Obsah (10)

§ 638§ 25§ 635§ 636§ 637§ 639§ 641§ 643§ 11§ 111

ÄRAKIRI 2-05-19166 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2006.a. Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-19166 ( end.

§ 638

kohaselt loetakse tööd vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmistööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Käesoleval juhul andis hageja kostjale tööde vastuvõtmiseks aega 5 päeva, milline on mõistlik aeg. Kuivõrd kostja ei allkirjastanud akti, tuleb tööd lugeda vastuvõetuks ning kostjal tekkis kohustus tasuda tehtud tööde eest. Lepingu tähtaja ületamine toimus poolte vastastikusel kokkuleppel ning tähtaja ületamine ei olnud tingitud hagejast tulenenud põhjustest. Vastavat asjaolu tõendavad töökoosolekute protokollid, mis toimusid pärast lepingus sätestatud tööde valmimise lõpptähtaega ning kus osalesid poolte esindajad. Protokollidest nähtuvalt pandi hagejale täiendavaid töökohustusi, millised olid muuhulgas seotud ka asjaoluga, et viibisid teiste töövõtjate, s.h. ka kostja tööd. Kuni 30.05.2005 viivitust ei olnud ja pretensioone ei esitatud. Kostja ei ole tõendanud, et hageja ei lõpetanud töid 30.05.2005, sellesisulisi pretensioone hagejale esitatud ei ole ja seega puudub ka alus, et kostja võiks lepingu alusel hagejalt viivist nõuda. Lisatöid tehti kokku summas 235 456 krooni ( nii tasutud kui tasumata arved), seega oli ka lepingu p.8.7. järgi põhjendatud tööde lõpptähtaja muutmine, millist kostja oma tegevusega ka aktsepteeris.

§ 25

lg.1 tulenevalt on lepingupooled oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima tava, mille järgimises nad on kokku leppinud ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Käesoleval juhul on pooled oma käitumisega aktsepteerinud, et lepingutähtaeg pikenes ning töömaht suurenes muuhulgas ka lisatööde tõttu, milliseid kostja aktsepteeris ning milliste eest ka osaliselt tasus hagejale. Kostja ei ole esitanud, vaatamata hageja sellekohasele nõudmisele, ehituspäevikuid, mille pidamise kohustus oli kostjal. TsMS § 238 lg.2 kohaselt tuleb seega lugeda tõendatuks, et pärast 25.01.2005 tehti objektil täiendavaid ehitustöid, s.h. nii põhi- kui lisatöid ning teiste objektil töid teostanud alltöövõtjate töö õigeaegse mittevalmimise tõttu ei saanud ka hageja tähtaegselt oma töid tehtud ning need lükkusid edasi. Lisaks tuleneb ehituspäevikust, et kõik hageja lepingujärgsed tööd olid 30.05.2005 lõpetatud, s.h. kokkulepitud lisatööd. Samamoodi tuleb tõendatuks lugeda, et ehitusprojekti muudeti pidevalt ning sellest nähtub, et põhitööde maht suurenes, samuti tuli juurde lisatöid ning seeläbi lükkus edasi ka lepingujärgne tööde lõpetamise tähtaeg. Kostja vastuväited Kostja oma kirjalikus vastuses ja suuliselt istungil hagi ei tunnista. Lepingu p.8.4 kohaselt oli lepingu hind kokku 2 994 265.10 krooni, millest viimased 10% kuulusid tasumisele peale garantiiaegse kindlustuse või pangagarantii üleandmist kostjale. Kuna tänaseni ei ole seda kostjale esitatud, on kostja õigustatud kinni pidama 299 426.51 krooni kuni hageja poolt vastava lepingulise kohustuse täitmiseni. Lepingu p.8.

1. kohaselt pidi hageja lõpetama tööd 25.01.
2. Hageja ületas nimetatud tähtaega 125 päeva võrra ja töötas ehitusobjektil kuni 30.05.2005, peale mida ta lahkus lepingujärgseid töid lõpetamata. Kuna hageja ei pidanud kinni lepingu tähtaegadest, on lepingu p.8.8 kohaselt kostjal õigus nõuda hagejalt viivist 6500 krooni iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem, kui 315 000 krooni. 3 Kostja on hagejale tasunud kokku 2 641 577.35 krooni ja tasumata on 352 687.75 krooni, millise summa on kostja õigustatud kinni pidama lepingu p. 8.4 ja 8.8 alusel (299 426.51+ 315 000=614 426.51) Kuna kostja on jätnud hagejale tasumata lepingust tuleneval alusel, on täielikult alusetu ka hageja nõue viivise maksmiseks. Hageja on ehitusobjektilt lahkunud enne tööde lõpetamist. Samuti on peale lahkumist ilmnenud puudused hageja tehtud töös Kuna ehitustööd ei ole veel täielikult lõpetatud, ei ole kostjale täpselt teada hageja tegevusest põhjustatud kahjud. Kohtuliku vaidluse teeside kohaselt põhineb hageja nõue arvetel, millest neli arvet on lisatööde kohta kokku summas 87 524.10 krooni. Lepingu p.8.4 kohaselt oli lepingu hind kokku 2 994 265.10 krooni. Kui lisada sellele lisatööd 87 524.10 krooni, oleks lepingu kogumaksumus pidanud olema maksimaalselt 3 081 788.80 krooni. See oleks olnud hageja nõude ülempiiriks juhul, kui hageja oleks oma lepingujärgsed kohustused nõuetekohaselt täitnud. Lepingu p.8.4 kohaselt tuli viimane 10% lepingu hinnast- 299 426.51 krooni- tasuda peale garantiiaegse kindlustuse või pangagarantii üleandmist kostjale. Garantii summa pidi olema 120 000 krooni. Kuna tänaseni ei ole kindlustust ega pangagarantiid kostjale esitatud, on kostja õigustatud kinni pidama 299 426.51 krooni, kuni hageja poolt vastava lepingulise kohustuse täitmiseni. Lepingu p.2.
3. kohaselt kuuluvad lepingulise töö hulka ka lepingust tulenevad muud vajalikud ja ettenägematud tööd, mida töövõtja (hageja) pidanuks ja sai ette näha maksumuse arvestamisel ja mis on otseselt seotud lepingukohase tööga. Lepingu p.5.2 kohaselt lepivad tellija (kostja) ja töövõtja(hageja) lisa- ja vaegtööd kokku kirjalikult, mis vormistatakse lepingu lisana, millele lisatakse kalkulatsioon ja lepitakse kokku tööde lõpetamise aeg. Mitte ühtegi lisakulutust ei ole tellija kohustatud aktsepteerima tagantjärele. Lepingu p.5.3 kohaselt täiendavat tasustamist ei toimu heast ehitustavast tulenevate vajalike ja ettenägemata tööde eest, mille kohta puudub projektlahendus, kuid mida töövõtja-hageja pidanuks ja sai ette näha maksumuse-lepingu hinna arvestamisel Lepingu p.8.7 kohaselt ei anna tööde mahu suurenemine kuni 5% ulatuses õigust tööde tähtaegade muutmiseks. Lepingu hinda arvestades oli lisatööde arve -87 524.10 krooni- 2,9% lepingu hinnast, mis ei tinginud lepingu tähtaja pikendamist. Lepingu p.8.2 kohaselt pidi hageja lõpetama tööd 25.01.
4. Hageja ületas tähtaega 125 päeva võrra ja töötas kuni 30.05.2005, lahkudes 30.05.2005 töid lõpetamata. Kuna hageja ei pidanud kinni lepingu tähtaegadest, on lepingu p.8.8 kohaselt kostjal õigus nõuda hagejalt viivist 6500 krooni iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 315 000 krooni. Isegi kui eeldada, et poolte vahel võis olla kokkulepe selles, et lisatööde tõttu lepingu tähtaeg pikenes, on poolte väidete ja tunnistajate ütlustega tõendatud, et hageja lahkus objektilt hiljemalt 30.05.2005 ja ei pöördunud sinna tagasi. Hageja objektilt lahkumist 30.05.2005 töid lõpetamata kinnitab ka tunnistaja A. A Lepingu p.13.1 kohaselt pidi tööde üleandmine-vastuvõtmine toimuma vastava akti koostamisega peale kõigi hageja lepinguliste kohustuste täitmist. Nimetatud akti koostatud ei ole ja see asjaolu kinnitab kostja ja tunnistaja A A väiteid, et hageja jättis tööd lõpetamata. Tööde lõpetamisest tuleneb ka hageja poolt kindlustuse/pangagarantii andmata jätmine. Kui hageja oleks tööd nõuetekohaselt lõpetanud, siis puudub mõistlik selgitus, miks hageja jättis esitamata garantii lepingu mahuga võrreldes tühises summas 120 000 krooni, kui garantii esitamata jätmisel jääks hagejal saamata 10% lepingu hinnast-299 426.51 krooni. Eksitavad on hageja poolt hagis esitatud väited, et tööde üleandmine-vastuvõtmine toimus esitatud arvetele lisatud aktide alusel. Need aktid on koostatud tööde vahe-etappide kohta ja on praktikas tavapärased juhul, kui tööde eest tasumine toimub osade kaupa. Nimetatud aktid ei asenda lepingu p.13.1 nimetatud üleandmis-vastuvõtu akti, mis koostatakse tööde lõppedes peale kõigi töövõtja lepinguliste kohustuste täitmist. 4 Kostja on hagejale tasunud kokku 2 641 577.35 krooni ja tasumata on 440 211.85 krooni, millise summa kostja on õigustatud kinni pidama lepingu p.8.4 ja 8.8 alusel (299 426.51 + 315 000= 614 426.51) Kuna kostja on jätnud hagejale tasumata lepingust tuleneval alusel, on täielikult alusetu ka hageja nõue viivise maksmiseks. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

§ 635

lg.1- töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) kohustub aga maksma selle eest tasu.

§ 636

lg.1- Töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma.

§ 637

lg.3- töövõtja tasu muutub sissenõutavaks töö valmimisest.

§ 637

lg.4- kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.

§ 638

– tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.

§ 639

lg.1- töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv.

§ 641

lg.3- töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, kolmanda isiku eeltöödest. mis tulenes

§ 643

- kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või vaadata laskma. Pooltevahelise lepingu kohaselt: 1) p. 8.4- tööde eest tasumine toimub 2x kuus arve ja akti alusel. Viimane makse 10% lepingusummast tasutakse peale garantiiaegse kindlustuse- või pangagarantii üleandmist 14 päeva jooksul; 2) p. 8.6- Lisatööde eest, mis tehakse tellija kirjalikul nõudmisel või mille tegemise vajaduse tellija eelnevalt aktsepteerib lepingu mõlemapoolselt allkirjastatud lisas, tasub tellija koos viimase maksega. 3) p. 8.8- juhul, kui töövõtja ei ole tööde teostamisel kinni pidanud lepingus fikseeritud tööde vahevõi lõpptähtaegadest, on töövõtja kohustatud tasuma viivist 6500 krooni iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 315 000 krooni 4) p 9.3- töövõtja on kohustatud andma garantiiaegse panga- või kindlustuse garantii summas 120 000 krooni. 5) p. 13.1- tööde üleandmine-vastuvõtmine toimub sellekohase üleandmis-vastuvõtmisaktiga peale töövõtja kõigi lepinguliste kohustuste täitmist. Nimetatud akti allakirjutamise järgselt tekib töövõtjal õigus esitada tellijale üleantud töö maksumust hõlmav arve 5 Esitatud ja kohtumenetluse käigus uuritud kirjalikeks tõenditeks on: leping, arved nr. 36, 50, 53, 66, 69, 70, 71, 96, 97, 98 koos vastavate aktidega, maksekorraldused nr. 1105, 1204, 2875, 1266, 1281, 1305, 1330, 1354, tasaarvestusavaldused 24.11.2004 ja 30.12.2004, kostja konto väljavõte, hageja kirjavahetus kostjaga seoses tegemata töödega 09.03.2005, 08.03.2005, 03.03.2005, 16.02.2005, töökoosolekute protokollid 23.02.2005, 30.03.2005, 08.04.

1. Lisaks on tõenditena kogutud tunnistajate A A ja K H ütlused. K H ütluste kohaselt lõppesid tööd objektil lepingus sätestatud tähtajast hiljem. Objektilt lahkuti 30.05.
2. Paberite vormistamisega tema ei tegelenud. Tööde teostamine otsustati koosolekutel, seal olid kõik asjaosalised, Sado Kaubahoov, tellijad, Rakpuu ja kõik, kelle ala see oli, arhitektid, ventilatsioonifirma, elektrikud. Kõik, mis vaja oli lõpetada ja juurde teha, lepiti seal kokku. Oli palju põhjusi, miks lisatöid tuli teha, joonised olid puudulikud, tuli teha ka töid, mis lepingus polnud ettenähtud. Pretensioone ei olnud. Esimesed lisatööd ilmnesid oktoobris-novembris 2004, siis selgus näiteks, et keldris on tööde maht planeeritust suurem, terassitööd olid mahukad, joonised ei kajastanud tegelikku mahtu. Puudulike jooniste tõttu hakkasid elektrijuhtmed lõikuma, seetõttu hakkasid laed muutuma, torustik ei saanud minna projektijärgselt. Kuna Rakpuu esindaja viibis alati koosolekutel, siis oli ta lisatöödest teadlik. Sado lahkus siis, kui tööd olid tehtud, sealhulgas ka need lisatööd, mis oli vaja teha. 2005 oktoobris oli küll üks pretensioon, kuid see ei puudutanud Sadot. A A oli kohal kõigil koosolekutel ja oli asjadega kursis. Kõik tähtsamad otsused võeti vastu koosolekutel. Rakpuu poolt ei olnud objektil sellist inimest, kes asja juhendas. Sadol ei olnud kohustust pidada ehituspäevikut. Sado tegevuse kohta pidas ta järge, millal ja mida tehti. Tehtud tööde üleandmisevastuvõtmise akti tunnistaja ette ei valmistanud, seda pidi tegema ilmselt E P , informatsioon selle akti jaoks tuli tunnistajalt. Tunnistaja A A ütluste kohaselt oli Sadol võimalus enne lepingu sõlmimist projektiga tutvuda. Kohe tööle hakkamisel ilmnes probleem keldris. Mõni päev oli tööl vaid paar töötajat ja seetõttu ei saanud ükski töö valmis tähtajaliselt. Tunnistaja tegi pidevalt koosolekutel V ja P ettepaneku lisaaega küsida. Nemad ütlesid, et saavad hakkama. Sado lahkus objekti lõpetamata. Kui tööd oleks tehtud, oleks need ka vastu võetud. Siis oleks töödel olnud garantii nagu lepingus ette nähtud. Omaniku esindaja käis korduvalt objektil ja ütles, mis tööd tuleb ära teha. Lepiti kokku uued tähtajad. Graafikuid ja lepinguid tehti 2-3 korda ringi. Kõik lisatööd on ka tasutud. Kui lisatööd võtsid täiendavalt aega, oleks seda saanud küsida. Öeldi ,et seda pole vaja. Kirjalikult nende poole pöördunud ei ole, suusõnaliselt lubati kõik ära teha. Tööd on senini lõpetamata. Sado pidi päevikut pidama. A K seda pidas, täitis iga päev. Aasta lõpuni tunnistaja seda päevikut ka jälgis, pärast enam mitte. Peale tööde lõppemist midagi üle ei antud. Ei fikseeritud, mis tööd tegemata olid. Koosolekute protokollides fikseeriti tehtavad tööd. Tunnistaja ütleb, et ju on tema viga, et kirjalikke pretensioone ei esitatud. Üleandmise-vastuvõtmise akti tehtud ei ole, talle seda esitatud ei ole, olid vahepealsed aktid. Need koosolekud ei viinud kuhugi, peale ühte koosolekut toimus järgmine, tööd olid ikka tegemata. Tasuti lisatööde eest, mis olid tellitud ja kokkulepitud, kõik mis olid kokku lepitud ja allkirjastatud, kõik sai tasutud. Lisatööde eest maksti jooksvalt. Lisatööd tekkisid osaliselt graafikust mittekinnipidamise tõttu. Osa töid oleks saanud ette näha. Tunnistaja selgitas, et kui ta on alla kirjutanud, et on lisatöö, siis nii see on, kui ta alla kirjutanud ei ole, siis ei ole lisatöö. Lisatööde mahtu kommenteerida ei oska, sest aega on palju mööda läinud. Talle ei ole tehtud ettepanekut objekti üleandmis-vastuvõtmise akti vormistada, tema arvates jookseb viivis tänapäevani, kuna objekt on senini üle andmata Kohus leiab tunnistajate ütlusi hinnates, et ilmselt toimusid lisatööde arutelud koosolekutel. Kuna aga ühtegi kirjalikku dokumenti kokkulepitud lisatööde mahu, tähtaegade ja hinna osas, mis vastaks lepingus toodud nõuetele, ei ole esitatud, siis ei saa lisatööde toimumise, tegemise ja ka põhjuste osas 6 lähtuda tunnistajate ütlustest. Tunnistajate ütlustega saab lugeda tõendatuks, et tähtaegselt töid ei lõpetatud ja et lõplikku üleandmise-vastuvõtmise akti pole tänaseni vormistatud. Kohus jätab tähelepanuta kostja esitatud: 1) tasaarvestusavaldused, kuna kostja ei ole põhistanud nende seost antud asjaga, 2) maksekorraldused, millede kohaselt on tasutud arveid, mille seos antud vaidluse esemeks oleva lepingulise suhtega pole tõendatud, 3) konto väljavõtte, kuna arusaamatuks jääb selle asjakohasus ja tõenduslik tähendus antud asjas. Kohus leiab, et pooled ei ole lepingu p.-s 5.2 toodud nõuete kohaselt vormistatud dokumendiga tõendanud väidetavat kokkulepet lisatööde mahu, tegemise tähtaja ja hinna/kalkulatsiooni kohta. Sellest tulenevalt ei saa kohus teha ka üheseid järeldusi, kas ja millist tööd tehti lisatöö nime all ja millist tööd, võimalik et tähtaega ületades, tehti põhitööna. Kostja on väitnud, et lisatöid kajastavad hagis esitatutest vaid neli arvet ja hageja pole seda väidet ümber lükanud.

§ 11

lg.4 kohaselt võib kirjalikul kujul lepingu lugeda sõlmituks ka siis, kui sellele on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool, kuid antud juhul on pooled ise kokkuleppinud selliselt, et Lisatööde kokkulepe vormistatakse mõlema osapoole poolt allkirjastatud Lepingu Lisana. Leping võimaldab lisatöödest tulenevalt töövõtjal nõuda tööde lõpptähtaja nihutamist. Selline tähtaja nihutamine peab olema kahepoolselt allakirjutatud aktina ühe nädala jooksul pärast häirete fikseerimist. Sellist kahepoolset, aktina vormistatud dokumenti kohtule hindamiseks esitatud ei ole Järelikult ei saa kinnitada, et võimalikud lisatööd on tinginud tähtaja nihutamise vajadust. Kuna lepingu p.6.20 kohaselt saab töövõtja lisatööde tegemisel juhinduda vastavas kalkulatsioonis toodud tööhinnetest ja kuna seda kohtule hindamiseks ei ole esitatud, siis ei saa kohus kinnitada hageja õigust esitada arveid lisatööde tegemise eest. Tellijal ei ole kohustust nõuetekohaselt dokumenteerimata lisatööde tegemise eest tagantjärele tasuda. Riigikohus on otsuses nr.3-2-1-18-04 ( p.12 ja 13) leidnud, et ehitise dokumenteerimise nõuete eiramine ei õigusta iseenesest tellija keeldumist tasu maksmisest. Kohus leiab, et antud kaasuses on seda kohtupraktikas väljendatud seisukohta võimalik kohaldada nn põhitööde puhul, sest lisatööde vormistamise korra ja nende eest tasumise korra olid pooled omavahelises lepingus rangelt määratlenud (Erinevalt viidatud kaasusest, kus tegemist oli suulise töövõtulepinguga). Kostja ei ole sisustanud oma väidet, et nn jooksvad aktid ei tõenda tööde vastuvõtmist. Kui pooled pidasid võimalikuks ja vajalikuks lepingu p.-s 8.4 kokku leppida, et tasumine toimub ositi ja toimub aktide ja arvete alusel, siis saab neid nn. vahepealseid akte pidada tagajärgede/kohustuste tekitamise mõttes samaväärseks dokumendiks p.- s 13.1 reguleeritud lõppaktiga. Kohus ei leia, et kostjal oleks lepingust tulenevalt õigus mingeid summasid kinni pidada. Seadusest tuleneva õiguskaitsevahendina

§- s 111 lg.1 reguleeritud kohustuste täitmisest keeldumine vastastikuse lepingu puhul on sätestatud, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused, võib üks lepingupool oma kohustuse tätimisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. 7 Kohus leiab, et kostja poolt oma kohustuste- tööde vastuvõtmine ja tasumine- täitmisest keeldumise puhul on tegemist

§ 111lg.6 mõttes hea usu põhimõtetega vastuolus oleva käitumisega.

Hea usu põhimõtetega on vastuolus kohustusest täitmisest keeldumine eelkõige siis, kui kasutatud õiguskaitsevahend on ebaproportsionaalne võrreldes rikkumise raskusega. Hageja rikkumine seisneb 120 000 kroonise garantii mitteandmises, kostja keeldub aga sellest tulenevalt täitmast rohkem kui kaks korda suuremat kohustust 10% tasumiseks lepingu hinnast. Lepingus sätestatud kõigi tööde lõpetamiseks määratud tähtaega on ületatud- vaidlust ei ole selle üle, et lepingus määratud tähtajaks 25.01.2005 ei olnud tööd lõpetatud. Kas tööd olid lõpetatud 30.05.2005, on vaieldav, kuid hagi lahendamise seisukohalt ei oma see tähtsust. Kuni pole tõendatud asjakohaste tõenditega, kellest sõltuvalt toimus lepingu tähtaja ületamine, ei saa lugeda ka kostja vastuväidet viivisena 315 000 krooni kinnipidamiseks

§ 111

lg.6 mõttes heas usus käitumise põhimõttega kooskõlas olevaks õiguskaitsevahendiks. Kui tähtaja ületamise tingis väidetavalt tellija poolt esitatud lisatööde tegemine, siis tuleb tõendadalepingu kohaselt- et tellija esitas lisatööde tegemiseks kirjaliku nõudmise või et lisatööde tegemisele eelnevalt oli olemas poolte allkirjadega varustatud ja tellija pool aktsepteeritud lepingu Lisana vormistatud dokument. Kohus leiab, et tähtaja ületamist sõltuvalt lisatöödest ei saa piisavalt lugeda tõendatuks tuginedes üksnes tunnistajate ütlustele. Sealjuures märgib kohus, et üks tunnistajatest. A A , on ka varasemalt tihedalt olnud tööalaselt seotud menetlusosalisega ja sellest tulenevalt tuleb tema ütlusi käsitleda teatud mööndustega. Tõendina ei saaks arvestada ka hageja poolt taotletud ehituspäevikutega, mida kostjal tuli pidada. Ehkki kostjal võis olla neid kohtule mitteeesitades mingi põhjendatud kaalutlus, ei asenda need ehituspäevikud ka TsMS § 283 lg.2 kohaldades seda tõendit, mida pooltevahelise lepingu kohaselt ainsana oleks võimalik lisatööde regulatsiooni (maht, hind, tähtaeg) kohta esitada ehk lepingu Lisana vormistatud kirjalikku dokumenti või tellija poolt tööde tegemisele eelnevalt kirjalikult antud nõusolekut/aktsepti.

§- s 111 reguleeritud täitmisest keeldumine vastastikuse lepingu puhul on dispositiivne säte ehk et pooled võivad välistada kohustuse täitmisest keeldumise õiguse. Antud kaasuses olev leping ei sisalda kostja õigust keelduda lepingu täitmisest. Vastupidi, lepingu p.7.1 kohaselt on tellijal/kostjal kohustus finantseerida õigeaegselt töövõtjat lepingus kokkulepitud mahus ja korras vastavalt tellija poolt aktsepteeritud teostatud tööde aktidele ja arvetele. Aktide/arvete aktsepteerimine on kas tahte avaldamine tegudega-neile allakirjutamisega või vaikivjättes esitamata lepingus kokkulepitud tähtaegadel pretensioonid või jättes ettenähtud tähtajal esitamata motiveeritud otsuse akti või arve vastuvõtmisest keeldumiseks. Kuna eelnevalt on tõendatud, et tellija pole ühtegi esitatud arvet/akti nõuetekohaselt vaidlustanud, siis on finantseerimata jätmise puhul tegemist lepingu p.-s 7.1 sätestatud tellija kohustuse rikkumisega ja sellest tulenevalt puudus tellijal õigus esitada vastuväidet 10 % mittetasumiseks ja esitada viivise nõuet. Kostja on menetluse käigus kirjalike tõenditena esitanud muuhulgas kaks tasaarvestusavaldust. Tasaarvestust saab kohaldada nõuete suhtes, mis on muutunud sissenõutavaks. Pooled on sõlminud tööettevõtu lepingu 03.09.

1. Esimene maksmata arve sellest lepingust nähtuvalt pärineb 01.03.
2. Esimene tasaarvestusavaldus on esitatud novembris
3. Kuna esimene akt nr. 32, mis on seotud esimese tasumata arvega nr. 39, pärineb tasaarvestusavalduse esitamise järgsest ajast, siis ei leia kohus esitatud tasaarvestusavaldustel seost antud asjaga. Võimalik, 8 et tasaarvestusavalduses viidatud vastastikused kohustused pärinevad ka antud lepingu pinnalt tekkinud suhtlemisest, kuid tõendatud seda ei ole ja seega antud asja raames ei saa pidada põhjendatuks kostja poolt tasaarvestusavalduste esitamist. Kostja ei ole nende avaldustega arvestamist põhistanud ka oma kirjalikus vastuses hagile, kohtuliku vaidluse kirjalikes teesides ega ka suuliselt kohtuistungil. Kostja on oma vastuses hagile esitanud maksekorraldused erinevate arvete tasumise kohta. Nendest osaliselt asjakohaseks hindab kohus vaid maksekorraldust nr. 1354, millest nähtuvalt kostja on tasunud hagejale arvete nr. 49, 50 ja 43 katteks kokku 390 093 krooni. Kuna maksekorraldus sisaldab kolme arvet ja neist vaid üks – nr. 50- on käesoleva vaidluse ese, siis teadmata teiste selle maksekorraldusega tasutud arvete suurust, ei saa ka öelda, kas arve nr. 50 on selle maksekorraldusega tasutud täielikult või mitte. Hagi kohaselt on nimetatud arvest tasumata 35 215.48 krooni. Hagi kohaselt on nn. 10% osa tasumata arvetes nr. 36 ja
4. Õige on kostja väide, et lepingu kohaselt toimub 10% tasumine pärast garantii andmist 14 päeva jooksul. Sellise garantii andmise kohustuse täitmist hageja tõendanud ei ole ja seetõttu ei olnud ja ei ole kostjal tänaseni ka neis arvetes hagi kohaselt toodud summa, 45 274.35 + 35 215.48 krooni, tasumise kohustust Õige on hageja väide, et kuna kostja on põhjendamatult keeldunud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile allakirjutamast sellest tulenevalt, et ta ei ole akti alusel tehtud tööde kohta esitanud lepingus sätestatud tähtaegadel pretensioone, tuleb lugeda tehtud tööd kostja poolt vastuvõetuks. Sellest tulenevalt tekkis hagejal ka nõudeõigus saada tasumist arvetele nr. 53, 66, 71, 96 kokku summas (256 441.14+ 78 883+ 62 870.85+ 131 319.84=) 529 514.83 krooni ja selles osas kuulub hagi rahuldamisele. Pädevusjärjestus pooltevahelises suhtluses vahtetavates dokumentides on määratletud lepingu p. 4.2 ja 4.3 selliselt, et kõigepealt tuleb lähtuda lepingust, seejärel Lisadest, Muudatustest, siis protokollidest ja siis kehtivast seadusandlusest. Ühtegi lepingu nõuete kohaselt vormistatud Lisa kohtumenetluse käigus esitatud ei ole. Ühelgi menetlusse esitatud töökoosoleku protokollil ei ole üheaegselt mõlema lepingupoole esindaja allkirja, kuid üksnes selliselt vormistatud protokollid saaksid olla lepinguliste suhete lahendamisel hindamisele kuuluvateks. Kuna lisatööd ei ole nõuetekohaselt fikseeritud, siis sõltumata sellest, kas ja mis kaalutlustel kostja on nende eest osaliselt väidetavalt tasunud või ei ole seda teinud, ei pea kohus võimalikuks käesoleva hagi raames lisatööde eest esitatud arvete alusel esitatud nõuet rahuldada. Kostja kinnitusel on lisatööde arveteks hagis nimetatutest nr. 69, 70, 97 ja 98, kokku summas 87 524.10 krooni ja seda ei ole hageja vaidlustanud. Viivis. Kogu hagi põhinõude pealt on hageja arvestanud viivist 149 713.25 krooni Rahuldades hagi põhinõude osas osaliselt, 75% ulatuses, vähendab kohus sama suurusjärgu võrra ka õigust viivisele. 75% viivisena nõutud 149 713.25 kroonist on 112 284.93 krooni ja selles osas kuulub viivise nõue rahuldamisele. 9 Menetluskulud TsMS RakS § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsiooni § 60 lg.1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldatakse osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Hageja on esitanud kohtukulude nõude summas 71 152 krooni, millest 40 000 krooni on hagi esitamisel tasutud riigilõiv. Kostja on esitanud kohtukulude nõude summas 42 362 krooni. Kohus jätab kummagi poole kohtukulud poolte endi kanda. TsMS § 452 lg.1 kohaselt kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu. Kohtunik /allkiri/ M. Leimann Ärakiri õige Nooremreferent I.Opmann Kohtuotsus jõustus: 05.veebruaril 2007.a. Nooremreferent I.Opmann 10