MÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht
- veebruar 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-2286 Haldusasi OÜ * kaebused Tallinna Linnavolikogu
- novembri
- a otsuse nr 327 p-de 1.5, 1.6, 1.7, 1.8, 1.9 ja 1.10 tühistamiseks ning Tallinna Linnavolikogu kohustamiseks muuta täidetavaks
- augusti
- a otsuse nr 249 p-d 5.3, 5.4 ja 5.
- Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
- detsembri
- a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Tallinna Linnavolikogu määruskaebus Menetlusosalised Kaebaja OÜ * Vastustaja Tallinna Linnavolikogu RESOLUTSIOON
- Rahuldada määruskaebus.
- Tühistada Tallinna Halduskohtu
- detsembri
- a määruse resolutiivosa punkt
- Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
- Kaebajal on õigus sõlmida hoonestusõiguse seadmise võlaõiguslik leping kuue päeva jooksul arvates käesoleva määruse kättesaamisest. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Tallinna Linnavolikogu
- augusti
- a otsusega nr 249 otsustati Tallinna linna omandis olevatele kinnistutele x tn kvartal ja x tn 17 seada hoonestusõigus avaliku kirjaliku enampakkumise korras. Otsuse p 5 sätestab muuhulgas järgmist: „Enampakkumise võitja kohustub: […] 5.3 sõlmima Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga detailplaneeringu koostamise ja koostamise finantseerimise õiguste üleandmise lepingu mitte hiljem kui 1 kuu jooksul hoonestusõiguse seadmise võlaõigusliku lepingu sõlmimisest arvates. Kopli liinide ja lähiala detailplaneeringu koostamisel võtta aluseks töörühma X poolt
- aprillil 2006 tehtud detailplaneeringu eskiis; 5.4 teostama kõik võimaliku, et korraldada ja tagada oma arvelt detailplaneeringu koostamine ning andma kõigi nõuete kohaselt kooskõlastatud detailplaneeringu Tallinna Linnaplaneerimise Ametile üle hiljemalt
- juuliks 2007; […] 3-06-2286 5.6 tasuma punktides 5.3 kuni 5.5 nimetatud kohustustest mittekinnipidamise korral kohustusest mittekinnipidamise iga päeva eest leppetrahvi 1 000 krooni. Eelnimetatud punktides 5.3 kuni 5.5 sätestatud kohustuse täitmise tähtaeg pikeneb juhul, kui kohustuse mittetäitmine ei sõltu enampakkumise võitjast;“. Otsuse p 10.3 kohaselt tuleb Tallinna Elamumajandusametil korraldada hoonestusõiguse seadmise võlaõigusliku lepingu sõlmimine kahe kuu jooksul arvates enampakkumise tulemuste kinnitamise päevast. Tallinna Elamumajandusameti
- novembri
- a käskkirjaga nr 1-15/199 kinnitati eelpoolnimetatud enampakkumise võitjaks OÜ *hoonestusõiguse seadmise tasuga 211 000 000 kr. Tallinna Linnavolikogu
- novembri
- a otsusega nr 327 anti Põhja-Tallinna Valitsusele korraldus sõlmida üürilepingud muuhulgas J.O, I. R, K. P, J. O, T. K ja O.S vastavalt munitsipaaleluruumides aadressidel x tn 16-20 viieks aastaks,
- liin 1-15 viieks aastaks,
- liin 6-9 viieks aastaks,
- liin 10-5 viieks aastaks ja x tn 1-2 kuni
- juunini
- detsembril 2006 esitas OÜ *linnavolikogule ja linnavalitsusele taotluse volikogu
- augusti
- a otsuse muutmiseks. Taotluses märgiti, et detailplaneeringu koostamise lepingu sõlmimise, detailplaneeringu koostamise korraldamise ja detailplaneeringu üleandmise kohustuse täitmine ei sõltu enampakkumise võitjast. Eraõiguslik isik ei tohi tulenevalt PlanS § 10 lg-st 6 olla detailplaneeringu koostamise tellijaks, kui linnaosa üldplaneeringut ei ole kehtestatud. Volikogu otsuse preambulas viidatud Tallinna Linnavalitsuse
- juuni
- a korraldusega nr 1508-k kinnitatud planeeringu lähteülesanded on kaotanud kehtivuse. Tallinna Linnavalitsuse
- detsembri
- a kirjas nr LV-1/5614 leiti, et taotlus volikogu otsuse muutmise eelnõu algatamiseks ei ole põhjendatud.
- OÜ *esitas
- novembril 2006 halduskohtule kaebuse volikogu
- novembri
- a otsuse p-de 1.5, 1.6, 1.7, 1.8, 1.9 ja 1.10 tühistamiseks ning
- detsembril 2006 kaebuse taotlusega kohustada volikogu muutma täidetavaks
- augusti
- a otsuse p-d 5.3, 5.4 ja 5.
- Tallinna Halduskohtu
- novembri
- a määrusega jäeti rahuldamata esialgse õiguskaitse taotlus, milles kaebaja palus keelata linnaosavalitsusel ülalmainitud eluruumide üürilepingute sõlmimine. Määrust ei vaidlustatud.
- detsembril 2006 esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada volikogu
- augusti
- a otsuse p-de 5.1 ja 10.3 täitmine. Tallinna Halduskohtu
- detsembri
- a määrusega liideti kaebused kummagi volikogu otsuse peale ühte menetlusse (p 2) ning peatati volikogu
- augusti
- a otsuse p-de 5.1 ja 10.3 täitmine kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas asjas (p 5). Määruse põhjendused: a) Volikogu
- augusti
- a otsuse kohaselt on kaebaja kohustatud sõlmima võlaõiguslepingu hoonestusõiguse seadmiseks
- jaanuariks 2007 ja tasuma enne seda linna elamumajandusameti kontole hoonestusõiguse tasu 211 000 000 kr. Tallinna linna omandis olevatele kinnistutele hoonestusõiguse seadmise korra § 25 lg 2 lubab pakkumise korraldajal tühistada enampakkumise tulemused ja korraldada uue enampakkumise, kui enampakkumise võitja ei ole kahe kuu jooksul arvestades enampakkumise tulemuste kinnitamisest lepingut sõlminud. Kaebaja väitel ei ole tal endast sõltumatutel asjaoludel võimalik alla kirjutada lepingule. See annab linnale võimaluse nurjata enampakkumine. Need asjaolud annavad aluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja
- augusti
- a otsuse p-de 5.1 ja 10.3 täitmise peatamiseks; b) Volikogu otsuse peatamata jätmine võib kaasa tuua läbiviidud enampakkumise tulemuste tühistamise ja uue enampakkumise korraldamise. Seega esineb kaebajal esialgse õiguskaitse 2
(7)3-06-2286 vajadus. Kaebaja kartusi enampakkumise nurjumise suhtes kinnitab linnavalitsuse 28. detsembri 2006. a kiri.
- c)Kaebust ei saa lugeda ilmselgelt perspektiivituks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei puuduta kolmandate isikute huve, kuid sellega kaasnev kiirem enampakkumise eesmärgi saavutamine vastab avalikule huvile. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. Tallinna Linnavolikogu määruskaebuses palutakse halduskohtu 29. detsembri 2006. a määrus volikogu otsuse täitmise peatamise osas tühistada ja teha uus määrus, millega jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Määruskaebuse põhjendused on järgmised:
- a)Kaebus volikogu 24. augusti 2006. a otsuse muutmiseks on ilmselgelt perspektiivitu. Halduskohtu määrus ei ole selles küsimuses piisavalt põhjendatud. Halduskohtul puudub võimalus kohustada volikogu muutma 24. augusti 2006. a otsuse p 5.3, 5.4 ja 5.6 täidetavaks, sest kaebetähtaeg selle otsuse muutmiseks on möödunud. Ainus viis nimetatud otsuse muutmiseks oleks taotluse esitamine vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-dele 64–70 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele. Sellise vaidluse esemeks ei ole aga esialgse haldusakti õiguspärasus, vaid haldusakti muutmisest keeldumise õiguspärasus. Kuna haldusakti muutmine on diskretsiooniotsus, saab kohtulik kontroll seisneda diskretsioonireeglitest kinnipidamise kontrollis. Keeldumise õigusvastasuse tuvastamise korral saab kohus teha haldusorganile üksnes ettekirjutuse menetluse uuendamiseks. Menetluse uuendamise kaudu ei saa vaidlustada esialgset haldusakti. Tähtaegselt vaidlustamata haldusakt omandab õigusjõu, mistõttu haldusorgan ei tohi kergekäeliselt seda muuta.
- b)Kaebuse esitaja on esitanud volikogule ja linnavalitsusele taotluse 24. augusti 2006. a otsuse muutmiseks. Enne haldusorgani poolt diskretsiooniõiguse teostamist ei ole isikul õigust otse halduskohtusse pöörduda. Vastupidine seisukoht tähendaks seda, et isikul on võimalus ka väljaspool HKMS §-s 9 sätestatud kaebetähtaegu vaidlustada esialgse haldusakti kehtivust. See ei oleks kooskõlas õiguskindluse põhimõttega. Linnavalitsus keeldus haldusakti muutmiseks eelnõu algatamisest. Seda keeldumist kaebaja vaidlustanud ei ole. Linnavolikogu ei ole muutmistaotluse osas tänaseks jõudnud seisukohta kujundada. Seega ei ole kaebajal kaebeõigust. Diskretsiooni tõttu ei saaks kohus ka pärast keeldumist kohustada volikogu enda otsust muutma. Halduskohtumenetluse seadustik ei tunne n-ö muutmiskaebust. Kaebus ei vasta HKMS § 6 lg 2 p 2 tunnustele, sest selles sättes on silmas peetud olukorda, kus haldusorgan on kohustatud välja andma n-ö esialgse haldusakti. Eeltoodut kinnitavad Riigikohtu seisukohad haldusasjades nr 3-3-1-51-02 ja 3-3-1-53-00.
- c)Kaebuse ilmne perspektiivitus nähtub ka selle sisulistest põhjendustest. Kaebusest ei nähtu, mil viisil on 24. augusti 2006. a otsus õigusvastane. Kaebuse esitaja on asunud lihtsalt seisukohale, et otsuse elluviimine ei ole üldplaneeringu puudumise tõttu võimalik. Kaebaja leiab, et tulenevalt PlanS § 10 lg-st 6 ei ole linnaosadega kohalikul omavalitsusel lubatud sõlmida eraõigusliku isikuga lepingut detailplaneeringu koostamise kohta, kui linnaosal puudub üldplaneering. Põhja-Tallinna linnaosal üldplaneering puudub, kuid kaebaja seisukohad PlanS § 10 lg 6 tõlgendamisel on ebaõiged. Nimetatud säte keelab detailplaneeringu koostamise eraõigusliku isiku poolt üksnes juhul, kui detailplaneering on vastuolus üldplaneeringuga.
- d)Arusaamatuks jääb, kuidas mõjutab Tallinna Linnavalitsuse 11. juuni 2003. a korraldusega nr 1508-k kinnitatud Kopli liinide ja lähiala detailplaneeringu lähteülesande kehtivus volikogu 24. augusti 2006. a otsuse õiguspärasust. Selle otsuse p 5.3 kohaselt kohustub kaebaja detailplaneeringu koostamisel võtma aluseks töörühma x poolt 28. aprillil 2006 tehtud detailplaneeringu eskiisi, mitte 2003. a lähteülesande. Otsuse p 5.6 kohaselt pikeneb p-s 5.4 sätestatud kohustuse täitmise tähtaeg, kui mittetäitmine ei sõltu enampakkumise võitjast. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi õigusnormile, mille rikkumisest tuleneks tema õigus halduskohtusse pöördumiseks. 3
(7)3-06-2286
- e)Ilmselgelt perspektiivitu on ka kaebus volikogu 16. novembri 2006. a otsuse peale. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et see otsus rikub tema õigusi, kuna sellega suurendatakse enampakkumise võitja kohustusi, st ta peab enda kohustuste täitmiseks majutama ümber suurema hulga inimesi pikemaks tähtajaks. Volikogu ei otsustanud asustamata eluruumide üürileandmist, vaid tegemist oli olemasolevate üürisuhete korrastamisega. Üürilepingu vormistamisest keeldumiseks puudus igasugune alus. Kaebuse esitajale on väljastatud andmed kvartali elanike, majutatud korterite ja korteritaotlejatena arvel olevate leibkondade arvu kohta. Kaebaja pidi olema teadlik sellest, et korterite osas on linnale esitatud taotlused ja et linnal tuleb täita õigusaktidest tulenevaid ülesandeid. Väärad on kaebaja viited tähtajalise ja tähtajatu üürilepingu lõpetamise erisustele. Volikogu 24. augusti 2006. a otsuse p 5.7 kohaselt tuli üürilepingud lõpetada kokkuleppel üürnikega.
- f)Põhjendamata on halduskohtu määruse seisukoht, nagu ei puudutaks esialgse õiguskaitse kohaldamine mingil viisil avalikku huvi ja kolmandate isikute õigusi. Avalikkuse huvides on enampakkumise eesmärkide võimalikult kiire realiseerimine. Avalikkuse ja teiste pakkujate huvides oleks enampakkumise kohene nurjunuks tunnistamine. Isegi, kui kohus peaks kaebuse volikogu 24. augusti 2006. a otsuse muutmiseks rahuldama, tuleks teiste pakkujate võrdseks kohtlemiseks kuulutada välja uus enampakkumine. Kaebaja poolt algatatud ainetud vaidlused kestavad tõenäoliselt aastaid. Nende lõppemise hetkeks on möödunud enamus 24. augusti 2006. a otsuses ettenähtud tähtaegu. Esialgne õiguskaitse ei vii kaebajat eesmärgile. Enampakkumine tuleb nurjunuks tunnistada sõltumata kaebuse rahuldamisest. 5. OÜ *vastuses palutakse jätta määruskaebus rahuldamata järgmistel põhjustel:
- a)Kaebus ei ole perspektiivitu. Volikogu otsuse muutmine oleks kooskõlas hea halduse põhimõttega. Haldusorgan peaks tegema kõik endast oleneva, et tema poolt vastu võetud haldusakt oleks täidetav. Arusaamatu ja hea halduse põhimõttega vastuolus on volikogu tahe 24. augusti 2006. a otsus iga hinna eest tühistada, mitte seda muuta kaebaja poolt taotletud viisil. Otsuse vastuvõtmise ajal oli selles ette nähtud detailplaneeringu koostamise lepingu sõlmine veel võimalik. See muutus võimatuks hetkel, mil ilmnes, et Põhja-Tallinna üldplaneeringut ei ole vastu võetud. Otsuse muutmisega kaebaja poolt soovitud viisil ei kaldutaks otsuse eesmärgist kõrvale. Sisuliselt muudetaks otsust vaid selles ulatuses, et planeeringu koostajaks oleks kohalik omavalitsus.
- b)Otsus ei ole detailplaneeringu koostamise kohustamise osas täidetav. Tallinna Linnavalitsuse 14. juuni 2006. a korraldusega nr 1286-k kinnitatud Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu lähteülesande p 3 kohaselt tuleb üldplaneeringu koostamise käigus kaaluda uute elamualade loomist muuhulgas Kopli liinide piirkonnas ning p-de 4.17 ja 7.8.12 kohaselt kaalutakse miljööväärtuslike hoonestusalade loomist Neeme, Niidi, Sirbi, Vasara, Kopli liinide ja Sõle tn äärse stalinistliku hoonestuse osas. Tallinna linna ehitusmääruse § 7 lg 4 kohaselt määratakse miljööväärtusega hoonestusala teemaplaneeringus või sellise ala ehitusmääruses tingimused, millest tuleb lähtuda üld- ja detailplaneeringute ja ehitusprojektide koostamisel. Olukorras, kus ei ole teada, kas Kopli liine nähakse uue elamualana ja on tõenäoline, et liinid loetakse miljööväärtusega hoonestusalaks, on lubamatu, et detailplaneeringut sellisele alale hakkaks koostama eraõiguslik isik. Seega keelab PlanS § 10 lg 6 eraõiguslikul isikul olla detailplaneeringu koostajaks, kui linnaosa üldplaneeringut ei ole kehtestatud.
- c)25. jaanuariks 2007 peaks linnavolikogu kinnitama Põhja-Tallinna arengukava aastateks 2007–2010, mille eelnõuga on ette nähtud Kopli liinide väljaehitamine ja kivitrepikodadega elamute renoveerimine vastavalt kehtestatud detailplaneeringule. Arengukavad ja planeeringud ei tohi olla omavahel vastuolus. Olukorras, kus kohalik omavalitsus ei ole suutnud tagada piisava täpsusastmega linnaosa üldplaneeringu õigeaegset kehtestamist ja puudub nägemus linnaosa ruumilisest arengust, on ebamõislik asetada eraõiguslikule isikule kohustus koostada detailplaneering. 4
(7)3-06-2286 d) Esialgne õiguskaitse on kaebaja õiguste kaitseks hädavajalik. Linna organid soovivad esimesel võimalusel tühistada enampakkumise ja kaebaja võitjaks tunnistamise. Linn ei ole astunud mingeid samme, et muuta otsus täidetavaks. Otsuse tühistamine oleks vastuolus õiguskindluse põhimõtte ja avaliku huviga. Uue enampakkumise korraldamisest ei muutuks olukord Kopli liinide väljaarendamisel. Ka uue enampakkumise korraldamisel ei oleks ühelgi isikul õigust korraldada detailplaneeringu koostamist enne üldplaneeringu kehtestamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Määruskaebus tuleb rahuldada. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus ja kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. I
- Kaebaja on esialgse õiguskaitse vajadusena toonud välja asjaolu, et tal ei ole endast mitteolenevatel põhjustel võimalik sõlmida detailplaneeringu koostamise korraldamise lepingut ning lepingu sõlmimata jätmine annab pakkumise korraldajale vastavalt volikogu
- juuni
- a määruse nr 28 „Tallinna linna omandis olevatele kinnistutele hoonestusõiguse seadmise kord“ § 25 lg-le 2 õiguse pakkumise tulemused tühistada.
- Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Hoonestusõiguse seadmise korra § 25 lg 2 sätestab, et kui enampakkumise võitja ei ole kahe kuu jooksul arvates enampakkumise tulemuste kinnitamisest lepingut sõlminud, on pakkumise korraldajal õigus tühistada läbiviidud enampakkumise tulemused ja korraldada uus enampakkumine. Paragrahvi pealkirjast ja lg-st 1 nähtub, et see paragrahv reguleerib hoonestusõiguse seadmise lepinguga, mitte detailplaneeringu koostamise ja koostamise finantseerimise lepinguga seonduvat. Seega ei tulene nimetatud sättest alust tühistada enampakkumise tulemusi detailplaneeringu koostamisega seotud lepingute sõlmimata jätmise tõttu. Kaebaja peab aga võimatuks nimelt planeerigu koostamise lepingu sõlmimist ja soovib esitatud kohustamiskaebusega vabaneda just selle lepingu sõlmimise kohustusest. Hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimise kohustust ega
- augusti
- a otsuse p-te 5.1 ja 10.3, mille kehtivus halduskohtu määrusega peatati, ei ole kaebaja halduskohtule esitatud kaebuses vaidlustanud. Halduskohtus vaidlustatud
- augusti
- a otsuse punktidest 5.3, 5.4 ja 5.6 hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimise kohustust ei tulene. Seega väljuks hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimise kohustuse täitmise peatamine õiguskaitse korras kaebuse piiridest. Samuti ei ole kaebaja põhjendanud, miks hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimine on võimatu. Väidetav planeeringu koostamise lepingu sõlmimise takistus ei takista iseenesest hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimist.
- Kuna otsuse vaidlustatud osast ei nähtu kaebaja poolt esialgse õiguskaitse vajaduse põhjendamisena välja toodud tagajärjed, puudub käesolevas asjas alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. II
- Lisaks eelnevale peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kaebus on küll menetluslikult lubatav, kuid on sisulises osas ilmselgelt põhjendamatu.
- Kolleegium ei nõustu linnavolikogu väitega, et halduskohtul pole võimalik kohustada volikogu enda otsust muutma, sest kaebaja on mööda lasknud kaebetähtaja volikogu otsuse vaidlustamiseks. Vastavalt HKMS § 6 lg 2 p-le 2 võib isik taotleda kaebuses haldusorgani kohustamist välja andmata haldusakti andmiseks. Varasema haldusakti muutmine on haldusakt. Ko5
(7)3-06-2286 hustamiskaebusega võib seega taotleda ka haldusorgani kohustamist andma varasemat haldusakti muutvat haldusakti. Säärast kaebust ei saa võrdsustada varasema akti tühistamiseks esitatud kaebusega ega kohaldada sellele tühistamiskaebuse esitamise tähtaega. On tõsi, et varasema haldusakti muutmine pärast kaebetähtaega võib riivata õiguskindlust, kuid see riive on teatud olukordades vajalik ning selle proportsionaalsus tagatakse üksikjuhtumil HMS §-dele 64–70 kohaldamisega.
- Asjaolu, et varasema haldusakti muutmine tuleb otsustada haldusorgani kaalutlusõiguse alusel, ei välista akti andmiseks ettekirjutuse tegemist kohtu poolt. Kohustamiskaebuse rahuldamisel võib ettekirjutuse teha kahel viisil: kohustades organit haldusakti andma või otsustama akti andmise üle uuesti. Vastavalt RVastS § 6 lg-le 5 võib kohus teha haldusorganile ettekirjutuse kaalutlusõiguse alusel antava haldusakti andmiseks ilma täiendavate asjaolude kaalumiseta, kui juhtumi asjaolude tõttu ei saa haldusorgan akti andmisest ühelgi tingimusel keelduda. Järelikult sõltub kohustamiskaebuse rahuldamisel tehtava ettekirjutuse konkreetsus haldusasja lahendamisel ilmnevatest asjaoludest, kuid mõlemal juhul kaebus rahuldatakse, mistõttu diskretsioon iseenesest ei muuda kaebust perspektiivituks.
- Kohustamiskaebust ei muuda tingimata perspektiivituks see, et linnavolikogu ei ole kaebaja taotluse suhtes seisukohta võtnud. Üldjuhul on isikul tõepoolest kohustamiskaebuse esitamise õigus siis, kui taotletud haldusakti andmisest on keeldutud või kui on möödunud seaduses sätestatud või mõistlik aeg taotluse lahendamiseks. Käesoleval juhul on linnavalitsuse ja linnavolikogu seisukohtade valguses vähetõenäoline, et volikogu kavatseks kaebaja taotluse rahuldada, mistõttu kaebajal on suure tõenäosusega kaebeõigus.
- Ringkonnakohus ei näe eduväljavaateid kaebuse peamisel sisulisel põhjendusel, et PlanS § 10 lg 6 välistab käesoleval juhul planeeringu koostamise lepingu sõlmimise. Kaebaja ei ole esitanud veenvaid põhjendusi, mis lükkaks ümber volikogu seisukoha, et nimetatud säte välistab lepingu sõlmimise vaid juhul, kui kavandatav planeering oleks vastuolus kehtiva üldplaneeringuga. Veenev ei ole kaebaja põhjendus, et vastupidise tõlgenduse korral võib kaebaja poolt koostatav detailplaneering sattuda vastuollu tulevikus kehtestatava linnaosa üldplaneeringuga. Teoreetiline võimalus, et detailplaneering, mille koostamise on korraldanud eraõiguslik isik, satub hiljem vastuollu mõne tulevikus kehtestatud või muudetud üldplaneeringuga, eksisteerib alati. Oluline on seegi, et vaatamata detailplaneeringu koostamise korraldamisele eraõigusliku isiku poolt, saab kohalik omavalitsus planeerimismenetluses otsustada, kas planeeringulahendus on avalike huvide seisukohast vastuvõetav või mitte.
- Detailplaneeringu koostamise ja koostamise finantseerimise õiguste üleandmise lepingu sõlmimise võimalikkus ei sõltu detailplaneeringu lähteülesande kehtivusest. Seega ei ole kaebaja väited Tallinna Linnavalitsuse
- juuni
- a korraldusega nr 1508-k kinnitatud detailplaneeringu lähteülesande kehtivuse kohta käesolevas vaidluses asjassepuutuvad.
- Lisaks tuleb märkida, et kaebajal oli võimalik linnaosa üldplaneeringu olemasolu ja detailplaneeringu lähteülesande kehtivust enne enampakkumisel osalemist kontrollida, mistõttu tegemist ei saa olla tema jaoks uue asjaoluga. Kaebajale ei ole keegi tema arvates ebamõistlikke kohustusi ühepoolselt asetanud, vaid ta on hoonestusõiguse seadmise tingimused enampakkumisel osalemisega aktsepteerinud.
- Mis puutub volikogu
- novembri
- a otsusesse, siis selle vastuvõtmine ei saa õigustada esialgse õiguskaitse kohaldamist volikogu
- augusti
- a otsuse suhtes. Kui
- novembri
- a otsus võib õigusvastaselt takistada kaebajal enda kohustuste realiseerimist, siis 6
(7)3-06-2286 tuleb esialgset õiguskaitset kohaldada just selle otsuse, mitte varasema otsuse suhtes.
- novembri
- a otsuse suhtes on halduskohus otsustanud jätta esialgse õiguskaitse kohaldamata eraldi määrusega ja see ei ole käesoleva määruskaebuse esemeks.
- Ringkonnakohus nõustub volikogu seisukohaga, et teiste pakkujate võrdseks kohtlemiseks tuleks antud juhul hoonestusõiguse seadmise tingimuste muutmisel tõenäoliselt korraldada uus enampakkumine. Kui kaebajale anda võimalus enda ettenähtud kohustustest vabanemiseks, ei oleks alust jätta teisi pakkujaid ilma võimalusest esitada uus pakkumine uutest tingimustest lähtudes. Kaebaja asetamine soodsamasse olukorda võrreldes teiste pakkujatega ei oleks kooskõlas hea halduse põhimõttega, nagu ekslikult leiab kaebaja. III
- Käesolevaks ajaks on saabunud ka hoonestusõiguse lepingu sõlmimise tähtpäev (
- jaanuar 2007). Esialgse õiguskaitse taotlemise hetkel
- detsembril 2006 oleks kaebajal olnud võimalik veel kuue päeva jooksul sõlmida hoonestusõiguse seadmise võlaõiguslik leping. Ringkonnakohus peab vajalikuks tuvastada käesolevas määruses halduskohtu määruse tagajärjed kaebaja selle õiguse suhtes. HKMS § 122 lg-s 7 sätestatakse otsesõnu küll vaid esialgse õiguskaitse määruse alusel saadu tagastamist, kuid kaudsemalt nähtub sellest sättest üldisem põhimõte, mille kohaselt kohtul tuleb vajadusel hinnata ja selgitada esialgse õiguskaitse määruse tühistamise tagajärgi. Ringkonnakohus on seisukohal, et esialgse õiguskaitse kohaldamine
- augusti
- a otsuse p-de 5.1 ja 10.3 kehtivuse peatamise teel ei võtnud lõplikult kaebajalt õigust lepingu sõlmimiseks, vaid nende sätete kehtivuse peatamine lükkas neist tulenenud õiguse teostamiseks järelejäänud tähtaja edasi hetkeni, mil kaebajale toimetatakse kätte esialgset õiguskaitset lõpetav määrus. Lepingu sõlmimiseks järelejäänud aja kindlaksmääramisel tuleb juhinduda just esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetkest, kuna alates esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetkest ei olnud kaebajal mõistlik enam lepingut sõlmida. Eelnevast tulenevalt teeb ringkonnakohus õiguslikult siduvalt kindlaks, et kaebajal on õigus sõlmida hoonestusõiguse leping kuue päeva jooksul alates käesoleva määruse saamisest. Selle tähtaja jooksul lepingu sõlmimise korral ei ole pakkumise korraldajal alust tühistada enampakkumise tulemusi hoonestusõiguse seadmise korra § 25 lg 2 alusel. Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus 7
(7)