Obsah (5)

§ 478§ 174§ 218§ 461§ 172

Tsiviilasi nr 2-06-29058 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 3. jaanuar 2007, Tartu kohtumaja Tsiviilasi M.K. kaebus kohtutäitur Ja

§ 478lg 2).

5. Määrus kuulub viivitamata täitmisele (

§ 478lg 3).

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Käibemaksusumma tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (

§ 174lg 1, 2, 3).

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates (

§ 218lg 3, § 661 lg 1, 2).

ASJAOLUD

1. Kohtutäitur Jane Rumjantseva algatas M.K. suhtes täitemenetluse (täiteasi nr 189/2005/167), aluseks Tartu Maakohtu 20.05.2004 otsus tsiviilasjas nr 2-1768/03 ja sissenõudja K.E. avaldus. Nõude suuruseks oli 128 416 krooni ning sisuks võlg ja viivis 110 000 krooni, kohtukulu 12 500 krooni ning kohtutäituri tasu 5900 krooni (tl 2, 7).
2. 01.04.2005 sõlmisid võlgnik ja K.E. kohtutäituri büroos võlasumma perioodilise tasumise kokkuleppe, mille kohaselt tasub M.K. nõudest 50 000 krooni 05.04.2005 ja ülejäänud summa 2005.a aprilli jooksul (tl 7).
3. Kontoväljavõttest (tl 14-15) ja M.K. 02.01.2006 hagiavaldusest (tl 16-18) nähtuvalt tasus M.K. põhivõla
4. a detsembriks.
5. 23.08.2006 koostas kohtutäitur täiteasjas nr 189/2005/167 kinnisasja (M.K kuuluv kinnistu asukohaga X, Tartu) arestimise akti, nõude suuruseks 76 355.80 krooni, s.h täitemenetluse läbiviimise kulu 861.17 krooni (tl 52-53).
6. 01.09.2006 esitas avaldaja selle peale kohtutäiturile kaebuse, leides, et nõudel puudub õiguslik alus ning kinnisasja arestimise akti koostamine on ebaseaduslik (tl 54-56). 29.09.2006 otsuses leidis kohtutäitur, et arestimise akti koostamine on seaduslik (tl 61).
7. 10.10.2006 esitas M.K. Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäituri 29.09.2006 otsuse peale, paludes otsuse tühistada. Kinnisasja arestimise akti koostamiseks puudub õiguslik alus. 6.
8. Avaldaja viitab TMS § 2, § 53 lg 1, § 55 p 1, § 56 lg 1, §
9. Täitedokumendiks on Tartu Maakohtu 20.05.2004 otsus tsiviilasjas nr 2-1768/
10. Otsusest ei tulene viivis 10%, mille sissenõudmise eesmärgil kohtutäitur akti koostas. Täitedokumendist tulenev sissenõudja nõue on täies ulatuses rahuldatud. Viivise nõudmiseks puudub täitedokument. Nõue tuleneb kehtivuse kaotanud TMS § 30 lg-st 1, mis andis kohtutäiturile õiguse arvestada täitemenetluses viivist ning mille näol ei ole tegemist täitedokumendiga. Kehtiv õigus ei võimalda viivise arvestamist kohtutäituri poolt, seega on viivise 10% kohaldamine täitemenetluses ebaseaduslik. Sellest tingitult on ebaseaduslik ka kinnisasja arestimise akt. 6.
11. Kohtutäitur on tõlgendanud Tartu Ringkonnakohtu 30.06.2006 määruses tsiviilasjas nr 2-06-889 toodud seisukohti ebaõigesti, leides, et menetlus kuulub jätkamisele viiviste sissenõudmiseks. Sissenõudjal on põhimõtteliselt õigus võlgnikult viivist nõuda, kuid viivist arvestatakse tsiviilkohtumenetluses

461 lg 4 alusel ja VÕS § 113 lg 1 ulatuses. 6.

1. Täitekulu ei kuulu M.K. väljamõistmisele, täitekulu väljamõistmise otsused on ebaseaduslikud ning M.K. on need vaidlustanud. Asjakohane ei ole täituri viide täitekulude nõudele seoses kinnisasja arestimise akti õigustamisega. Viivisenõudega võrreldes moodustavad täitekulud väikse osa ning nende sissenõudmiseks ei ole mõistlik arestida vara ja koostada kinnisasja arestimise akt. 6.
2. TMS § 143 p 1 kohaselt peab kinnisasja arestimise aktis olema märgitud sissenõude aluseks olev täitedokument. Arestimisaktis on märgitud täitedokumendina kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-1786/03, millest tulenev nõue on rahuldatud. Aktis ei ole märgitud täitedokumenti, millest tuleneb nõue summas 76 355.80 krooni.
3. Kohtutäitur palub jätta M.K. kaebuse rahuldamata. 7.
4. K.E. nõude moodustavad Tartu Maakohtu 20.05.2004 otsuse tsiviilasjas nr 2-1786/03 täitmisega viivitamisel tekkinud viivis 76 355.80 krooni, millele lisandub täitekulu. Seega on täitmisele kuuluv täitedokument Tartu Maakohtu 20.05.2004 otsus. 7.
5. Tartu Maakohus on juba menetlenud avaldaja kaebust täituri otsuse peale jätkata täitemenetlust. Tartu Maakohus on leidnud, et 10% viiviste nõudmine on seadupärane ja kuulub täitmisele täiteasjas nr 189/2005/
6. Kuna viivisenõue on tunnistatud seaduspäraseks, kuid M.K. ei ole siiani viivist tasunud, on põhjendatud M.K. vara arestimine. 7.
7. Täitur on kinnisasja arestinud, koostanud selle kohta akti, seadnud varale keelumärke ja toimetanud arestimise akti omanikule kätte. Vara arestimise akti koostamist reguleerib 2 TMS §
8. Vara arestimise korda ei ole oluliselt rikutud, sest olemas on täitedokument, ning arestimine ei ole tühine.
9. Sissenõudja nõustub täielikult kohtutäituri 29.09.2006 otsusega jätta kaebus rahuldamata. Kinnisasja arestimise akt on seaduslik (tl 69). KOHTU SEISUKOHT
10. Kohus leiab, et M.K. kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
11. TMS § 143 p 1 kohaselt peab kinnisasja arestimise aktis olema märgitud sissenõude aluseks olev täitedokument. TMS § 55 p 1 kohaselt on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita.
12. Kohus nõustub kohtutäituriga, et K.E. nõude moodustab Tartu Maakohtu 20.05.2004 otsuse tsiviilasjas nr 2-1786/03 täitmisega viivitamisel tekkinud viivis. Seega on täitmisele kuuluv täitedokument Tartu Maakohtu 20.05.2004 otsus nagu on märgitud ka arestimise aktis.
13. Kontoväljavõttest (tl 14-15) ja M.K. 02.01.2006 hagiavaldusest (tl 16-18) nähtuvalt tasus M.K. põhivõla
14. a, kuid mitte võlasumma perioodilises kokkuleppes ettenähtud tähtaegu järgides. Kuni 01.01.2006 kehtinud TMS § 30 lg 1 nägi ette, et kui võlgnik ei tasu kokkuleppe alusel igakuiselt tasumisele kuuluvaid summasid, arvestab kohtutäitur igakuulisele tasumata summale juurde 10 protsenti viivist iga tasumata kuu eest ning see nõutakse sisse võlgnikult sissenõudja kasuks. Põhjendatud ei ole avaldaja seisukoht, et käesolevas asjas tuleks viivist arvestatakse tsiviilkohtumenetluses alates 01.01.2006 kehtiva

461 lg 4 alusel ja VÕS § 113 lg 1 ulatuses. Rakendussätetest ei tulene, et

§ 461lg 4 tuleks kohaldada tagasiulatuvalt.

Seega oli kohtutäituril õigus TMS (redaktsioon kuni 01.01.2006) § 30 lg 1 alusel arvestada igakuulisele tasumata summale juurde 10% viivist iga tasumata kuu eest ning nõuda seda sisse võlgnikult sissenõudja kasuks.

1. Kohus ei nõustu M.K., et kohtutäitur on tõlgendanud Tartu Ringkonnakohtu 30.06.2006 määruses tsiviilasjas nr 2-06-889 toodud seisukohti ebaõigesti, kui leidis, et menetlus kuulub jätkamisele viiviste sissenõudmiseks. Tartu Ringkonnakohus jättis 30.06.2006 määrusega tsiviilasjas nr 2-06-889 (M.K. kaebus kohtutäitur Jane Rumjantseva vastu täiteotsuse 189/2005/167 tühistamiseks ja täitemenetluse lõpetamiseks) muutmata Tartu Maakohtu 10.04.2006 määruse, millega maakohus otsustas jätkata täitemenetlust (tl 28-32). Ringkonnakohus asus seisukohale, et võlgniku vastutuse täitedokumendi täitmisest kõrvalehoidumise eest sätestas kuni 01.01.2006 kehtinud TMS § 30 lg
2. Nimetatud säte andis täiturile õiguse viivise sissenõudmiseks seadusest tulenevalt. Kohtutäitur on õigesti lähtunud tsiviilkohtumenetluse ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 11 lg 1 esimesest lausest, mille kohaselt käesoleva seaduse ajaks alustatud täitemenetlus viiakse läbi ka nende täitedokumentide alusel, mida täitemenetluse seadustiku alusel täita ei saa. Kuna sissenõudjal on õigus kuni 01.01.1006 kehtinud TMS § 30 alusel nõuda ka lisaks põhinõudele ning menetluskuludele viivist, siis ei olnud sissenõudja nõue veel täies ulatuses rahuldatud. 01.01.2006 alates kehtiv täitemenetluse seadustik ei sätesta viivise määra täitmisega viivitamise eest, kuid sama küsimust reguleerib

§ 461

lg 4, mille kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt, arvestatakse kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast. Eeltoodust tuleneb, et ka pärast 01.01.2006 tuleb võlgnikul täitmisega viivitamise korral maksta viivist, ning see võib olla ka suurem kui VÕS § 113 lg 1 sätestatud määr. Ringkonnakohus leidis, et võlausaldaja õigus viivist saada on põhjendatud, kuna viivise väljamõistmise küsimus saab tekkida üksnes jõustunud kohtulahendi alusel täitmisele pööratud nõude täitmisega viivitamise korral. Seega saab kohaldatud 10% viivist käsitleda täiendava iseloomuga tagamisvahendina. 3

1. Asjaolu, et M.K. on täitekulu väljamõistmise otsuse vaidlustanud, ei muuda seda, et täitekulu väljamõistmise otsus oli kehtiv vara arestimise ajal.
2. TMS § 53 lg 1 kohaselt ei või arestida rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik. Põhjendamatu on avaldaja viide sellele, et viivisenõudega võrreldes moodustavad täitekulud väikse osa ning nende sissenõudmiseks ei ole mõistlik arestida kaebuse esitaja vara ja koostada kinnisasja arestimise akti. Kinnisasja arestimise akti ei koostatud üksnes täitekulude sissenõudmiseks, aktist nähtuvalt on nõude suuruseks kokku 76 355.80 krooni. Suurema osa nõudest moodustab viivis, mille nõudmiseks on olemas õiguslik alus. 16.

§ 172

lg 1, § 173 lg 1 ja 3 ning kaebuse rahuldamata jätmist arvestades tuleb menetluskulud jätta M.K. kanda. Kohtunik 4