3-06-1867/9

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-1867 Haldusasi E.L.i kaebus Ämari Vangla direktori
3. septembri 2006 käskkirja nr 56 tühistamiseks ja kohustamiseks teha uus otsus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – E.L. Vastustaja – Ämari Vangla Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon Edasikaebamise kord
4. Jätta E.L.i kaebus rahuldamata.
5. Jätta menetluskulud E.L.i kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt
6. jaanuaril
7. a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. E.L. kannab karistust KarS § 329, § 424 ja § 418 lg 1 järgi alates
9. novembrist
10. a kuni
11. juulini
12. a.
14. juulil
15. a esitas E.L. Ämari Vangla direktorile avalduse tingimisi enne tähtaega vabanemise avalduse esitamiseks kohtule. Ämari Vangla direktori
16. septembri
17. a käskkirjaga nr 56 jäeti avaldus rahuldamata. Otsuse kohaselt on E.L.i korduvalt kriminaalkorras karistatud, ta ei ole teinud karistustest järeldusi ja jätkanud kuritegelikku käitumist. Varasemalt on kahel korral olnud kriminaalhooldusel, kuid see ei olnud tulemuslik. Korduvad kuriteod on toime pandud katseajal alkoholijoobes. Uue kuriteo sooritamise risk on suur. Kinnipidamise ajal on E.L. käitunud õiguskuulekalt, olemas elu- ja töökoht, suhtub toimepandud kuritegudesse kriitiliselt. Vaatamata nendele asjaoludele puudub direktoril piisav veendumus, et kinnipeetav suudab ja tahab jätkata elu vabaduses seaduskuulekalt.
18. E.L. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Ämari Vangla direktori
19. septembri
20. a käskkirja nr 56 tühistamiseks ja kohustamiseks teha uus otsus. Kaebuse põhjenduste kohaselt:
21. Kaebuse esitaja viibib kinnipidamiskohas kolmandat korda, kuid käskkirjas on märgitud, et neljandat korda.
22. E.L.i endine kriminaalhooldaja H. Deede koostas küll hoolduskava, samas ei nõudnud selle täitmist ega huvitunud E.L.ist. H. Deede ütlused on paljasõnalised.
23. Riskifaktoriks ei saa olla nõrk sotsiaalne võrgustik, sest kaebuse esitaja asub vabanemise korral kohe tööle. Materiaalselt toetavad ema ja õde. Käskkirjas on viidatud isale, kuid temaga ei ole E.L.il midagi ühist.
24. Tingimisi enne tähtaega vabanemise peaks otsustama kohus, mitte vangla direktor.
25. Ämari Vangla palub jätta kaebuse rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
26. E.L.i kaebus ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata.
27. Karistusseadustiku § 76, vangistusseaduse § 76 ning justiitsministri
28. novembri
29. a määrusega nr 56 kehtestatud „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise avalduse läbivaatamise korra” (edaspidi Kord) sätetest tuleneb, et vangistusest katseajaga tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus ei ole käsitatav kinnipeetava subjektiivse õigusena. Kas õiguskorra kaitsmise ja kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamise huvides on otstarbekas esitada kohtule otsustamiseks kinnipeetava vabastamine karistuse kandmisest enne tähtaega või mitte, on vangla direktori otsustada.
30. Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhataja
31. novembri
32. a kiri ja sellele lisatud ülevaated kinnitavad, et
33. aastal E.L.ile määratud kriminaalhooldus ei täitnud oma eesmärke. Tõendamist ei ole leidnud E.L.i väited selle kohta, et kriminaalhooldaja H. Deede ei tundnud tema vastu huvi – vastupidi, huvi ei tundnud kriminaalhoolduse vastu E.L., jättes osaliselt täitmata kontrollnõuded ja pannes katseajal toime uue kuriteo.
34. Põhjendamatu on kaebuse esitaja etteheide käskkirjas toodud viitele suhetele oma isaga. See asjaolu omab asjas tähtsust, sest E.L. soovib minna elama oma vanematekoju ja isaga tekkida võivad konfliktsituatsioonid võivad kriminaalhooldaja hinnangul soodustada kuritegeliku käitumise jätkumist.
35. Tähtsust ei oma asjaolu, et kaevatava käskkirja kohaselt viibib E.L. vanglas neljandat korda. Oluline on see, et käskkirjas on õigesti viidatud E.L.i varasematele korduvatele karistustele.
36. Ämari Vangla direktori
37. septembri
38. a käskkirjas nr 56 on esile toodud nii positiivseid kui negatiivseid asjaolusid. Vangla direktor on asjakohaselt põhistanud oma järeldusi, miks ta ei pea avalduse rahuldamist käesoleval ajal otstarbekaks, viidates õigustatult E.L.i varasemale karistatusele ja mittetulemuslikule kriminaalhooldusele, mis ei anna alust arvata, et isik on valmis õiguskuulekaks eluks vabaduses. Vaidlustatud käskkiri on ulatusliku kaalutlusõiguse alusel antud haldusakt, milles tehtud tõenäosus- ja riskiotsustuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus ei pea vangla direktori järeldusi meelevaldseteks ega kaalutlusõigust kuritarvitavateks. 2
39. Seega on E.L.i väited Ämari Vangla direktori
40. septembri
41. a käskkirja nr 56 õigusvastasuse kohta põhjendamatud ning kaebus jääb rahuldamata. Menetluskulud jäetakse halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 1 alusel E.L.i kanda.
42. Kohus peab vajalikuks märkida, et sõltumata kaebuse rahuldamata jätmisest on E.L.i kaebuse eesmärk saavutatud seadusandluse muutumisega pärast kaevatava otsuse vastuvõtmist. Ämari Vangla direktori
43. septembri
44. a käskkiri nr 56 kaotab oma regulatiivse sisu ja õigusliku jõu
45. jaanuaril
46. a tulenevalt kriminaalhooldusseaduse, vangistusseaduse, karistusseadustiku, karistusseadustiku rakendamise seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadusega sisse viidud regulatsiooni muudatustest. Alates
47. jaanuarist
48. a otsustab tingimisi enne tähtaega vabanemise küsimusi (s.h E.L.i osas) maakohus vangla direktori vahenduseta. Villem Lapimaa 3