitaja tegelemist põllumajandusega, tootmist tõendavaid dokumente pole kaebuse esitaja vaatamata vastavale nõudmisele esitanud. Maareformi seaduse mõttest tulenevalt peab vaba põllumajandusmaa erastaja kogu erastamisprotsessi menetlemise aja jooksul vastama põllumajandustootja kohta kehtestatud tingimustele. HALDUSKOHTU LAHEND Tartu Halduskohus jättis
- oktoobri 2006 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt reguleerib vaba põllumajandusmaa erastamist kuni 01.01.2003 kehtinud maareformi seaduse (MaaRS) § 231 ja selle alusel Vabariigi Valitsuse 04.04.2000 määrusega nr 115 kehtestatud MaaRS §-des 231 ja 232 sätestatud vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamise kord (edaspidi Kord). 13.11.2002 vastu võetud maareformi seaduse muutmise seaduse § 13 kohustab vaba põllumajandusmaa erastamise läbi viima senikehtinud alustel, kui kohaliku omavalitsuse volikogu on erastajate nimekirja kinnitanud enne 01.01.
- X Vallavolikogu otsus K. , M. ja P. maaüksuseid sisaldava erastajate nimekirja kohta on vastu võetud 19.12.
- Tulenevalt MaaRS §-st 231 lg 2 võis avalduse vaba põllumajandusmaa erastamiseks esitada äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeles maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil põllumajandusliku tootmisega. Samas sättes määratles seaduseandja põllumajandusega tegelejat kui isikut, kes omab tootmiseks vajalikku maad või põllumajandusmaa kasutamise õigust ja saab tulu omatoodetud põllumajandussaaduste või nendest valmistatud toodete müügist. Sama määratlus on põllumajandusega tegeleja kohta kehtestatud ka Korra §-s 6 lg
- Vaba põllumajandusmaa erastaja kohta selliseid tingimusi sätestades pole seaduseandja soovinud tekitada juurde uusi põllumaa omanikke, vaid on eristanud maa erastamist soovivate isikute hulgast need, kes on reaalse tegevusega tõestanud oma kogemust põllumajandusega tegelemisel ning vajavad maad juurde põllumajandusliku ettevõtluse tarbeks. Kui asuda seisukohale, et isik peab vastama seaduses sätestatud tingimusele ainult avalduse esitamise hetkel, müügilepingu sõlmimise ajal aga mitte, saaksid erastamise õiguse ka sellised isikud, kes on üksnes vormistanud nõutavad dokumendid, kuid tegelikkuses seost põllumajandusega ei oma või on selle erastamismenetluse käigus mingil põhjusel kaotanud. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohtu halduskolleegium 12.10.2006 otsuses nr 3-3-1-46-
- Korra § 15 lg 1 ja 3 kohaselt peab erastamise korraldaja kontrollima maa erastamiseks esitatud dokumentide ja andmete õigsust ning vastu võtma maareformi seadusega kooskõlas oleva otsustuse. MaaRS § 222 kohaselt on maa erastamise korraldajaks maavanem. Kuna seaduseandja ei ole maavanema sellist kohustust ajaliselt piiritlenud, on tal nii õigus kui ka kohustus kontrollida erastajat kuni müügilepingu tegeliku sõlmimiseni. K. , M. ja P. maaüksuste erastamise juriidilised toimikud nr 36705, nr 37618 ja nr 39895 ei sisalda dokumentaalseid tõendeid, millede alusel saaks kindlaks teha T. V. vastavuse MaaRS-s vaba põllumajandusmaa erastaja kohta kehtestatud tingimustele. K. maaüksuse toimikus on vaid väljavõte äriregistri kaardi A osast, teistes toimikutes pole ka seda. Seega 2 ei saanud toimikud anda õiguslikku alust maa erastamiseks ning maavanem pidi koguma ka täiendavaid tõendeid. Toimikute vahel lahtiselt olevatest dokumentides nähtub, et 05.02.2004, 21.04.2004 ja 15.12.2004 on maavalitsuse ametnik teinud väljatrükid äriregistri teabesüsteemist ja kinnistusraamatu kannetest. Ka see pole piisav, sest füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrisse kandmine ja põllumajandusmaa omamine ei tõenda, et taotleja tõepoolest tegeleb põllumajandusliku tootmisega. Seega polnud maavanemal alust võtta T. V. suhtes vastu maa erastamise korraldusi. Asjaolust, et maavanem seda 22.03.2004, 25.06.2004 ja 04.03.2005 siiski tegi või, et 14.03.2006 kirjaga nõuti üksnes kinnitust erastamise tingimustega nõustumise kohta ning paluti tasuda maa müügihind ja erastaja kulu, võis T. V. l küll tekitada lootus, et temaga sõlmitakse ka müügilepingud, kuid see ei välistanud maavanemal kohustust viia lõpule seni poolikuks jäänud kontrollimine. Täiendavaks kontrollimise põhjuseks saab olla nii äriregistrisse 01.09.2005 pankroti väljakuulutamise kohta tehtud kanne kui ka Maa-ameti 29.03.2006 kirjas nr 6.3-2/2730 esitatud palve kontrollida T. V. vastavust põllumajandusliku tootmisega tegeleja kohta kehtestatud tingimustele. Riigikohtu halduskolleegium on asunud seisukohale, et kohaliku omavalitsuse volikogu otsusest kanda vaba maa erastamist taotlev isik erastajate nimekirja tekib nimekirja kantud isikul küll lootus, et ilma kaaluka põhjuseta seda küsimust uuesti ei otsustata, kuid ei tulene õiguspärast ootust maad erastada ega ka subjektiivset õigust nõuda, et maavanem temaga müügilepingu sõlmib. Sama põhimõte kehtib ka maavanema poolt vastu võetud erastamise otsuse suhtes. Kuna maavanem pole veel keeldunud maa erastamisest, ei ole T. V. l tekkinud põhjust väita, et tema usaldust ja õiguspärast ootust on rikutud. Ka juhul, kui asuda seisukohale, et maavanemal puudus õigus peale erastamise otsuse andmist erastaja vastavust seaduses kehtestatud tingimustele kontrollida, ei ole kaebuse esitaja nõuet võimalik tema poolt soovitud viisil rahuldada, sest otsustus, mis maavanemal tuleb müügilepingu sõlmimiseks või sellest keeldumiseks vastu võtta, on kaalutlusõiguse alusel tehtav otsustus ja mille sisu ei saa kohus haldusorganile ette kirjutada. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED T.V. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
- oktoobri 2006 otsuse ning teha uue otsuse, millega kohustada X maavanemat viima lõpuni Xmaal X vallas X külas asuvate vabade põllumajandusmaade (K. , M. ja P. maaüksuste) erastamise toimingud ja sõlmima maade müügilepingud ühe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Apellatsioonkaebuse kohaselt on põhjendamatult jäetud arvestamata apellandi õiguspärane ootus vaba põllumajandusmaa erastamise toimingute lõpuleviimiseks ega ole arvestatud selles osas ka Riigikohtu vastavate seisukohtadega. Enne vabade põllumajandusmaade erastajate nimekirja kinnitamist kontrollis vallavolikogu T. V. kui vaba põllumajandusmaa erastaja vastavust seaduses sätestatud nõuetele. Ida-Vira maavanem on käesolevas vaidluses asjassepuutuvate maade kohta teinud erastamise otsused korraldustena 22.03.2004, nr 183, 25.06.2004 nr 393 ja 04.03.2005 nr
- Seega oli maavanemal piisavalt aega selleks, et kontrollida kõiki maa erastamiseks esitatud dokumentide õigsust, s. h apellandi vastavust vaba põllumajandusmaa erastaja nõuetele. Korra §-st 15 lg 1 ja 2 tuleneb maavanemale kui erastamise korraldajale õigus ja kohustus kontrollida enne erastamise otsuse vastuvõtmist temale maa erastamiseks esitatud dokumentide ja andmete õigsust ning selgitada välja maa erastamise olulised tingimused. Asjaolust, et maavanem ei ole oma ülesandeid enne erastamise otsuse vastuvõtmist nõuetekohaselt täitnud, ei saanud tuleneda maavanemale õigust nõuda selliseid dokumente peale seda, kui ta oli teinud erastamise otsused ja nõudnud erastatavate maade müügihinna tasumist. Maa erastamise otsus andis apellandile aluse usalduseks ja õiguspäraseks ootuseks, et ta on maavanema poolt erastamise otsuse tegemisega tunnistatud isikuks, kes vastab seaduses sätestatud vaba põllumajandusmaa erastaja nõuetele ning tema suhtes vaba maa erastamise raames tehtud 3 toimingud ja otsustused jäävad kehtima ja ta saab erastada maavanema korraldustega kindlaks määratud maad korraldustes toodud tingimustel ning ilma mõjuva põhjuseta erastamise otsust enam ümber ei vaadata. Õiguspäraseks ootuseks maaüksuste erastamise suhtes andis alust ka asjaolu, et X Vallavolikogu 19.12.2001 otsusest nr 28 tulenevalt oli X maavanem juba sõlminud apellandiga lepingud vaba põllumajandusmaa erastamiseks maatükkide nr 37 ja nr 48 osas ning nimetatud maad olid kantud apellandi nimele kinnistusraamatusse. Põhjendamatult ei ole arvestatud Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohtadega isiku usalduse kaitse ja õiguspäras ootuse põhimõtete kohaldamise kohta. Riigikohtu halduskolleegiumi 07.12.2001 otsuse nr 3-3-1-51-01 kohaselt omandireformi käigus antud eelhaldusaktidele võib isik tugineda ning ta võib usaldada, et ilma mõjuva põhjuseta neid küsimusi ümber vaatama ei hakata. Riigikohtu halduskolleegiumi 16.10.2002 otsuse nr 3-3-1-41-02 ja 22.05.2000 otsuse nr 3-3-1-13-00 kohaselt peavad nii maavanem kui ka ÕVVTK komisjon oma järelevalve tegevuses või otsuste muutmisel arvestama isiku usalduse kaitsega. Ainuüksi erastamise eeltoimingute raames antud korraldused ei anna reeglina erastamise õigustatud subjektile veel õiguspärast ootust, et temaga sõlmitakse maa ostu-müügi lepingud. Õiguspärane ootus võib tekkida aga sellest kui erastamise õigustatud subjektilt nõutakse erastamishinna tasumist. Ka maavanema pikaajaline tegevusetus võib anda alust õiguspäraseks ootuseks, et erastamise eeltoimingute raames antud korraldused jäävad kehtima ja isik saab erastada korraldustega kindlaksmääratud maa. Kirjas nr 887 sisaldunud hoiatusest, et vaba põllumajandus-ja metsamaa erastamise õigust omav isik, kes mõjuva põhjuseta ei sõlmi maa ostu-müügilepingut kolme kuu jooksul maa edastamise korraldaja poolt erastamise otsuse tegemise päevast, kaotab maa erastamise õiguse, tekkis samuti usaldus ja õiguspärane ootus, et sõlmitakse erastatavate maade osas müügilepingud. 08.06.2006 kirjast ei nähtu ühtegi maavanema sisulist kaalutlust, miks ta leidis, et apellant ei vasta MaaRS-s sätestatud vaba põllumajandusmaa erastaja nõuetele. Riigikohtu halduskolleegium on 12.10.2006 otsuses nr 3-3-1-46-06 leidnud, et kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega MaaRS § 234 lg 7 alusel kinnitatud vaba metsamaa erastajate nimekirja kantud erastamise õigustatud subjekti seaduse nõuetele vastavuse hindamisel peab erastamist korraldav maavanem formaalsete tunnuste kontrollimisel lähtuma ka regulatsiooni kehtestamise sisulistest eesmärkidest. Maavanem peab esitama sisulised kaalutlused, miks ta leiab, et erastamisavalduse esitanud isik ei vasta MaaRS nõuetele, seda eriti olukorras, kus kohaliku omavalitsuse volikogu on muutnud vaba metsamaa erastajate nimekirja, lugedes taotleja jätkuvalt vaba metsamaa erastamise õigustatud subjektiks. Kuna maavanem ei esitanud ühtegi kaalutlust, kuid nõudis peale erastamise otsuse tegemist ja maade müügihinna tasumist põllumajanduslikku tootmist tõendavaid dokumente, siis on maavanema vastav nõue õigusvastane. X maavanem vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole apellandi õigusi rikutud. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, materiaalõiguse norme ei ole ebaõigesti kohaldatud, tõendeid ei ole ebaõigesti hinnatud ning kohtumenetluse norme ei ole rikutud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
- oktoobri 2006 otsus muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. 4 Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist: Põhjendatud ei ole apellandi väide, et halduskohus on vaidlustatud otsuse tegemisel põhjendamatult jätnud arvestamata kaebaja usalduse ja õiguspärase ootuse tema poolt taotletud maaüksuste erastamiseks vaba põllumajandusmaana. Halduskohus on vaidlustatud otsuses õigesti leidnud, et kaebaja usaldust ja õiguspärast ootust ei ole rikutud, kuna erastamise korraldaja ei ole asja materjalidest nähtuvalt keeldunud T.V. viimase poolt taotletud maaüksusi erastamast ning erastamise korraldaja poolt enne ostu-müügilepingu sõlmimist taotlejale esitatud täiendavate dokumentide edastamise nõue ei ole käsitletav T. V. usalduse ja õiguspärase ootuse rikkumisena. MaaRS-ga ning kohtupraktikaga on kooskõlas halduskohtu põhjendus, mille kohaselt erastamise eeltoimingute raames antud korraldused (kohaliku omavalitsuse korraldused vaba põllumajandusmaa erastamise menetluses) ei anna reeglina erastamise õigustatud subjektile veel õiguspärast ootust, et temaga ostumüügilepingud sõlmitakse. Samuti on halduskohus põhjendatult leidnud, et kuigi maavanema poolt tehtud erastamiskorraldused ja 14.03.2006 kiri, millega nõuti T. V. lt erastamiskulude tasumist jne, võisid T. V. l tekitada lootuse, et temaga sõlmitakse ka ostu-müügilepingud, ei välistanud erastamiskorralduste olemasolu veel maavanema õigust ja kohustust kontrollida seda, kas T.V. vastab vaba põllumajandusmaa erastamise õigust omava isiku tunnustele ka erastamiskorralduste tegemise ja ostu-müügilepingute sõlmimise vahelisel ajal. Halduskohus on õigesti viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-46-06, mille kohaselt vaba metsamaa erastamise õiguse säilimiseks peab erastamisavalduse esitanud isik vastama seaduses sätestatud tingimustele kogu erastamismenetluse kestel. Arvestades seda, et maa ostu-müügilepingute sõlmimine on samuti erastamismenetluse osa, siis on halduskohus põhjendatult leidnud, et erastamise korraldajal oli õigus kontrollida T. V. vastavust seaduses sätestatud vaba põllumajandusmaa erastaja nõuetele ka pärast erastamiskorralduste tegemist ja enne ostu-müügilepingute sõlmimist ning nõuda selleks T. V. lt ka vastavate dokumentide esitamist. Kuna asja materjalidest nähtuvalt on käesoleva ajani jõus nii X Vallavolikogu poolt erastamise eeltoimingute käigus tehtud haldusaktid kui ka maavanema poolt tehtud erastamiskorraldused ja asja materjalidest ei nähtu, et maavanem oleks asunud oma varasemaid haldusakte tühistama ja keeldunud maa ostu-müügilepingute sõlmimisest, siis on halduskohus asunud põhjendatult seisukohale, et T. V. usaldust ja õiguspärast ootust erastada soovitud maa ei ole rikutud. Asjaolu, et maavanema korraldused T.V. vaba põllumajandusmaa erastamiseks on tehtud 22.03.2004, 25.06.2004 ja 04.03.2005 ning põllumajandusliku tootmisega tegelemist tõendavate dokumentide esitamist on nõutud 26.05.2006 ja 08.06.2006 kirjadega, ei tähenda veel, et
- a vastavate dokumentide nõudmisega oleks rikutud taotleja usaldust ja õiguspärast ootust. Asja materjalidest nähtuvalt saadeti 2004 ja 2005 koostatud erastamiskorraldused T.V. alles koos 14.03.2006 kirjaga. HMS § 61 lg 1 kohaselt kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Kuna nimetatud korraldustes ei ole hilisemat kehtimahakkamist ette nähtud, siis hakkasid maavanema erastamiskorraldused kehtima, s. o said luua õiguslikke tagajärgi ja olid täitmiseks kohustuslikud alates nende kättesaamisest T. V. poolt, mis sai asja materjalidest nähtuvalt toimuda pärast 14.03.
- Arvestades seda, et T. V. lt nõuti põllumajandusliku tootmisega tegelemist tõendavate dokumentide esitamist juba
- a mais ja juunis ning põhjendusel, et vaba põllumajandusmaa erastaja peab kogu erastamisprotsessi vältel vastama põllumajandusliku tootmisega tegeleja suhtes kehtestatud nõuetele ja maavanem soovib T. V. vastavust eelnimetatud tingimustele kontrollida ka enne ostu-müügilepingute sõlmimist, ei ole põhjendatud apellandi väited selle kohta, et tema usaldust ja õiguspärast ootust on siiski rikutud, sest maavanem oleks saanud vajalikke dokumente ja tõendeid nõuda ka erastamiskorralduste koostamise ja nende T.V. väljasaatmise vahele jäänud perioodil. 5 Arvestades Riigikohtu otsusest nr 3-3-1-46-06 tulenevat seisukohta, et vaba maa erastamise õiguse säilimiseks peab erastamisavalduse esitanud isik vastama seaduses sätestatud tingimustele kogu erastamismenetluse kestel ning maavanemal on seega õigus ja kohustus kontrollida taotleja jätkuvat vastavust vaba maa erastajale esitatavatele nõuetele, on halduskohus õigesti tõlgendanud ka Korra § 15 lg 1 ja
- Halduskohus on õigesti leidnud, et neis paragrahvides märgitud erastamise korraldaja õigust ja kohustust maa erastamiseks esitatud dokumentide ja andmete õigsust kontrollida ei ole ajaliselt piiratud ning maavanemal oli seega õigus vastavat kontrolli teostada ka pärast erastamiskorralduste vastuvõtmist ja enne ostu-müügilepingute sõlmimist. Kuna erastamiskorralduste andmisega ei ole vaba põllumajandus- või metsamaa erastamismenetlus iseenesest veel lõpule viidud ning käesoleva asja materjalidest ei nähtu ka seda, et maavanema erastamiskorraldusi oleks asutud tühistama või kehtetuks tunnistama, siis ei ole asjakohased apellandi väited selle kohta, et tal on tekkinud õiguspärane ootus maa erastamiseks ning selleks, et erastamise korraldusi hiljem enam ümber ei vaadata ja maavanem nõudega tõendada T. V. vastavust vaba põllumajandusmaa erastaja nõuetele ka enne maa ostu-müügilepingu sõlmimist, on tema usaldust ja õiguspärast ootust rikutud. Ringkonnakohtu arvates ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks alust ka apellandi väide, et sama vallavolikogu otsuse (X Vallavolikogu otsus nr 28 vabade põllumajandusmaade erastamist taotlevate isikute nimekirja kinnitamise kohta) alusel on 29.01.2004 maavanem teinud Nurga maaüksuse kohta erastamiskorralduse nr 56 ja sõlminud 29.04.2004 ka maa ostu-müügilepingu. Apellandi poolt viidatud erastamiskorraldusest nr 56 (halduskohtu toimik, lk 33-34) ei nähtu, et see erastamiskorraldus oleks samuti, nagu 22.03.2004, 25.06.2004 ja 04.03.2005 antud erastamiskorraldused, antud välja X Vallavolikogu 19.12.2001 otsuse nr 28 alusel. Erastamiskorralduse nr 56 andmise aluseks on olnud X Vallavolikogu 21.05.2003 otsus nr 48 ja X Vallavalitsuse 02.06.2003 korraldus nr
- Erastamiskorraldus nr 56 on antud välja varem, kui maavanema erastamiskorraldused K. , M. ja P. maaüksuste erastamiseks ning ligi 2,5 aastat enne seda, kui maavanem on K. , M. ja P. maaüksuste erastamismenetluses nõudnud T. V. lt tõendite esitamist selle kohta, et ta endiselt vastab vaba põllumajandusmaa erastaja nõuetele. Kuna iga taotletud maaüksuse kohta tehakse Korra §-de 13 ja 15 kohaselt eraldi vallavalitsuse korraldus ja ka maavanema korraldus ning maavanemal kui erastamise korraldajal on iga maaüksuse erastamise kohta läbiviidava erastamismenetluse kestel õigus kontrollida isiku vastavust vaba põllumajandusmaa erastajale esitatud nõudmistele, siis ei ole põhjendatud apellandi väide, et maavanema 29.01.2004 erastamiskorraldus andis talle õiguspärase ootuse selleks, et ta saab erastada ka K. , M. ja P. maaüksused. Nagu juba varasemalt märgitud, ei nähtu asja materjalidest, et käesoleval juhul oleks T. V. õigusi, s. h usalduse ja õiguspärase ootuse põhimõtet, rikutud T. V. suhtes soodsate haldusaktide tühistamise või kehtetuks tunnistamisega. K. , M. ja P. maaüksuste T.V. erastamise osas tehtud korraldused on kehtivad ning seega ei ole käesoleval ajal ka alust rääkida sellest, et on rikutud T. V. usaldust ja õiguspärast ootust talle K. , M. ja P. maaüksuste erastamise suhtes. Eeltoodu tõttu ei ole asjakohased apellatsioonkaebuses toodud viited Riigikohtu lahenditele, mis käsitlevad usalduse kaitset ja õiguspärast ootust ega ka väited selle kohta, et õiguspärane ootus soovitud maad erastada tulenes juba sellest, et 14.03.2006 kirjaga nõuti temalt maa ostu-müügilepingu sõlmimist 3 kuu jooksul erastamise korraldaja poolt erastamise otsuse tegemise päevast arvates. Kuna olemas on kehtivad erastamiskorraldused ning asja materjalidest nähtuvalt on 26.05.2006 ja 08.06.2006 kirjades üksnes palutud T. V. l esitada maavanemale dokumendid, mis tõendavad tema põllumajandusliku tootmisega tegelemist X vallas ning neis ei ole väljendatud seisukohta, et T.V. ei vasta MaaRS-s esitatud nõuetele, siis ei ole asjakohased apellandi väited, mille kohaselt oleks halduskohus pidanud kontrollima, miks maavanem leidis, et T.V. ei vasta MaaRS nõuetele. Eeltoodud kontekstis ei ole asjakohane apellandi viide Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-46-06 väljendatud 6 seisukohale, et maavanem peab esitama sisulised kaalutlused selle kohta, miks ta leiab, et erastamisavalduse esitanud isik ei vasta MaaRS nõuetele. Nimetatud Riigikohtu lahendis analüüsitud faktiline ja õiguslik olukord ei ole analoogne käesolevas asjas esineva olukorraga, sest Riigikohtu lahendis analüüsitud juhul olid olemas üksnes kohaliku omavalitsuse poolt vaba metsamaa erastamise eeltoimingute käigus tehtud otsused, mitte aga maavanema poolt tehtud erastamiskorraldust ning maavanem oli Riigikohtu lahendis viidatud juhul saatnud nii vallavolikogule kui ka taotlejale kirja selle kohta, et maavanema arvates puudub sellel konkreetsel taotlejal õigus vaba metsamaad erastada, sest taotleja ei ole kantud FIE-na äriregistrisse. Antud vaidluses on maavanem realiseerinud oma õigust ja kohustust kontrollida, kas T.V. vastab seaduses sätestatud tingimustele kogu erastamismenetluse kestel, ning palunud T. V. l esitada vastavad dokumendid. Dokumentide esitamise nõudest enne maa ostu-müügilepingu sõlmimist ei tulene veel, et maavanem oleks teinud otsustuse selle kohta, et ostu-müügilepingut siiski ei sõlmita, kuna T.V. ei vasta MaaRS nõuetele. Sellise otsustuse saab maavanem teha üksnes pärast nõutud dokumentide esitamist ja sisulist kontrollimist ning siis tuleb maavanemal esitada ka põhjendused ja sisulised kaalutlused selle kohta, miks ta leiab, et T.V. ei vasta siiski maa erastamiseks õigustatud isikule esitatud nõuetele. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tulenevalt HKMS §-st 92 lg 1 jäävad apellandi menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda. Vastustaja ei ole esitanud taotlust apellandilt vastustaja kasuks menetluskulude väljamõistmiseks ega ka menetluskulude nimekirja. Agu Timmi Viivi Tomson 7 Maili Lokk