← Eesti

2-96-10/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-96-10 Määruse kuupäev

  1. november
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Ülle Jänes Kohtuasi P. M (P. M) kaebus pankrotihalduri tegevuse peale ja vastuväide pankrotimenetlusele Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 01.08.2006 määrus Kaebuse esitajad ja kaebuse liik P. M määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant P. M (pankrotis), pankrotihaldur R.K. Menetluse liik kirjalik menetlus vastustaja RESOLUTSIOON
  3. Jätta Harju Maakohtu 01.08.2006 määruse pankrotihalduri tegevuse peale esitatud kaebuse osas jõusse ja määruskaebus rahuldamata.
  4. Jätta määruskaebus Harju Maakohtu 01.08.2006 määruse pankrotimenetlusele esitatud vastuväidet käsitleva osa peale läbivaatamata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Menetluse käik
  5. P. M esitas 27.06.2005 kaebuse Harju Maakohtusse pankrotihalduri tegevuse peale, milles leidis, et haldur on alusetult suures summas nõudnud kinnipidamisi kaebaja pensionist.
  6. Kinnipidamisi võlgniku pensionist tehakse 50% ulatuses. Selles suuruses kinnipidamise tõttu ei jää võlgnikule elamiseks vahendeid riigis kehtestatud elatusmiinimumi ulatuses. Pensionist kinnipidamisel tuleb pensionärile säilitada vähemalt 50% rahvapensioni määrast.
  7. Võlgnik esitas kohtule ka vastuväite pankrotimenetlusele, leides, et tema suhtes toimuv pankrotimenetlus ei ole õiguspärane. Võlausaldaja ei oma tema suhtes pretensioone, kuna võlgniku poolt garanteeritud laen on AS-i * poolt tasutud. Võlausaldajal oli laenusuhe AS-iga *. Kaebaja füüsilise isikuna on selles osalenud üksnes garandina. Nõudeid võlgniku vastu on esitatud fiktiivse lepingu alusel, samuti on kaebajat sunnitud vägivalda kasutades võlausaldaja ees kohustusi võtma.
  8. Võlausaldaja A. P esindaja väidete kohaselt ei vaidlustanud võlgnik võlausaldaja nõude põhjendatust. Võlgniku poolt esitatud „Võlgniku vastuväide pankrotimenetluses“ on sisult suunatud võlgniku pankroti väljakuulutamiseks tehtud ning tänaseks jõustunud Tallinna Linnakohtu 28.01.1997 otsuse sisulisele vaidlustamisele. Harju Maakohus ei saa kontrollida ega tühistada või muuta Tallinna Linnakohtu 28.01.1997 otsust. Võlgnik ei vaidlustanud senini võlausaldaja nõude tekkimise aluseks olevaid asjaolusid ega nõude suurust. Esimese astme kohtu määrus
  9. Kohus jättis võlgniku kaebuse ja vastuväite rahuldamata.
  10. Füüsilisest isikust pankrotivõlgniku varaks on muu hulgas ka menetluse kestel saadav sissetulek, s.h pension. Võlgniku kaebuse kohaselt on tema pensionist (2200 krooni) juunis 2005 kinni peetud 50%. Rahvapension oli ajavahemikus
  11. aprillist 2005 kuni
  12. juunini 2005 1056 krooni,
  13. juulist 2005 kuni
  14. märtsini 2006 1156 krooni ja
  15. aprillist 2006 kuni käesoleva ajani 1269 krooni. Seega oli juunis 2005 võlgniku pensionist 1100 krooni kinnipidamine õiguspärane.
  16. Võlgniku vastuväide menetlusele ei ole põhjendatud. Võlgnik on vastuväites esile toonud asjaolusid, mis olid aluseks pankrotiotsuse ja abikaasade ühisvara jagamise otsuse tegemisel. Kohus on nendes menetlustes poolte väiteid hinnanud ja otsused teinud. Võlgniku kaebused otsuste vaidlustamisel on jäetud rahuldamata (menetlusse võtmata). Kohtul puudub õiguslik alus pankrotimenetluses esitatud võlgniku avalduse alusel varasemates kohtuotsustes tuvastatu ümber hindamiseks. Seega jätab kohus need väited tähelepanuta. Määruskaebuse põhjendused
  17. P. M määrusega ei nõustu ning palub selle tühistada. Kaebaja esitas kohtule kaks erinevat nõuet ning seetõttu pidi kohus koostama ka kaks põhjalikku määrust, kus oleks konkreetselt näidatud, miks kohus arvab, et kaebaja nõuded on alusetud ja ei kuulu rahuldamisele.
  18. Kaebaja kui füüsiline isik pole A. P raha laenanud, kuna laenajaks oli AS *, kes tagastas laenu juba siis, kui kaebaja suhtes toimus pankrotimenetlus. A. P on vaid üks kord väljastanud laenu summas 4900 USD. Kaebajale kui füüsilisele isikule pole A. P väljastanud laenu summas 20 000 USD ja 210 000 krooni. Kaebaja kui AS * ainuaktsionär garanteeris isiklikult laenu tagastamist.
  19. Kohus ei ole teostanud õigeaegselt ja terves ulatuses järelevalvet pankrotimenetluse üle. Kohus ei süvenenud dokumentidesse, mida kaebaja esitas kaebuse lisana. Kui kohus oleks põhjalikult läbi vaadanud kaebuse lisad, siis oleks ta kindlasti rahuldanud kaebaja taotlused, kuna võlausaldaja ei saa sama summat välja mõista erinevatelt isikutelt.
  20. Kohus oleks asjaolude tuvastamiseks pidanud kohtuistungil üle kuulama nii kaebaja kui ka võlausaldaja. Kaebaja teatas enda kaebuses, et soovib osa võtta kohtuistungist. Vastustaja seisukoht Pankrotihaldur R.K ei pea kaebust õigeks ja vaidleb sellele vastu. Võlausaldaja A. P ei ole vastust esitanud. 2

(3)Ringkonnakohtu seisukoht
  1. Vastavalt TsMS § 664 lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Pankrotiseaduse (PankrS) § 67 kohaselt halduri tegevuse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik kaevata pankrotitoimkonnale, võlausaldajate üldkoosolekule, kohtule või Justiitsministeeriumile.
  2. P. M esitas Harju Maakohtusse kaks kaebust, ühe pankrotihalduri tegevuse peale seoses võlgniku pensionist väidetavalt ebaseaduslike kinnipidamiste tegemisega ja teise vastuväitena pankrotimenetlusele üldse.
  3. Määruskaebuses ei esita apellant ühtegi sisulist vastuväidet maakohtu määrusele selles osas, mis puudutab pensionist kinnipidamisi. Asjaolu, et kohus lahendas kaks kaebust ühe määrusega, ei muuda määrust sisult ebaõigeks ega anna alust määruse tühistamiseks. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lõikest 2 võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Käesoleva tsiviilasja lahendamisel puudus kohtul kohustus kohtuistungi korraldamiseks. Seega puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks.
  4. Apellant leiab, et kohus jättis ebaõigesti rahuldamata tema vastuväite pankrotimenetlusele.
  5. Pankrotiseadus ei näe ette võimalust esitada kohtule pärast pankroti väljakuulutamist vastuväidet menetlusele. Kuigi esimese astme kohus tegi võlgniku vastuväite osas määruse, ei anna see võlgnikule iseenesest määruskaebuse esitamise õigust. TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale esitada määruskaebuse üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Pankrotiseadus ei näe ette määruskaebuse esitamise võimalust määruse peale, millega kohus on lahendanud kohtule esitatud vastuväite pankrotimenetlusele. Sellest tulenevalt puudus apellandil õigus esitada sellise määruse peale määruskaebust.
  6. TsMS § 664 lõike 2 kohaselt jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata, kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud.
  7. Seega tuleb määruskaebus pankrotihalduri tegevuse peale esitatud kaebuse osas jätta rahuldamata ja pankrotimenetlusele esitatud vastuväite osas läbivaatamata. G. Kivinurm M. Seppik Ü. Jänes 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.