← Eesti

2-05-16311/1

Obsah (7)§ 8§ 76§ 100§ 101§ 313§ 316§ 334

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Karin Sonntak 02. jaanuar 2007.a, Tallinn Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-

RS) § 12 lg 1 alusel kohaldatakse enne

  1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates
  2. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Võlaõigusseaduse (

) § 108 lg 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmist selle rikkumisel. Vastavalt

§ 8

lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist.

§ 313

lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Vastavalt

§ 316

lg 1 võib üürileandja üürilepingu üles öelda, kui üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega; võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa; võlgnetavate kõrvalkulude summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluvate kõrvalkulude summa. Tulenevalt

§ 334

lg 1 peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kohus leiab, et kostja ebaseaduslikust valdusest tuleb hageja valdusse välja nõuda eluruum aadressil . Kohustuse täitmisest keeldumise korral tuleb kostja asuvast eluruumist välja tõsta. Samuti tuleb kostjalt välja mõista võlgnevus 5837,41 krooni. 2 Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kooskõlas kuni kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 460 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse. TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 alusel kuuluvad kostjalt väljamõistmisele riigituludesse ka kostjale hagiavalduse ja selle lisade kättetoimetamise kulud summas 56 krooni. Karin Sonntak Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.