§-de 100; 108 lg 1; 635 lg 1; 641 lg 1, 3; 643; 644 lg 1, 2 alusel 24 788,50 krooni väljamõistmist. Kostja vastuväited Kostja kirjalikus vastuses hagile (tl 30-31) ja kohtuistungitel (tl 50-52, 75-77, 81-85, 90-91) hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole talle tellitud aknaid üle antud, mistõttu ei ole hageja õigustatud nende eest ka tasu nõudma. Kuna kaupa ei ole kostjale üle antud, ei ole tal olnud võimalust kaupa üle vaadata ja selle kohta hagejale pretensioone esitada. Hageja esitatud arve nr 2312137 ei tõenda tellitud kauba üleandmist kostjale, kuna arvel puudub kostja allkiri kauba kättesaamise kohta. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, tehtud järeldused, põhjendused ja kohtukulude jaotus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja on alust selle täielikuks rahuldamiseks.
lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja avaldas hagejale tahet konkreetsete mõõtudega 16 PVC akna valmistamiseks, hageja kinnitas 10.12.2003 tellimuse ja võttis selle täitmiseks. Eeltoodut kinnitab kohtule esitatud tellimuse kinnitus nr 90804 (tl 9-13) ja kaudselt asjaolu, et kostja asus akende eest ka ise tasuma, tasudes hagejale ettemaksuna kokku 6806 krooni, märkides makse selgitusse ettemaks tellimusele 90804. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et ta oleks aknaid tellides tegutsenud kolmanda isiku nimel, või avaldanud hagejale, et akende tegelik tellija ei ole tema. Seega loeb kohus tuvastatuks, et töövõtulepingu pooleks – tellijaks – oli kostja. Ainuüksi kostja väide, et talle ei ole aknaid üle antud, ei saa kohtu arvates olla hagi rahuldamata jätmise põhjuseks. Tellija võib volitada enda eest tööna valmistatud asja vastu võtma kolmanda isiku. See, kuidas tellija kasutab tema poolt tellitud asja, ei tõenda töövõtulepingu sõlmimist või mittesõlmimist.
lg 1 sätestab, et kui kohustus on täidetud isikule, kes ei ole võlausaldaja, või isikule, kes ei ole võlausaldaja asemel õigustatud täitmist vastu võtma, loetakse kohustus täidetuks, kui kohustus sellele isikule täideti täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isiku nõusolekul. Kostja on kohtule seletanud, et tema oli akende tellimisel heauskne aitaja ja lubas nende eest tasuda nii palju kui suudab. Aknaid vajas J.U. Otepää objektile ja akende mõõdud andis samuti J.U.. J.U. ei saanud ise aknaid hagejalt tellida, sest ta oli jäänud varasemate akende eest võlgu. Kostja väitel pidi akende üleandmise-vastuvõtmise ja ka tasumise kokku leppima J.U. vahetult M.S. , kes oli töövõtja esindajaks lepingu sõlmimisel. J.U. jutust on välja tulnud, et 2 aknad on ta kätte saanud. Kostjale teadaolevalt toimetas hageja ise aknad J.U. Otepääl asuvale objektile, kuid täpselt millisele, ei tea kostja väita. Tunnistaja M.S. i antud ütlusi (tl 50-52) vaidlusaluste akende üleandmise kohta kostjale, ei pea kohus usaldusväärseteks, sest need on vastuolus kostja antud selgitustega ja tunnistaja A.O. ütlustega (tl 75-77) selle kohta, et kostjale aknaid üle ei ole antud. A.O. on andnud ütlusi, et tunnistaja M.S. i väidetud aknaraamid viis hagejale klaasimiseks tema ise, kuid vaidluse all olevaid aknaid ta hagejalt vastu ei saanud. Siinjuures arvestab kohus, et M.S. oli hageja esindajaks vaidlusaluse töövõtulepingu täitmisel ning tema ütlused on kantud ilmselt soovist saada OÜ X nõue kohtu teel rahuldatud. Tunnistaja J.U. on andnud ütlusi (tl 81-85) teiste akende tellimise kohta OÜ kaudu OÜ-lt X ning tunnistaja on eitanud muude akende tellimist hagejalt.
lg 4 ja lg 5 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks ning tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Arvestades kostja enda antud seletustega selle kohta, et temale teadaolevalt on aknad viidud hageja poolt J.U. Otepääl asuvale objektile, leiab kohus, et kostja kui täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik, andis nõusoleku ja leppis kokku hagejaga asja üleandmisviisis selliselt, mis ei andnud talle võimalust asja üle vaadata ning
lg 4 ja lg 5 sätete alusel tuleb töö lugeda vastuvõetuks ja tellijal tuleb töö eest tasuda. Samas ei ole kostja kohtule põhjendanud, kuidas on tal töö ülevaatamine olnud Otepää objektil takistatud.
lg 1 ja § 637 lg 1 kohaselt on tellija kohustatud maksma töövõtjale töövõtulepingu alusel teostatud töö eest kokkulepitud tasu.
§-de 100; 108 lg 1 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine ning kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et valmistatud akende eest tuleb esitatud arve nr 2312137 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista 24 788,50 krooni, arvestades tasumisele kuuluvast arvest maha kostja poolt ettemaksuna tasutud 6806 krooni. Vastavalt „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja Täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse“ §-le 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 60 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja kohtukulude nimekirja kohaselt on tema kohtukuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 2100 krooni (tl 5) ja õigusabikulu 3000 krooni (tl 88). Riigilõivuseaduse lisa 2 järgi kuulus hagihinnalt kuni 25 000 krooni tasumisele riigilõiv 1750 krooni. Vastavalt TsMS §-le 61 lg 1 p 1 mõistab kohus poolele teiselt poolelt välja kulu esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Arvestades eeltoodut loeb kohus hageja põhjendatud kostjalt väljamõistmisele kuuluvaks õigusabikuluks 1239,40 krooni. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks kokku välja mõistmisele kohtukulu 2989,40 krooni. Kostjale oli Tartu Maakohtu 21.02.2006 määrusega antud riigi õigusabi täieliku hüvitamiskohustusega osamaksetena suurusega 500 krooni iga kuu 15. kuupäeval arvates asjas tehtava lahendi jõustumise kuule järgnevast kuust. Õigusabi määruse alusel tuleb kostjalt osamaksetena riigituludesse välja mõista talle osutatud riigi õigusabi eest tasu 4984,40 krooni. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.