§-dele 100, 101 lg 1 p 1 ja 2, 108 lg 1, 142 lg 1 ning 145 lg 1 ja 2 115 lg 1, 127 lg 1 ja 128 lg 1, 2 ja 4 taotleb hageja kostjalt tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, viivise, leppetrahvi,võla sissenõudmisega seotud kulude, muude lepingust tulenevate kohustuste ning kahjuhüvitise, kokku summas 20706.45 krooni väljamõistmist, millest 9776.40 krooni on tagastamata krediidisumma,1776.69 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 548.06 krooni viivis, 1955.28 krooni leppetrahv , 1450 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud, 5000 krooni kahjuhüvitis ning 200 krooni muud kohustused. Kostjate vastuväited Kohus on hagi menetlusse võtmise määrusega kohustanud kostjaid kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest ning hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise või selle puudulikkuse korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada ( tl.1-2 ). H. K. on hagiavaldus ja selle lisad kätte toimetatud 25.11.2006 (tl.31) ning A. J. 05.12.2006 (tl.30), kuid kumbki neist ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikku vastust saatnud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel rahuldada, sest kostja , kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei 2
Tulenevalt
lg 2,kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.
lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist,
lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui võlgnik rikub kohustust võib võlausaldaja
lg 1 alusel koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Tulenevalt
lõigetest 1,2 ja 4 loetakse varaliseks kahjuks ka saamata jäänud tulu, mis seisneb kasus, mida isik oleks tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 1 kohaselt kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Tulenevalt
lg 1 vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab
Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulutuste hüvitamise eest. Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja vastavalt
lg 1 nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Hageja nõue on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl-d 9-25) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Põhivõlgnikust kostja võlgneb hagejale tagastamata krediidisummana 9776.40 krooni; lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud intressidena, millised olid lepingus kokku lepitud 27,16 % krediidisumma kohta aastas 1776.69 krooni; sissenõutavaks muutunud viivistena 548.06 krooni; leppetrahvina vastavalt lepingu üldtingimuste p.6.3 20 % ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt, s.o. 1955.28 krooni; võla sissenõudmisega seotud kuludena vastavalt üldtingimuste p.5.3 ja 9.3 1450 krooni, kahju hüvitisena 5000 krooni (hageja poolt intressi näol osaline saamatajäänud tulu,mille saamise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel kaotas) ja 200 krooni taotluse läbivaatamise tasu vastavalt hageja hinnakirjale,mida põhivõlgnik ei ole tasunud. Seega kokku on hagejal alus nõuda põhivõlgnikult 20706.45 krooni väljamõistmist. Kuna põhivõlgniku poolt sõlmitud tarbijakrediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on sõlmitud ka käendusleping ning nõuded ei ületa käenduslepinguga kokkulepitud 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.