2-06-24265/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Määruse avalikult teatavakstegemise tegemise aeg ja koht

1. detsember 2006.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-06-24265 ERGO Kindlustuse AS hagi M K ja V K vastu ühisvara jagamise nõudes Menetlustoiming Hagist loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja ERGO Kindlustuse AS, lepinguline esindaja O-J L Kostjad: M K ja V K ühine esindaja kostjail vandeadvokaat Vahur Krinal RESOLUTSIOON Võtta vastu ERGO Kindlustuse AS hagist loobumine ning lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas. Jätta menetluskulud täies ulatuses M K kanda, välja arvatud poole hageja poolt tasutud riigilõivu osas, ja mõista M K`lt menetluskuluna välja tasutud riigilõiv 500 (viissada) krooni ERGO Kindlustuse AS kasuks. Käesoleva määruse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord Kohtu seisukoht 01.11.2006 esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks, kuna hagejale on pärast hagi esitamist laekunud kohtutäituri vahendusel kostja M K võlgnetav summa (kokku 309 635.29 krooni. Hageja palub lõpetada menetluse tsiviilasjas ning kinnitab oma teadlikkust menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja palub menetluse lõpetamisel välja mõista kostja M K`lt kui hagiasja põhjustanud isikult avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 1000 krooni. Kostjate esindaja on kohtule 24.11.2006.a teatanud, et nõustub menetluse lõpetamisega, kuid mitte riigilõivu väljamõistmisega. Kohus leiab, et hageja avaldus hagist loobumiseks on seaduslik ega ei riku avalikku huvi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 4 mõttes, seega hagist loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. Hageja on menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlik. Hageja menetluskulude väljamõistmise osas märgib kohus järgmist: 1) tulenevalt TsMS § 168 lg 5 võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega hageja menetluskulud kostjalt välja mõista, kui hagist loobumine leiab aset põhjusel, et kostja Tsiviilasi nr 2-06-24265 on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Antud juhul tuleneb hagist loobumise avaldusest (milles nimetatud asjaoludele kostja vastuväiteid ei ole esitanud), et hagejale on 309 635.29 krooni suurusest võlast kohtutäituri vahendusel laekunud järgmised summad järgmistel kuupäevadel: 1) 1635.29 krooni 13.07.2006; 2) 20 870 krooni ja 21 443.67 krooni 20.09.2006; 3) 265 686.33 krooni 30.10.
2. Arvestades asjaolu, et hagi esitati kohtule 08.09.2006.a ja kui silmas pidada isegi seda, et hagi oli puudustega ning need kõrvaldati
3. 09.2006.a (misjärel võeti hagi 09.10.2006.a menetlusse), on ilmne, et kostjapoolne hagi esitamise põhjustanud võla tasumine on oma põhiosas toimunud pärast hagi esitamist. Seega on kohtu hinnangul põhjendamatu kostjate vastuväide, et hageja menetluskulud tuleks jätta kostjailt välja mõistmata. Tegemist on TsMS § 168 lg 5 sätestatud juhtumiga; 2) antud asjas on tegemist kahe kostjaga. Kohus leiab, et antud juhul tuleb analoogia alusel ning TsMS § 8 lg 2 alusel kohaldada TsMS § 165 lõiget
4. Nimetatud säte ütleb, et otsuse tegemisel kaaskostjate kahjuks (milline õiguslik tagajärg nende vastu esitatud hagis selle nõude aluseks oleva võla vabatahtliku tasumisega on saabunud) vastutavad nad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Antud juhul on kohus hagejaga samal seisukohal, et kuivõrd hagimenetluse põhjustas ühe kaaskostja võlgnevus hageja ees, mistõttu pidi hageja seaduse kohaselt esitama hagi nii võlgniku kui tema abikaasa vastu, on õige määrata menetluskulude kandmine võlgnikule ehk M K`le. V K tegevus(etus) ei ole hagimenetlust põhjustanud ning ei ole õiglane temale menetluskulude kandmist panna; 3) samas on TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestanud võimaluse hagejale taotleda poole riigilõivu tagastamist, kui ta hagist loobub. Hageja küll sellekohast taotlust seni esitanud ei ole, kuid tal on see õigus vähemalt kolme aasta jooksul TsMS § 150 lg 5 sätetest tulenevalt. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks mõista hageja kasuks välja kogu tasutud riigilõivu kostjalt (kes liiatigi selle väljamõistmisele vastu vaidleb), vaid seda tuleb määrata pooles ulatuses. Kui kohus mõistaks hagejale välja kostjalt hagist loobumisel kogu riigilõivu, tekiks hagejal lõpptulemusena õigus pooleteistkordsele riigilõivu tagastamisele ja see võib põhjustada võimalikke alusetu rikastumise vaidlusi. Toomas Talviste Kohtunik 2