2-05-3383/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-05-3383 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht 24.november 2006, Tallinn Tsiviilasi A.Pi hagi T.Ki vastu 33 300 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu

1. juuni 2006 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T.Ki apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
2. november 2006, avalik kohtuistung Menetusosalised ja nende Hageja A.P, kostja T.K ning tema esindaja esindajad vandeadvokaat Anto Kasak RESOLUTSIOON
3. Jätta Harju Maakohtu 27.juuni 2006 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsioonkaebuse apellatsioonimenetluse Riigikohtule 30 apellant päeva või jooksul vastustaja otsuse esitada kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
4. A.P esitas 20.06.2005 hagi T.K vastu 33 300 krooni saamiseks. 14.02.1997 andis hageja kostjale laenu 41 300 krooni. 18.08.1997 sõlmisid pooled laenulepingu, millega kostja tunnistas laenu saamist ja võttis endale kohustuse laen tagastada 20.02.
5. Kostja laenu ei tagastanud. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista 45 000 krooni, millest põhivõlg on 41 300 krooni ja viivised 3 700 krooni. 13.12.2005 toimunud eelistungil teatas hageja, et kostja on talle võlgnetavast summast tasunud 8000 krooni. 28.03.2006 toimunud eelistungil teatas hageja, et nõue kostja vastu koosneb põhivõlast, millest on lahutatud 8000 krooni, viiviste väljamõistmist hageja ei taotlenud.
6. Kostja hagi ei tunnista, kuna ei ole hagejalt raha saanud. Laenuleping vormistati kavandina, see ei ole juriidiliselt aktsepteeritav dokument. Sellele kavandile kirjutas kostja alla teadmatusest. Samuti leiab kostja, et nõue on aegunud. Esimese astme kohtu otsus
7. Kohus rahuldas hagi ning mõistis T.K välja 33 300 krooni ja kohtukulud 5 215 krooni A.P kasuks.
8. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Nõue koosneb võlast 41 300 krooni, millest kostja on tasunud 8 000 krooni. Kohus saab aru, et nõude suuruseks on seega 33 300 krooni, mis koosneb põhivõlast. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja jäi oma vastuväidete juurde. Kostja eitab 8 000 krooni tasumist.
9. Poolte vahel puudub vaidlus, et pooled on allkirjastanud 18.08.1997 laenulepingu. Samuti puudub poolte vahel vaidlus, et 18.08.1997 raha üleandmist ei toimunud. Need asjaolud loeb kohus tuvastatuks. Hageja väitel andis ta kostjale laenu 14.02.1997, 18.08.1997 sõlmiti nimetatud leping. Nende väidete pinnalt asub kohus seisukohale, et 18.08.1997 laenulepingu näol on tegemist võlatunnistusega, kuna selles kinnitatakse varem sõlmitud tehingu kehtivust. Raha saamist kinnitab kostja oma allkirjaga sellel laenulepingul, kuna laenulepingus on märgitud, et hageja on kostjale välja maksnud 41 300 krooni.
10. Laenulepingus on märgitud raha tagastamise tähtpäevaks 20.02.
11. Kostja väited, et ta pole raha saanud on ümber lükatud seega antud laenulepingu tekstiga. Kostja oma väidet rahatuse kohta tõendanud ei ole. Asjakohane ei ole laenulepingu juures viibinud tunnistaja ülekuulamine, kuna on tuvastatud, et laenulepingu sõlmimise ajal raha üle ei antud. Laenulepingu tekst viitab samuti, et raha oli lepingu sõlmimise hetkeks üle antud. Kostja väide, et tegemist oli lepingu kavandiga ei ole kohtu hinnangul tõsiseltvõetav. Kostja on ühemõttelisele tekstile alla kirjutanud ning peab sellele vastavalt käituma. Alla kirjutamisega võttis kostja endale õigusliku kohustuse. Kuivõrd kohus hindab laenulepingut kui võlatunnistust, siis ei pea hageja ka tõendama, et ta raha üle andis, piisab antud võlatunnistusest. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtis tsiviilkoodeks (TsK), mille § 173 järgi tuleb kohustused täita nõuetekohaselt, TsK § 174 järgi on keelatud kohustuse täitmisest ühepoolselt keelduda. Kostja peab 18.08.1997 laenulepingu järgi võla tagastama. Hageja selgitas kohtuistungil, et võla suurus on 41 300 krooni, millest on ta kätte saanud 8 000 krooni. Seega tuleb kostjalt välja mõista 33 300 krooni.
12. Nõue ei ole aegunud. Kuni 01.07.2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 113 lg 1 järgi oli hagi aegumise tähtaeg 10 aastat. Alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude, millega käesoleval juhul tegemist on, aegumise tähtaeg 3 aastat. Hagi on kohtusse saabunud 20.06.2005, seega ei ole nõue aegunud. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
13. T.K esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning jätta hagi rahuldamata.
14. Asjaolu, et kostja pole saanud hagejalt raha kinnitab laenulepingu kavandile alla kirjutanud Kaie Kattel, keda kohus keeldus kutsumast tunnistajaks, vaatamata hageja kinnitusele, et K. Kattel nägi kostjale raha üleandmist. Kohus rikkus tunnistaja kutsumata jätmisega kostja õigusi ning oli erapooletu, kuna ei selgitanud välja, kas tegemist on laenulepingu kavandiga, mille vastu kostja ei ole saanud raha ei 14.02.1997, 15.02.1997 ega 18.08.
15. 2