3-07-240/3

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-240 Haldusasi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti taotlus T.D.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised Taotluse esitaja – Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, esindaja Martin Sepp Väljasaadetav – T.D., sünd. xx xx xxxx Aserbaidžaanis, nõustaja Andrei Arjupin Kohtuistungi toimumise aeg
3. veebruar
4. a, Tallinn Resolutsioon Edasikaebamise kord
5. Rahuldada Kodakondsus- ja Migratsiooniameti taotlus osaliselt.
6. Anda luba T.D.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks kuni
7. veebruarini
8. a. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Halduskohtu kaudu hiljemalt
9. veebruaril
10. a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Eesti Vabariigis viibib ebaseaduslikult T.D., kes on sündinud ja kelle lähedased elavad Aserbaidžaanis. Isik vabanes vanglast
12. juunil
13. a. Tema suhtes on
14. juunil
15. a kohaldatud sissesõidukeeldu 10 aastaks. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (KMA)
16. oktoobri
17. a jõustunud otsusega keelduti isikule tähtajalise elamisloa andmisest.
18. Tallinna Halduskohtu
19. juuni
20. a otsuse alusel paigutati T.D. väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuna isikut ei olnud kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu võimalik Eestist 48 tunni jooksul välja saata. Kohus on kinnipidamise tähtaega korduvalt kahe kuu võrra pikendanud.
21. KMA esitas Tallinna Halduskohtule taotluse T.D.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kahe kuu võrra. Kuna isikul puuduvad reisidokumendid, ei saa väljasaatmist täide viia. KMA on pöördunud Interpoli Aserbaidžaani büroo ja Aserbaidžaani Suursaatkonna poole Moskvas isiku kohta andmete ja tagasipöördumistunnistuse saamiseks. Välisministeeriumi
22. juuni
23. a kirjas kinnitatakse KMA-le, et
24. aprillil
25. a toimunud kohtumistel arutasid Eesti ja Aserbaidžaani esindajad dokumenteerimisega seotud probleeme ja lubati küsimusega tegeleda.
26. juuli
27. a kirjas ja
28. juuli
29. a elektronkirjas kinnitab Välisministeerium, et Aserbaidžaani Välisministeerium on lubanud võtta küsimuse lahendamise oma isikliku järelevalve alla. Seoses eeltooduga saatis KMA
30. augustil
31. a Välisministeeriumile uue taotluse ühes T.D.i sõrmejälgede kaardi ja fotoga.
32. septembril
33. a pöördus KMA e-posti teel Välisministeeriumi konsulaarosakonna dokumendibüroo poole, paludes informatsiooni Aserbaidžaani päritolu isikute dokumenteerimise kohta. Välisministeeriumi
34. oktoobri
35. a kirjas teatatakse, et Aserbaidžaani Välisministeeriumi konsulaarosakond edastas taotluse Siseministeeriumisse isiku tuvastamiseks. Aserbaidžaani Suursaatkond Lätis teatas
36. novembril
37. a, et T.D.i kodakondsuse väljaselgitamiseks on tehtud järelepärimine Aserbaidžaani Siseministeeriumile.
38. jaanuaril
39. a teavitas Aserbaidžaani Suursaatkond Lätis T.D.it sellest, et ta pole Aserbaidžaani kodanik.
40. jaanuaril
41. a pöördus KMA uuesti Välisministeeriumi poole, paludes informatsiooni T.D.ile tagasipöördumistunnistuse väljastamise hetkeseisu kohta. KMA ja Välisministeeriumi esindajad kohtuvad
42. veebruaril
43. a Riias Aserbaidžaani Suursaatkonna esindajatega T.D.i vastuvõtmise küsimuse lahendamiseks. Kuna isikul puuduvad reisidokumendid, ei saa väljasaatmist täide viia.
44. T.D. palub jätta KMA taotluse rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
45. Kohus leiab, et KMA taotlus T.D.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 2 lg 1, § 14 lg 31, § 18 lg 1, § 23 lg 1 ja § 25 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
46. T.D.il puuduvad jätkuvalt välismaalaste seaduse § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks ning ta kuulub Eestist väljasaatmisele. Isikul puudub kehtiv reisidokument, mistõttu tema kohene väljasaatmine Eesti Vabariigist ei ole võimalik.
47. T.D.i väljasaatmine Aserbaidžaani ei ole võimatu VSS § 14 lg 4 p 2 mõttes ega perspektiivitu. On alust arvata, et T.D. saab Aserbaidžaanis elada ja Aserbaidžaan võib ta vastu võtta, sest isik on Aserbaidžaani päritolu, ta ise on varem tahtnud Aserbaidžaani asuda ning vastu võtnud ka väljarändetoetuse, tema lähisugulasi elab Aserbaidžaanis. Väidetav Aserbaidžaani kodakondsuse puudumine ei oma iseseisvat, väljasaatmist võimatuks tegevat tähendust. Väljasaatmine võib olla võimalik sõltumata isiku kodakondsusest, kui vastuvõttev riik võimaldab isikul tagasi pöörduda. Asjaolu, et isik tahab Eestisse jääda, mitte Aserbaidžaani naasta, ei oma määravat tähtsust.
48. Öeldu ei tähenda, et isikut saaks väljasaatmiskeskuses kinni pidada ajalise piiranguta. Väljasaadetava kinnipidamine on tema vabadusõiguste ja muude põhiõiguste intensiivne riive, mis võib kesta ainult minimaalselt vajaliku aja vältel. Väljasaatmise perspektiivikuse väljaselgitamine peab toimuma mõistliku aja jooksul, pärast mida muutub isiku kinnipidamine ebaproportsionaalseks. Väljasaatmiskeskuses kinnipidamine alates
49. juunist
50. a on kohtute korduva hinnangu kohaselt olnud kohane sunnivahend kallutamaks T.D.it kaasa aitama väljasaatmise täideviimisele. Isiku kinnipidamine on tingitud eeskätt isiku enda soovimatusest täita Eesti Vabariigi seadusandlust (aidata kaasa väljasaatmisele reisidokumendi taotlemise teel) ning abinõu oli eesmärgi suhtes jätkuvalt proportsionaalne. Kuid
51. detsembri
52. a määruse leidis kohus, et mõistlik aeg T.D.i kinnipidamiseks on lähikuudel möödumas, kuna Aserbaidžaanilt ei ole pika aja vältel õnnestunud saada selget vastust, kas T.D. võetakse nimetatud riiki vastu või mitte. Pärast
53. detsembrit
54. a pole samuti täiendavat 2 informatsiooni laekunud, mis kinnitaks T.D.i väljasaatmise perspektiive. Kohus leiab, et T.D.i vabastamine väljasaatmiskeskusest pole põhjendatud enne, kui selguvad
55. veebruaril
56. a Riias Aserbaidžaani Suursaatkonna esindajatega toimuvate konsultatsioonide tulemused T.D.i Aserbaidžaani vastuvõtmise küsimuses. Juhul kui Aserbaidžaani võimud annavad kinnituse, et T.D. võetakse vaatamata väidetavale kodakondsuse puudumisele riiki tagasi, siis võib väljasaatmiskeskses kinnipidamine olla jätkuvalt eesmärgipärane, proportsionaalne ja seega õigustatud; kuid kui sellist kinnitust ei anta, siis kuulub T.D. väljasaatmiskeskusest vabastamisele sõltumata sellest, et tal puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus. Viimasel juhtumil kujuneva olukorra peab õiguspäraselt lahendama riigi täitevvõim.
57. Tallinna Ringkonnakohtu
58. septembri
59. a otsuses haldusasjas nr 2-3/942/2005 ja Tallinna Halduskohtu
60. detsembri
61. a kohtuotsuses haldusasjas nr 3-1949/04 (jõustus
62. veebruaril
63. a) tuvastatud asjaoludel ei ole alust väita, et väljasaatmine või jätkuv kinnipidamine riivaks õigusvastaselt T.D.i era- või perekonnaelu.
64. Kohus pikendab T.D.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni
65. veebruarini
66. a, milliseks ajaks peab KMA kujundama seisukoha T.D.i väljasaatmise perspektiivikuse kohta, arvestades muuhulgas käesoleva määruse p 8 motiive. Villem Lapimaa 3