← Eesti

3-06-1256/8

MÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht 29.jaanuar 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-1256 Haldusasi V.Mi kaebus Kodakondsus- ja Migratsiooniameti 16.mai 2006 ettekirjutuse nr 1010834913 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 8.detsembri 2006 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus V.Mi määruskaebus Menetlusosalised Kaebuse esitaja V.M, esindaja O. S Vastustaja Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, esindaja Ü. E RESOLUTSIOON

  1. Rahuldada V.Mi määruskaebus.
  2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 8.detsembri 2006 määrus ja teha uus määrus. Ennistada Kodakondsus- ja Migratsiooniameti 16.mai 2006 ettekirjutuse nr 1010834913 tühistamiseks esitatud kaebuse tähtaeg.
  3. Saata asi Tallinna Halduskohtule eelmenetluse jätkamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtusse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet (KMA) tegi 16.mail 2006 Ukraina kodanik V.Mile ettekirjutuse nr 1010834913 Eesti Vabariigist lahkumiseks 6 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 22.mail
  5. Ettekirjutuses selgitati, et see kuulub sundtäitmisele alates 23.maist 2006 ning pärast selle tähtaja saabumist saadetakse lahkumisettekirjutust mittetäitnud välismaalane Eesti Vabariigist välja. Ettekirjutuse peale on õigus edasi kaevata halduskohtusse 10 päeva jooksul ettekirjutuse teatavakstegemisest, kuid see ei vabasta 3-06-1256 ettekirjutuse täitmise kohustusest. Ettekirjutus tehti teatavaks 16.mail 2006 (ettekirjutus kohtutoimiku lk 3). Ettekirjutuse põhjendustes märgiti, et isik saabus Eestisse oma abikaasa N.A kutsel 31.augustil 2001 30-päevase viisa alusel. Viisa lõppes 29.septembril
  6. Isiku sõnul ei lahkunud ta õigeaegselt, sest soovis jääda abikaasa juurde elama. V. M viibib Eestis seadusliku aluseta 5 aastat 8 kuud ja 7 päeva. Rikutud on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 2 lg 1 sätteid ning tema suhtes ei ole tuvastatud VSS § 9 lg 1 loetletud asjaolusid.
  7. V.M esitas 22.juunil 2006 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles paluti lahkumisettekirjutus tühistada. Kaebaja elab alates
  8. aastast koos N. A. Abielu on registreeritud alles 12.mail 2006, sest varem ei saadud Ukrainast vajalikku tõendit. Ukrainas ei ole tal elu- ega töökohta. 18.mail 2006 esitas ta KMA-le sooviavalduse elamisloa taotlemiseks. Ettekirjutus takistab perekonna ühinemist ning on vastuolus põhiseaduse §-dega 26 ja 27 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga
  9. Kaebuses taotleti kaebetähtaja ennistamist järgmiste põhjendustega. Ettekirjutuse tegemisele järgneval päeval esitas kaebaja KMA-le avalduse palvega jääda elama Eestisse. 22.maist 2006 kuni 12.juunini 2006 oli ta haige ning „juristi poole sattus ainult 15.06.
  10. a.“
  11. Vastustaja vaidles kaebusele ja tähtaja ennistamisele vastu. Kaebajal oli enne haigestumist piisavalt aega, et konsulteerida juristiga ja esitada ettekirjutuse peale kaebus. Isegi kui kaebetähtaega voodirežiimil viibitud päevade (22.mai kuni 12.juuni 2006) võrra pikendada, ei ole kaebus ikkagi tähtaegne. Tähtaja ennistamine pole põhjendatud.
  12. Tallinna Halduskohtu 8.detsembri 2006 määrusega jäeti kaebetähtaeg ennistamata ja haldusasja menetlus lõpetati HKMS § 12 lg 3 alusel. Kohtu põhjendused: 1) VSS § 13 lg 3 kohaselt võib ettekirjutuse tegemise või ettekirjutuse täitmise tagamiseks tehtud otsuse peale esitada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras halduskohtule kaebuse 10 päeva jooksul ettekirjutuse või otsuse teatavaks tegemise päevast arvates. Ettekirjutus tehti teatavaks 16.mail
  13. Seega tulnuks kaebus postitada hiljemalt 26.mail
  14. Kaebus esitati 22.juunil 2006 tähtaja rikkumisega. 2) Tähtaja ületamise põhjusena on esile toodud haigus ja selle tõendamiseks esitatud stomatoloogi 22.mai 2006 tõend. Vastuseks kohtunõudele, milles paluti sotsiaalministri 22.detsembri 2003 määrusega nr 85 kinnitatud korrale tuginedes selgitada diagnoosi, kirjeldada haigusseisundit ja selle iseloomu ning märkida, kas haigusseisund takistas 22.maist kuni 12.juunini 2006 kaebuse esitamist, selgitas arst, et diagnoosiks oli terav luuümbrise põletik, millega kaasneb lõualuualuste lümfisõlmede ulatuslik mädane põletik, kõrge palavik ja organismi mürgituse tõttu üldine füüsiline nõrkus; ravi nõuab põletiku põhjuse kõrvaldamist ja antibiootikumikuuri, määratud oli voodirežiim ja korduv visiit; haiguslik seisund on subjektiivne tunne, mistõttu ei saa kinnitada, kas haige oli või ei olnud võimeline suhtlema ja kaebust esitama, kuid võib eeldada, et isiku seisund sel perioodil ei soodustanud üheselt mingi tegevusega seotud inimestega suhtlemist, sh dokumentide koostamist. 3) Menetlusosalise haigus on tähtaja möödalaskmise mõjuv põhjus, kui haigus takistas menetlustoimingu tähtaegset sooritamist. Järsult ägenenud haigus võib toimingu tegemise muuta praktiliselt võimatuks või tervisele ohtlikuks, samuti võib ägeda haigusseisundi ajal 2

(5)3-06-1256 olla oluliselt raskendatud suhtlemine teiste isikutega, kuid pole usutav, et kaebaja äge haigusseisund ja sellest tulenevad takistused kaebuse esitamiseks püsisid ajavahemikus 22.maist kuni 12.juunini 2006 muutumatuna. Kolmenädalase haigusperioodi viimasel nädalal pidi kaebaja tundma end oluliselt paremini kui esimesel nädalal. Võib eeldada, et kaebaja oli haigusperioodi viimasel nädalal juba võimeline teiste inimestega suhtlema. Eeltoodust tulenevalt oli tal võimalik paluda abikaasalt abi kaebuse koostamiseks ja selle kohtusse toimetamiseks või juristiga konsulteerimiseks, mida ta ei teinud. Isik peab näitama ise oma õiguste kaitsel üles piisavat huvi. 4) Isegi kui kaebuse esitamine ajavahemikus 22.maist kuni 12.juunini 2006 oli takistatud, pole tähtaja ennistamine põhjendatud. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi mõjuvat põhjust, miks ta pöördus juristi poole alles 15.juunil 2006, so kolm päeva pärast väidetavat tervenemist. Ka enne haigestumist, 16.maist kuni 22.maini 2006, oli kaebajal piisavalt aega, et konsulteerida juristiga ettekirjutuse peale kaebuse esitamiseks. Kaebaja ei ole põhjendanud, mis takistas konsulteerimist ja kaebuse esitamist enne haigestumist. 5) Eeltoodust tulenevalt ei olnud tegemist kestva ja olulise takistusega viivitamaks kaebuse esitamisega ligi kuu aega, arvestades, et seaduse kohaselt on ettekirjutuse vaidlustamiseks ette nähtud 10 päeva.
  1. Tallinna Halduskohtu 18.jaanuari 2007 määrusega jäeti V.Mi määruskaebus rahuldamata ja edastati lahendamiseks ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  2. V.Mi määruskaebuses paluti Tallinna Halduskohtu 8.detsembri 2006 määrus tühistada ja kaebuse esitamise tähtaeg ennistada. Määruskaebuse põhjendused: 1) Ebaõige on kohtu seisukoht, et tegemist ei olnud kestva ega olulise takistusega. TsMS § 422 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks poole ootamatu haigestumine. Kaebus tulnuks esitada 26.mail 2006, seega ajal, mil kaebaja oli haige. Kaebaja esitas kohtule tõendi haigestumise kohta 22.maist kuni 12.juunini
  3. Kohtule on selgitused andnud ka raviarst, märkides, et haige füüsiline seisund ei soodustanud inimestega suhtlemisel, sh dokumentide koostamist. 2) Kohtule jäi arusaamatuks, miks kaebaja läks juristi juurde kolmandal päeval pärast tervenemist. Aeg kulus juristi leidmiseks ja tema vastuvõtule pääsemiseks. Esindajale helistades palus kaebaja võtta end jutule võimalikult kiiresti. Ettekirjutus puudutab kaebaja õigusi ja kohustusi ning ta on nende kaitsmisest huvitatud, mistõttu pole asjakohane kohtu seisukoht, et juristiga oleks võinud võtta ühendust kaebaja abikaasa.
  4. Vastustaja palus jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebaja ei ole esitanud kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaid põhjuseid. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud, kuid siiski võimalik. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, mis takistas õigusteadmistega isiku poole pöördumast ja kaebust esitamast enne 22.maid 2006, mil tal tõenditest nähtuvalt hambaprobleemid tekkisid. Kaebajal oli võimalus varem kaebus esitada ja selle võimaluse kasutamata jätmine oli tema vaba tahe. Tähtaja möödalaskmist ei põhjenda juriidilise hariduse puudumine ega ka juristi suutmatus klienti kohe vastu võtta. Arsti selgituse kohaselt ei soodustanud haige seisund dokumentide koostamist, kuid seda võimalust pole välistatud. Jääb arusaamatuks, kas kaebaja hambaprobleemid tekkisid üleöö ja kas ta polnud neist varem teadlik. Kohtu seisukoht abikaasa võimalusest pöörduda juristi poole on asjakohane, sest vastustajale teadaolevalt on kaebaja abielus ning talle tehtud ettekirjutus puudutab otseselt abikaasade perekonnaelu. 3
(5)3-06-1256 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Ringkonnakohus ei nõustu esimese astme kohtu hinnanguga, et antud juhul ei esinenud olulisi ja kestvaid takistusi kaebeõiguse kasutamiseks, et kaebaja pole üles näidanud piisavat huvi oma õiguste kaitsel ning on kaebuse esitamisega ligi kuu aega viivitanud. Kaebaja poolt esile toodud asjaolud ja esitatud tõendid on piisavad järeldamaks, et kaebetähtaeg on mööda lastud mõjuvatel põhjustel ning see tuleb ennistada. Vaidlustatud haldusakt tehti kaebajale teatavaks 16.mail 2006 ning kaebuse pidanuks ta postitama või toimetama kohtusse hiljemalt 26.mail
  2. Takistus kaebuse esitamiseks tekkis kaebetähtaja keskel, langes ära 12.juunil 2006 ning pärast seda on kaebaja teinud endast oleneva, et kaebetähtaja ületamine oleks võimalikult väike. Kaebus on kohtusse toimetatud 22.juunil
  3. Kümme päeva lahkumisettekirjutusele kaebuse koostamiseks ja esitamiseks haigusest tingitud takistuse äralangemisest arvates ei ole ülemäärane aeg.
  4. Kaebaja ei ole oma õiguste kaitsele asumisega põhjendamatult venitanud. Isikult ei saa nõuda, et ta asuks kaebuse koostamisele viivitamatult ja realiseeriks oma kaebeõiguse tingimata kaebetähtaja esimesel poolel. Sellisele seisukohale asumine tähendaks kaebeõiguse piiramist, sest isikul on kaebuse esitamise õigus kogu kaebetähtaja vältel. Seetõttu ei saa kaebajale ette heita, et ta ei esitanud kaebust lühema tähtaja jooksul, kui seadus seda võimaldab, so 16.maist kuni 22.maini
  5. Kaebaja võis olla teadlik oma hammaste olukorrast, kuid ta ei saanud ette näha põletiku ägenemist sedavõrd, et 22.mail 2006 tuleb hambad eemaldada ja asuda ravima luuümbrise põletikuga kaasnenud lümfisõlmede mädast põletikku (raviarsti 22.mai 2006 tõend ja 7.septembri 2006 selgitus, tl 4 ja 28). Haigestumise puhul on tegemist sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saanud. 22.mail 2006 ägeda põletiku diagnoosimisest järeldub pigem see, et oma õiguste kaitseks tegutsemiseks võis kaebajal valu tõttu takistusi olla juba enne 22.maid
  7. Eriti perekonnaelu puudutava haldusakti puhul on küll mõistlik eeldada, et haldusakti adressaadi abikaasa püüab astuda omapoolseid samme kaebeõiguse realiseerimise hõlbustamiseks, kuid asjaoluga, et kaebaja abikaasa ei ole kaebaja haiguse ajal kaebust koostanud, seda kohtusse toimetanud või juristi poole pöördunud, ei saa kaebaja taotluse rahuldamata jätmist põhjendada. Määravaks on, kas ja mil määral oli kaebaja ise võimeline oma õiguste kaitseks tegutsema. Ehkki kaebaja raviarst ei ole sõnaselgelt kinnitanud kaebaja tegutsemisvõimetust kuni 22.juunini 2006, ei saa kohtul olla kindlust, et protsessitoimingu sooritamine poleks seadnud ohtu inimese tervist. Mõjuva põhjusega võib olla tegemist ka siis, kui protsessitoimingu sooritamine on põhimõtteliselt võimalik, kuid see seaks ohtu inimese tervise (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-3-1-59-00). Raviarsti selgituste põhjal leiab ringkonnakohus, et kaebaja aktiivne tegutsemine võinuks ohustada tema tervist.
  8. Õigusteadmisteta ja tõenäoliselt riigikeelt mittevaldava välismaalase puhul on põhjendatud alus eeldada, et ta vajas lahkumisettekirjutuse kohtus vaidlustamiseks õigusabi. Nõustuda ei saa vaidlustatud määrusest järelduva seisukohaga, nagu oleks kaebaja pärast tervenemist abi otsimisega kolm päeva viivitanud ja jätnud viivituse põhjendamata. Kaebuse keeleliselt ebakorrektsest väitest, et „juristi poole sattus /kaebaja/ ainult 15.06.2006“, ei saa järeldada kaebaja tegevusetust, vaid pigem seda, et ta otsis abi, kuid tal õnnestus juristi 4
(5)3-06-1256 vastuvõtule pääseda alles 15.juunil
  1. Kohtul pole vastava informatsioonita alust eeldada, et mõne teise õigusabi osutaja vastuvõtule oleks kaebaja tingimata varem pääsenud.
  2. Apelleeritavas määruses (põhjendava osa p 10) on osutatud kohtupraktikale, mille kohaselt on kaebetähtaja ennistamise puhul oluline kõrvutada ka kaebaja eelduslikult rikutud õigusi ja õiguskindlusele rajanevat vastanduvat huvi haldusakti kehtima jäämiseks, kuid vastavasisulisi järeldusi määrus ei sisalda. Vaidlustatud korralduse kehtivuse peatamisel (26.juuni 2006 määrus, tl 14-16) on esimese astme kohus leidnud, et esialgse õiguskaitse kohaldamist takistavat avalikku huvi ei eksisteeri ning et puuduvad asjaolud, mille tõttu oleks vaja kaebaja kiiremas korras riigist välja saata. Kohus on osutanud ka sellele, et kaebaja väljasaatmise tagajärjeks võib olla tema suhtes kümneaastase sissesõidukeelu kohaldamine. Ringkonnakohtu hinnangul on need seisukohad avaliku huvi hindamisel asjassepuutuvad ka tähtaja ennistamisel. Kaebaja eelduslikult rikutud õigus kaalub antud juhul üles võimaliku vastanduva huvi, et ta saadetaks riigist välja ilma, et tema väited perekonna põhiõiguse rikkumisest ja lahkumise võimatusest kohtus kontrollitaks. Kaebetähtaja ületamine ei ole sedavõrd pikk, et vastustajal oleks saanud tekkida kaitsmist vääriv õiguskindlus ettekirjutuse kehtima jäämiseks. Vastustajale oli teada, et kaebaja ettekirjutusega ei nõustu. Kaebuse väiteid KMA-le koheselt Eestisse jäämise võimaldamiseks avalduste esitamisest kinnitab kaebusele lisatud KMA tõend (tl 9).
  3. Eeltoodud põhjustel tühistab ringkonnakohus halduskohtu määruse ja ennistab uue määrusega kaebetähtaja. Lilianne Aasma Oliver Kask Ruth Virkus 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.