3-06-2512/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Viive Ligi ja Lauri Madise Määruse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-2512 Haldusasi AS * (pankrotis) kaebus Tallinna Linnavalitsuse 22. novembri 2006. a korralduse nr 2334-k tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 16. jaanuari 2007. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AS * (pankrotis) määruskaebus Menetlusosalised Kaebuse esitaja AS * (pankrotis) Vastustaja Tallinna Linnavalitsus RESOLUTSIOON Jätta AS * (pankrotis) määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16. jaanuari 2007. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale ei saa edasi kaevata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Linnavalitsuse 22.11.2006 korraldusega nr 2334-k otsustati lõpetada x maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud ja otsustati mitte määrata ehitiste teenindamiseks vajalikku maad, kuna maa ostueesõigusega erastamist taotlev AS * (pankrotis) ei ole maa ostueesõigusega erastamise subjekt. 2. AS * (pankrotis) esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tallinna Linnavalitsuse 22.11.2006 korraldus nr 2334-k ning palus esialgse õiguskaitse korras peatada kuni tema maa ostueesõigusega erastamise avalduse lõpliku lahendamiseni kõik tema maa ostueesõigusega erastamise avaldustega hõlmatud, s.o. x, x, x, x, x ja x maaüksustega seotud maakorraldustoimingud ning võimalik ehitustegevus nimetatud maaüksustel. Kaebaja andmetel toimub vaidlusaluses korralduses kirjeldatud alal ehitustegevus ning on tõenäoline, et kaebaja poolt taotletaval maaüksusel viiakse läbi erinevaid maakorraldustoiminguid. Keskkonnaministri 02.05.2005 käskkirjaga nr 510 on jäetud riigi omandisse x ja x alune maa. Kaebaja on nimetatud käskkirja vaidlustanud ning kohtumenetlus on pooleli (haldusasi nr 3-05-616). Kaebuse rahuldamise korral jääb kaebajal võimalus viia tema suhtes alustatud erastamise menetlus lõpule ja kaebaja saab tema poolt rajatud ehitise juurde maad. Isegi kui kaebajal puudub õigus talle kuuluvate ehitiste juurde maa ostueesõigusega erastamise avalduses taotletud maad erastada, on kaebajal õigus maa ostueesõigusega erastamise avalduses taotletud maale taotleda tema kasuks hoonestusõiguse 3-06-2512 seadmist. Seda tingimusel, kui x ja x asuvale maaüksustele uusi ehitisi ei ehitata ega seata hoonestusõigusi kolmandate isikute kasuks. 3. Tallinna Linnavalitsus oli seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 01.09.2006 määrusega haldusasjas nr 3-05-616 tühistati halduskohtu 01.08.2005 määrus, millega oli rahuldatud kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine käesolevas haldusasjas piiraks põhjendamatult liigselt kolmandate isikute omandis oleva kinnisvara kasutamist. 4. Tallinna Halduskohtu 16.01.2007 määrusega haldusasjas nr 3-06-2512 jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Käesolevas asjas on olemas suur õiguslik tõenäosus kaebuse mitterahuldamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 01.09.2006 määruses nr 3-05-616 leiti, et kuna kaebaja ei ole kantud äriregistrisse, ei vasta ta maareformi seaduse (MaaRS) § 21 lg-s 4 sätestatud tingimustele ning seetõttu ei saa ka x maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute lõpetamine ja ehitise teenindamiseks vajaliku maa mittemääramine rikkuda kaebaja subjektiivset õigust maa ostueesõigusega erastamiseks. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 5. AS * (pankrotis) määruskaebuses palutakse halduskohtu määrus tühistada osas, millega jäeti rahuldamata esialgse õiguskaitse taotlus. Määruskaebust põhjendatakse järgmiselt:

1. a)AS * (pankrotis) oli maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamise ajal kantud ettevõtteregistrisse. Rahandusministeeriumi 13.05.1994 määrusest nr 95 ja Vabariigi Valitsuse 08.07.1997 määrusest nr 134 tulenevalt oli nii ettevõtteregistri kui ka äriregistri pidajaks Ettevõtete, Asutuste ja Organisatsioonide Registri Keskus. Seega on MaaRS § 21 lg 4 tähenduses Eesti äriregistri pidaja poolt peetavaks registriks ka ettevõtteregister.
2. b)Halduskohus, asudes esialgse õiguskaitse raames hindama teises kohtulahendis tuvastatud asjaolusid, on lahendanud mitte esialgse õiguskaitse küsimust, vaid kaebust sisuliselt. See on aga vastuolus esialgse õiguskaitse olemusega.
3. c)Kaebuses vaidlustatud korralduse tühistamise korral jääb kaebuse esitajale võimalus viia tema suhtes alustatud erastamise menetlus lõpule, kaebuse esitaja saab erastada tema poolt rajatud ehitiste juurde maad. Juhul, kui käesolevas haldusasjas peetava vaidluse ajal väljastatakse ehituslubasid kaebuse esitaja erastamisavaldusega hõlmatud maale, millel asuvad talle kuuluvad ehitised, tekib kaebajale kahju tema poolt rajatud ehitiste kaotuse, maa erastamise või hoonestamisõiguse kaotuse tagajärjel. Kohus on jätnud tähelepanuta tõendid, mille kohaselt on kaebajal vaidlusalusel maa-alal ehitised ja seega on kaebajale tagatud õigus seada hoonestusõigus nimetatud alale.
4. d)Riigikohus on 09.02.2006 haldusasjas nr 3-3-1-10-06 tehtud otsuses märkinud, et kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks, kui maa kinnistamisel võivad isiku õigused saada kahjustatud, kuna ta võib kaotada nii omandiõiguse ehitisele kui ka teoreetilise võimaluse maad erastada. Seega ei saa ka käesoleva haldusasja vaidluses pidada kaebuse esitaja taotlusi perspektiivituteks.
5. e)MaaRS §-le 351 sätestab, et ehitise omaniku kasuks, kes ei soovi või kellel ei ole õigust maad omandada, võib riigimaale seada hoonestusõiguse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise tõttu võimalike uute kruntide moodustamise ja nende täisehitamise tulemusel muutub ka hoonestusõiguse seadmine võimatuks. 6. Tallinna Linnavalitsus palub jätta määruskaebus rahuldamata. Taotlust põhjendatakse järgmiselt:
6. a)Äriseadustiku (ÄS) § 511 lg-s 4 on otseselt ära määratletud juriidilise isiku äriregistrisse kandmise kohustus maareformiga seoses. Maareformi seaduses mõeldud Eesti äriregistri pidaja poolt peetava registrina on silmas peetud ainult äriregistrit. 2