/ § 61 lg 3, 4 palub välja mõista kostjalt elatis lapse ülalpidamiseks hageja kasuks igakuiselt 2000 krooni alates hagiavalduse kohtusse esitamisest; kohtukulud ja riigilõiv. II Kostja vastus 15.08.2005.a. kohtule esitatud kirjalikus vastuses /tl 36/ kostja hagi ei tunnista. Väide, et ta ei osuta pojale mingit materiaalset abi peale elatise, ei vasta tegelikkusele. Narva Linnakohtu 07.05.2004.a otsuse järgi on poeg kaks korda kuus ja rohkemgi reedest pühapäevani kostja juures. Kostja toidab teda, ostab asju, mänguasju, viib poega üritustele, mis vastavad tema eale, käib temaga iga aasta puhkusel. Koolivaheaegadel käisid korduvalt Tartu ja Helsingi veeparkides. 2004 aasta detsembris ostis ta pojale mängu PLAY STATION 2 445 krooni eest, mängu CD 5252 krooni, konstruktori, male, 2004.a. uueks aastaks tegi kingituse N valikul -204 kroonilise lambi. See on see vähene kulutustest, mis kostja ma võib dokumentaalselt tõestada. Peale selle kulutab ta vahendeid toidule, maiustustele, asjadele, mida ei ole võimalik tõendada tšekkidega või siis ei ole tšekid säilinud. 2003 aastal ostis kostja pojale 100 Euro eest jalgratta, on korduvalt ostnud kartridžeid, mälukaardi 500 krooni eest. Hageja esitas tšeki diivani kohta summale 2590 krooni. See on pika kasutusajaga asi, seepärast ei ole õige arvata, et kostja on kohustatud hüvitama kogu diivani maksumuse kohe või mitme kuu vältel, jätkates seejuures kohusetundlikult elatise maksmist. Samuti on 18.06.2005.a. 12 000 krooni eest ostetud arvuti pika kasutusajaga asi ning see ei ole omandatud mitte ainult lapse jaoks vaid hageja perekonna jaoks, samuti nagu televiisor, korter, külmutuskapp jne. Kostja osa arvuti hinnas on 3000 krooni. Hageja ei pöördunud kostja poole ettepanekuga eraldada see summa arvuti ostmiseks. Järelmaksuga ostmine, tasudes intressidena 3185 krooni on tingitud ainult hageja ebapraktilisusest. Kostja arvab, et arvuti oleks saanud omandada ilma selliste põhjendamatute ja liigsete kulutusteta. Pojale 100 krooniste telefonikaartide ostmine ei ole vajadus, samuti ka mobiiltelefon 10 aastase lapse jaoks, seda enam, et laps elab koos ema ja tema vanematega ning ei jää üksinda koju. Ei ole nõus sellega, et hageja kulutab 1000 krooni kuus lapsele osutatavatele kommunaalteenustele. Korteriühistu poolt esitatud tõendi alusel moodustab keskmine korteriüür 1146 (6875:6) krooni. Arvestades 4 korteris elavat isikut moodustab poja osa kommunaalteenustes 286 (1146:4) krooni Hageja märkis, et õppimisega seotud kulutused moodustavad 600 krooni kuus, s.t 7200 krooni aastas. Seejuures ta ei põhjendanud, missugusteks vajadusteks on selline summa vajalik. Kostja leiab, et kõikide kulutuste summad on oluliselt üle paisutatud. Väide, et hageja laenab poja ülalpidamiseks pidevalt raha, on paljasõnaline, või ta ei ole võimeline mõistlikult raha kulutama. Hageja ei esitanud tõendit oma sissetulekute kohta, seoses sellega ei saa teha järeldusi tema materiaalsete võimaluste kohta poja ülalpidamisel. Kostja keskmine netopalk on 5289 krooni kuus. Palgast maha arvestatavad maksud ei ole tulu. Kostja naine on poeg A, sünd .a 2 lapsehoolduspuhkusel kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, saab toetust 900 krooni kuus ning on kostja ülalpidamisel. Perekonna sissetulek elatist maha arvestades on 5189 krooni või 1730 krooni iga perekonnaliikme kohta. Kostja maksab korteriüüri keskmiselt 884 krooni kuus. Koos naisega nad õpivad kõrgkooli 5. kursusel. Õppimine on tasuline. Seoses terviseprobleemidega saab kostja massaaži, teisi raviprotseduure, vajab profülaktilist ja sanatoorset ravi, ravimeid, stomatoloogi abi. Poeg A nad teevad samuti regulaarselt massaaži, ostavad kalleid vitamiine. Et hoida perekonnaliikmete tervist, jätkata õpinguid, maksta elatist ning soetada poegade jaoks kõike vajalikku kostja ja tema naine sunnitud võtma 2005.a mais pangalaenu 13 aastaks. Perekonnaseaduse § 61 lg 5 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla kehtestatud alammäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Poeg A kohta tuleb 1730 krooni kuus. Poeg N kohta aga 1000 kroonise elatise väljamõistmise korral 2000 krooni kuus. Seda tingimusel, et hageja sissetulek ei võimalda N elatisraha rohkem kui 1000 krooni kuus. Kui tema sissetulek võimaldab aga kulutada N ülalpidamisele rohkem kui 1000 krooni kuus, siis on N veelgi rohkem kindlustatud kui A Kostja leiab, et elatise suurus tuleb jätta endiseks, hagi jätta rahuldamata. III Kohtuistung Kohtuistungil 16.03.2006.a. hageja vähendas nõuet, paludes kostjalt välja mõista elatis 1500 krooni. Kostja väide, et poeg käib isa juures kaks korda kuus ei ole õige. See oli vaid määratud kohtuotsusega. Nad kohtusid lapsega detsembris ja siis järgmine kord kohtusid veebruari alguses. Põhjuseks oli see, et kostja ei saa lapsega olla, kuna peale põhitööd on tal veel töö. Viimasel ajal, kui kostja on haiguslehel, hakkas kostja võtma päeval last enda juurde, kuid mitte kolmeks päevaks. Hageja töötasu suurenes peale uut aastat. Hageja pärast hagi kohtusse esitamist sai teada, et kostjal on probleemid tervisega ning vähendab oma nõude summat. Kostja hagi ei tunnista. Saab maksta 1000 krooni kuus. Tal on veel teine poeg kasvamas. Kui vaadata tema ja hageja palkasid, siis need on enam-vähem võrdsed. Kostjaga elab teine poeg ja abikaasa, kes on lapsehoolduspuhkusel. Kostjale tehti operatsioon, ta võib saada invaliidsuse, mida otsustakse 2-3 kuu pärast. Kostja oli sunnitud pöörduma Sotsiaalabiametisse, et abikaasa ei takistaks tema kohtumisi lapsega. Kuna see ei aidanud, ta pöördus kohtusse ja kohus tegi otsuse. Kuna kostja on haige või väike laps on haige, siis ta N ei võta enda juurde. Kohtuistungil 23.05.2006 hageja täpsustas elatise nõuet, paludes välja mõista kostjalt elatis 1345 krooni alates 28.07.2005 kuni 31.12.2005 ja 1500 krooni alates 01.01.2006.a. Hageja on nõus, et kohus arvestab elatisse kohtuotsuse täitmisel elatise, mis kostja on maksnud veebruari ja märtsi eest. Hageja on arvamusel, et kostja on võimeline elatist selles suuruses maksma. Kostja oli koos perega sanatooriumis Truskavets, mis on väga kallis sanatoorium. Neil oli võimalus valida teine odavam sanatoorium. Samuti kogu kostja pere ei vaja sellist ravi. Hageja on teadlik, et kostja naine õpib ja jätkab õppimist, kuid tal on kahtlused, et kostja õpib koos temaga viiendal kursusel, kuna nad elasid mitu aastat Inglismaal ja sealt tuli kostja tagasi 21.08.2001, st ei saanud dokumente kooli esitada ja eksameid teha. Hageja leiab, et ei ole suurt vajadust sanatooriumi sõites arvuti osta. Samuti sai kostja, sel ajal kui ta naine jäi lapsehoolduspuhkusele, load kõikide autode juhtimiseks, aga see maksab suurt raha. Vastuses kostja märgib, et ta laps vajab pidevalt massaaži. Hageja ise käis massaažil ja küsis selle kohta: lastele tehakse massaaž tasuta, kui on arstilt saatekiri. Samuti kui kostja väidab, et tal on raske materiaalne olukord, siis peaks ta naine juba tööle minema. Sellest teeb hageja järelduse, et nad on võimelised ära elama ja maksma ka lapsele. Vastuses hagile kirjutatakse, et osteti arvutimäng, lisamälu sellele, jalgrattas. Playstation mälukaarti ei antud lapsele isegi kätte. Seda kostja jättis enda juurde koju ja ütles, et kui N tuleb tema juurde, siis hakkab 3 mängima ja et see on kingitus sünnipäevaks. Hageja palub välja mõista kostjalt ka õigusabi kulud 590 krooni. Kostja jääb oma arvamuse juurde. Tal oli raske operatsioon. Peale seda taastumisperiood on tegelikult aasta, ta oli taastumisperioodil neli kuud. Kostja ei saanud sanatooriumisse sõita ilma saatjata. Protseduurid sai ainult kostja, teised olid vaid kaasas. Vaatamata sellele, et oli haiguslehel ja töölt tulu ei saanud, ta kandis raha hagejale üle. Kostja ei ole nõus maksma 1500 krooni, sest teine laps siis on halvemas materiaalses olukorras. Kostja keskmine sissetulek on 5470 krooni ja seda tuleb jagada 3 inimesele. Hageja keskmine palk on tõendi alusel 7400 krooni ja pluss veel elatis 1000 krooni, see on 8400 krooni. ja seda kahele inimesele. Hagejaga on ta lahus alates 2002.a, nelja aasta jooksul on ta oma kohustused täitnud. IV Kohtu seisukoht Perekonnaseaduse (
) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist.
lg 1 kohaselt, kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise. Riigikohus on korduvalt leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Asja materjalidest nähtub, et 17.12.2002.a. Viru Ringkonnakohtu otsusega mõisteti kostjalt välja elatis lapse ülalpidamiseks 1000 krooni kuus, kuid mitte vähem kui veerand Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammärast alates 14.01.2002 kuni lapse täiealiseks saamiseni 12.05.2013.a. või lapse vajaduste või vanemate varalise seisundi muutumiseni.
lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Poolte vahel ei ole vaidlust et lapse vajadused on muutunud võrreldes 17.02.2002.a., mil kohus mõistis kostjalt välja lapse ülalpidamiseks elatise 1000 krooni kuus. Hageja nõudeks on suurendada väljamõistetud elatist ja kostjalt välja mõista hageja kasuks nende ühise poja N ülalpidamiseks elatis 1345 krooni kuus alates hagi esitamisest kohtusse, s.o 28.07.2005 ning 1500 krooni alates 01.01.2006.a., s.o. miinimummääras. Kostja on nõus maksma 1000 krooni kuus. Kostja ülalpidamisel on abikaasa ja teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutub varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja poeg.
lg 2 kohaselt elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Lapse miinimumvajadusteks kulub kuus seega Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, mis hagiavalduse esitamisel oli 2690 krooni ja alates 01.01.2006 on 1500 krooni.
lg 5 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla § 61 lg 4 nimetatud suuruse kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 4 Kohtu arvates ei ole kostja esitatud tõendid sellised, mille alusel saaks kohus teha järeldusi et kostja ei ole võimeline maksma elatist isegi miinimummääras. Elatise väljamõistmisel teeb kohus otsuse eelkõige lapse huvides lähtudes, et laps ei jääks ilma miinimumelatisvahenditest. Seega ei pea kohus mõistlikuks hinnata tõendeid selliselt, et kostja võetud laenukohustused ja muud kostja kohustused on primaarsed laste ülalpidamiskohustuste täitmise ees. Kostja on töövõimeline ja arvesse võttes mõlema lapsevanema varanduslikku olukorda peab kohus siiski võimalikuks kostjalt välja mõista elatis seaduses sätestatud miinimumsummas. Kohus leiab, et kostja keskmisest netotöötasust, mis on 6257,85 krooni on võimalik varaliselt kindlustada kahe lapse ülalpidamine seaduses sätestatud miinimumsummades. Seega tuleb suurendada kostjalt väljamõistetud elatist ja kostjalt välja mõista igakuuliselt elatis 1345 krooni alates elatisehagi esitamisest 28.07.2005.a kuni 31.12.2006.a. ja alates 01.01.2006 1500 krooni. Kohus arvestab ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel
V Menetluskulud Hageja esitas kohtule hagi 28.07.2005.a, seega vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kuulub menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel kohaldamisele enne 01.01.2006 kehtinud TsMS sätteid. Enne 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 64 lg 1 alusel riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kostjalt kuulub väljamõistmisele riigilõiv riigituludesse 280 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista 590 krooni talle osutatud õigusabi eest. Vastavalt TsMS 61 lg 1 p 1 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele õigusabikulude katteks 590 krooni, mis on vajalik ja põhjendatud kulu. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § 436, 442, 452 lg 1, 632 lg 1, 633 lg 1. /allkiri/ Geete Lahi Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.