KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-05-3132 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht
- november 2006, Tallinn Tsiviilasi OÜ * hagi I.S vastu 7980, 14 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
- mai
- a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik I.S apellatsioonkaebus Menetusosalised ja nende Hageja OÜ *, esindaja K. T, kostja I.S, esindaja J. K esindajad Menetluse liik kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta Harju Maakohtu 25.05.2006 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonimenetluse apellant või vastustaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
- 27.10.1995 sõlmisid AS Eesti Ühispank ja kostja Visa Electron pangakaardi kasutamise lepingu, mille alusel väljastas AS Eesti Ühispank kostja kasutusse vaid kostjale teada oleva salajase tunnuskoodiga (PIN koodiga) pangakaardi. Pärast seda võttis kostja pangakaardiga sularahaautomaatidest välja raha ja teostas tehinguid, ületades kokku 5954,80 krooni ulatuses arvelduskonto jääki. Kostja võis pangakaardiga teostada tehinguid üksnes konto jäägi ulatuses. Seega puudus kostjal õiguslik alus 5954,80 krooni saamiseks, mistõttu tuleb vastavat summat käsitleda kostja poolt alusetult omandatud varana. Kostja ei reageerinud AS Eesti Ühispank nõudele tasuda nimetatud võlgnevus ning AS Eesti Ühispank loovutas nõude koos kõrvalkohustustega kostja vastu hagejale. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista 7980,14 krooni, s.h. ka viivised 2025,34 krooni.
- Kostja hagi ei tunnista, kuna ta on pangakaarti kasutades alati järginud maksekaardi lepingut ja kasutanud rahalisi vahendeid konto jäägi ulatuses. Sellest tulenevalt jääb kostjale arusaamatuks, kuidas saab talle süüks panna kaardi kasutamist suuremates summades kui tegelikult on arvel. Kostja on seisukohal, et tegemist on pangapoolse eksimusega, mille eest peab vastutama pank. Esimese astme kohtu otsus
- Kohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis välja I.S võlgnevuse 5954, 80 krooni hageja kasuks.
- Kostjale kuulunud pangakaardiga on salajast tunnuskoodi kasutades võetud sularahaautomaatidest välja raha, ületades kokku 5954, 80 krooni ulatuses kostja arvelduskonto jääki, mida tõendab kostja konto liikumise aruanne perioodil 03.03.1997 – 17.04.
- Nimetatud summat ei saa ka lugeda laenuks, kuna AS Eesti Ühispank ja kostja ei sõlminud seaduses ettenähtud vorminõudeid järgides kirjalikku lepingut nimetatud summa kostja kasutusse andmise kohta ehk laenulepingut. Seega on 5954, 80 krooni näol tegemist alusetult omandatud varaga. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 477 lõike 1 alusel on isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama.
- Kostja ei nõustu väitega, et ta on alusetult omandanud AS-i Eesti Ühispank vara, kuna väidab, et tegemist on pangapoolse eksimusega, mille eest peab vastutama pank. Kostja ei ole aga oma väidete tõendamiseks esitanud kohtule ühtegi tõendit. Kuigi lepingus ei olnud sätestatud, et kaardi valdajal on lubatud teha lepinguga kokkulepitud toiminguid üksnes kontol olevate rahaliste vahendite piires, ei anna ka nimetatud leping kaardi valdajale õiguslikku alust kasutada kaardiga seotud arvelduskontot suuremas summas, kui kontol raha on. Seega on hagi selles osas õiguslikult põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista võlgnevus summas 5954, 80 krooni.
- Tulenevalt sellest, et tegemist on alusetu rikastumise nõudega, ei ole hagejal õigust nõuda viivist, mistõttu jätab kohus eeltoodule tuginedes viiviste osas hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
- I.S esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
- Kohus on ebaõigesti tuvastanud õigussuhted kostja ning AS-i Eesti Ühispank vahel ning selle tulemusel põhjendamatult mõistnud välja 5954, 80 krooni. Kostja ja Põhja Eesti Panga vahel sõlmitud lepingu VISA Electron pangakaardi kasutamiseks näol ei olnud tegemist krediitkaardiga. Seega ei saanud kostja kuidagi sooritada tehinguid selle rahaga, mida tal kontol ei olnud. Juhul kui klient kasutab oma deebetkaarti ning ta saab pangaautomaadist raha, tähendab see seda, et tema kontol on raha. Juhul kui kontol rahalised vahendid puuduvad, edastab vastavasisulise teate ka pangaautomaat ning kliendil ei ole sellisel juhul võimalik raha välja võtta. Kliendil puudub võimalus mõjutada rahaautomaati, et see väljastaks talle raha siis, kui seda kontol ei ole. Kohtule esitatud pangaautomaadilepingust nähtub selgelt, et tegemist on deebetkaardiga, s. o sellise kaardiga, millelt saab raha võtta ainult siis, kui arvel raha on. Seega ei ole pangakaardi kasutaja eksinud ühegi lepingus märgitud tingimuse vastu, kuna temal olemasoleva kaardiga ei saanud teha tehinguid krediidi alusel. 2
(4)- Hageja on mitmes kohas väitnud, et olukord tekkis pangasüsteemi tehniliste iseärasuste tõttu. Samas ei ole täpsemalt selgitatud, mida selle all mõeldakse. Samas omab see antud asjas tähtsust, kuna seetõttu on väidetavalt olukord tekkinud. Pank peab vastutama oma pangasüsteemide funktsioneerimise eest. Juhul kui need ei toimi või ei toimi ettenähtud korras, siis selle eest ei tohi ja ei saa vastutada kolmandad isikud. Pank ei saa sellisel juhul esitada rahalisi nõudeid oma klientide vastu. Selleks, et kohus saaks hinnata nende tehniliste iseärasuste põhjusi ja ulatust, peaks need olema selgelt ja arusaadavalt kohtule ka esitatud. Hageja vastavaid tõendeid ei esitanud ning nagu kohtuotsusest nähtub, ei pidanud kohus neid ka vajalikuks. Kohus on rahuldanud hagi tuginedes sisuliselt olematutele tõenditele.
- Hageja poolt kohtule esitatud tõendid on vastuolulised. AS Eesti Ühispank poolt tehtud väljavõtted erinevatel aegadel on silmnähtavalt erinevad ning seda seetõttu, et pank on neid moonutanud. Juhul kui pank saab muuta kuupäeva, saab ta muuta ka muid kirjeid väljavõtetel. Seega saab pank muuta ka kaardinumbreid ja summasid, mistõttu tuleb selliseid nõuded ja asjad lahendada viivitamatult pärast nende tekkimist. Rohkem kui 8 aastat pärast sellise juhtumi tekkimist nõude esitamine on pahatahtlik ning alusetu. Seetõttu tuleb nendesse tõenditesse suhtuda väga kriitiliselt, mida kohus teinud ei ole.
- Hageja ei ole kohtule esitanud kirju, mis näitaksid, et seda raha on tagasi nõutud kohtuväliselt. Hageja väide kohtus, et pank nõuded esitas, on paljasõnaline ja tõendamata. See asjaolu omab olulist tähtsust, sest heade kommetega ei ole kindlasti kooskõlas 10 aasta vanuse võlgnevuse nõudmine, mille tekkepõhjused ja seda kinnitavad tõendid on puudulikud. Sellele kostja väitele kohus oma hinnangut ei andnud.
- Samuti ei ole kohus käsitlenud süü küsimust, millele kostja tähelepanu juhtis. Kostjal puudub igasugune süü, ta ei ole lepingut rikkunud ning ta ei ole saanud ise kuidagi võtta välja oma arvelt raha, mida seal ei ole. Seega ei saa kostja olla süüdi ega ka vastutada tekkinud olukorra eest.
- Hageja ei ole tõendanud, et nimetatud raha, mille kostja enda arvelt võttis, kuulus talle. Arvestades asjaolu, et selline olukord tekkis pangasüsteemi tehniliste iseärasuste tõttu, võis raha, mille kostja oma arvelt võttis, kuuluda mõnele teisele AS Eesti Ühispank kliendile. Tõendeid, et see raha oli kindlasti AS Eesti Ühispank oma, käesolevas asjas kogutud ei ole. Välistatud pole, et pangasüsteemi rikke tõttu läks see raha maha kellegi teise arvelt. TsK § 477 lõikes 1 ettenähtud õigussuhte tuvastamine on olemasolevate tõendite pinnal alusetu ning seetõttu on kohus vääralt hinnanud asjas kogutud tõendeid. Vastustaja seisukoht
- OÜ * ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb selle vastu apellatsioonkaebuse rahuldamata. ning palub jätta Tsiviilkolleegiumi seisukoht
- Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks ja see tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata.
- Kohus lahendas õigesti vaidluse alusetu rikastumise sätete alusel. Kostja ei vaidlusta hagi aluseks olevat asjaolu, et perioodil 03.05.1997 kuni 17.04.1998 on vigase pangasüsteemi tõttu tema pangakaardiga võetud pangakontolt välja rohkem raha kui tal arvel oli. Sellega on kostja alusetult rikastunud.
- Asjassepuutuvad ei ole apellandi väited selle kohta, et ta ei ole lepingut rikkunud ja kostja oli süüdi selles, et tal oli võimalik teha kontojääki ületavaid tehinguid. Kuna kostjal puudus alus vaidlusaluse raha omastamiseks, tuleb see tagastada olenemata põhjusest, mis võimaldas tal rohkem raha välja võtta. 3
(4)- Ebaõige on apellandi väide, et maakohus ei ole tõendeid kriitiliselt hinnanud. Kostja ei ole hageja poolt esitatud tõendeid maakohtus vaidlustanud ega neid omapoolsete tõenditega ümber lükanud.
- Asjakohatu on apellandi väide, et teadmata on rahaliste vahendite omanik. Krediidiasutus suhtleb iga oma kliendiga eraldi vastavalt nende vahel sõlmitud lepingule. Kasutades kaardiga seotud arvelduskontot suurema summas kui kontol raha oli, on kostja kasutanud panga raha ja pangal on selle tagasinõudmise õigus. G. Kivinurm M. Seppik U. Reinola 4
(4)