3-06-2121/6

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-2121 Haldusasi A.K. kaebus Murru Vangla direktori
3. oktoobri 2006 käskkirja nr 453-kk tühistamiseks ja kohustamiseks teha uus otsus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – A.K. Vastustaja – Murru Vangla Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon Tühistada Murru Vangla direktori
4. oktoobri
5. a käskkiri nr 453-kk. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt
6. jaanuaril
7. a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. A.K. kannab Murru Vanglas Harju Maakohtu
9. mai
10. a otsusega mõistetud karistust – vabadusekaotus 4 aastat ja 6 kuud.
12. oktoobril
13. a esitas A.K. Murru Vangla direktorile avalduse tingimisi enne tähtaega vabanemise avalduse esitamiseks kohtule. Murru Vangla direktori
14. oktoobri
15. a käskkirjaga nr 453-kk jäeti avaldus rahuldamata. Käskkirja kohaselt on A.K.l elukoht, ta ei oma distsiplinaarkaristusi ja on vangistuse ajal õppinud. Samas töötanud vangistuse ajal ei ole, vabanedes puudub töökoht. Töökoha puudumine suurendab kuriteo toimepanemise riski, õiguserikkumiste toimepanemise riski peab kõrgeks ka eluosakonna spetsialist. A.K.t on korduvalt kriminaal- ja halduskorras karistatud, ta ei ole teinud karistustest järeldusi. Negatiivsed tegurid kaaluvad üles positiivsed tegurid ja vangla direktor ei saa olla kindel isiku edaspidises õiguskuulekas käitumises.
16. A.K. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Murru Vangla direktori
17. oktoobri
18. a käskkirja nr 453-kk tühistamiseks ja kohustamiseks teha uus otsus. Kaebuse põhjenduste kohaselt:
19. Käskkirjas on välja toodud, et A.K. ei ole vangistuses viibides töötanud, kuid märkimata on jäänud, et A.K. on korduvalt taotlenud enda tööle lubamist. Logelemise vältimiseks läks ta vaatamata keskhariduse omamisele õppima
20. klassi.
21. Garantii töökoha olemasolu kohta ei ole tõsiseltvõetav dokument.
22. Kaebaja soovib elada õiguskuulekalt ja läbida kriminaalhoolduse.
23. Murru Vangla palub jätta kaebuse rahuldamata. A.K. korduv karistatus ja pealiskaudne ettevalmistus tingimisi ennetähtaega vabanemise menetluseks ei võimalda vangla direktoril veenduda kinnipeetava võimekuses ja soovis elada vabanemise korral õiguskuulekalt. KOHTU PÕHJENDUSED
24. Karistusseadustiku § 76, vangistusseaduse § 76 ning justiitsministri
25. novembri
26. a määrusega nr 56 kehtestatud „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise avalduse läbivaatamise korra” (edaspidi Kord) sätetest tuleneb, et vangistusest katseajaga tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus ei ole käsitatav kinnipeetava subjektiivse õigusena. Kas õiguskorra kaitsmise ja kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamise huvides on otstarbekas kinnipeetav vabastada karistuse kandmisest enne tähtaega või mitte, on vangla direktori otsustada. Vaidlustatud käskkiri on ulatusliku kaalutlusõiguse alusel antud haldusakt, milles tehtud tõenäosus- ja riskiotsustuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga.
27. A.K. suhtes keelduva otsuse tegemisel oli üheks oluliseks etteheiteks töökoha puudumine ja vangistuse ajal mittetöötamine. Samas ei nähtu käskkirjast, kas arvesse on võetud asjaolu, et A.K. on
28. aastal kolmel korral taotlenud luba töötada vanglas (tlk 3-5), kuid sellest on keeldutud. Teiseks, A.K. ei ole tõepoolest esitanud vangla direktorile garantiid selle kohta, et vabanemise korral on tal olemas töökoht, kuid kohtu hinnangul ei saa sellest teha veel järeldust, et A.K. ei läheks vabanemise korral tööle. Üldteadaolevalt valitseb praegu Eestis pigem tööjõupuudus, mitte tööpuudus, ja töökoha leidmine sõltub üldjuhul ainult isiku enda soovist. Kriminaalhooldusele määramise korral saab A.K.le panna KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustuse otsida endale määratud tähtajaks töökoht. Kuna kaebaja on vangistuses viibides korduvalt avaldanud soovi töötada, ei ole põhjust prognoosida või kaebajale ette heita töötahte puudumist.
29. Vastuses kaebusele on Murru Vangla esile toonud, et A.K. on tingimisi enne tähtaega vabanemise avaldust põhistanud napisõnaliselt. Kui A.K. avaldus ei olnud vormikohane või piisavalt põhjendatud, tulnuks hea halduse põhimõttest tuleneva uurimis- ja selgitamiskohustuse alusel anda talle võimalus puuduste kõrvaldamiseks, mitte tõlgendada seda asjaolu taotleja kahjuks.
30. Neil asjaoludel ei ole kohus veendunud vangla direktori kaalutlusotsuse õiguspärasuses, sest selle tegemisel on arvesse võetud asjakohatuid (ebaõigeid) kaalutlusi ning tehtud on oluline menetlusviga. Murru Vangla direktori
31. oktoobri
32. a käskkiri nr 453-kk tuleb tühistada.
33. Kohus märgib, et Murru Vangla direktori
34. oktoobri
35. a käskkiri nr 453-kk kaotab oma regulatiivse sisu ja õigusliku jõu
36. jaanuaril
37. a tulenevalt kriminaalhooldusseaduse, vangistusseaduse, karistusseadustiku, karistusseadustiku rakendamise seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadusega sisse viidud regulatsiooni muudatustest. Alates
38. jaanuarist
39. a otsustab tingimisi enne tähtaega vabanemise küsimusi (s.h A.K. osas) maakohus vangla direktori vahenduse- 2 ta. Kuna käesolev kohtuotsus jõustub pärast
40. jaanuari
41. a, siis ei saa kohus teha vangla direktorile ettekirjutust asi uuesti läbi vaadata. Villem Lapimaa 3