) sätteid.
lg 1 kohaselt võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Lõike 4 kohaselt on üldkoosolek pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud mittetulundusühingu kõik liikmed.
lõike 1 kohaselt kutsub üldkoosoleku kokku juhatus ja lõike 3 kohaselt peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et lisaks hagejatele olid juhatuse liikmeteks ka LS, J M ja N N , kes on märgitud kokkukutsujatena koosoleku teate lõppu. Põhikirja punkti 6.3 kohaselt kutsub juhatus erakorralise üldkoosoleku 15 päeva jooksul alates avalduse saamisest kokku, kui seda on nõudnud 1/10 ühistu liikmetest ning, et juhatus vaatab avalduse läbi ja teeb otsuse. Punkti 6.3 sõnastusest nähtuvalt võis juhatus vastava otsuse teha varem kui 15 päeva, seega võidi otsus esitatud avalduse alusel vastu võtta .
1. lõike kohaselt on igal juhatuse liikmel õigus esindada mittetulundusühingut kõikides õigustoimingutes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Korteriühistuseaduses teisiti sätestatud ei ole. Põhikirja punkti 6.15 kohaselt on juhatus õiguspädev otsuseid vastu võtma kui juhatuse koosolekust võttis osa vähemalt 3 juhatuse liiget. Kohtule esitatud juhatuse otsusest nähtub, et erakorralise üldkoosoleku otsustasid ühistu liikmete avalduse alusel läbi viia kolm viiest juhatuse liikmest. Seega on juhatus teinud otsuse lihthäälteenamusega ja kutsunud koosoleku kokku kooskõlas
Teatest nähtub, et toimuva üldkoosoleku päevakorras oli hagejate ametist vabastamine, uue juhatuse valimine ja üldised küsimused. Kohtule esitatud KÜ üldkoosoleku protokolli, koosolekust osavõtjate registreerimislehe ja volikirjadega on tõendatud esindatuse nõue ning et hagejate ametist vabastamise poolt hääletasid kõik koosolekul osalejad. KK ja JK´i ametist vabastamine seoses elukoha vahetamisega, ei riku hagejate õigusi, kuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3 lõike 1 kohaselt võib isik pöörduda kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.
lõiked 1 ja 2 sätestavad, et mittetulundusühingul peab olema juhatus, mis seda juhib ja esindab. Juhatusel võib olla üks liige (juhataja) või mitu liiget. Juhatuse liikmete minimaalne arv nähakse ette põhikirjas. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik.
lg 1.1 kohaselt ei või revidendiks või audiitoriks olla mittetulundusühingu juhatuse liige ega raamatupidaja. Eeltoodud sätetest tuleneb, et revidendiks ei või olla juhatuse liige, mis aga ei takistanud üldkoosolekul SV juhatuse liikmeks valimist. Kohtule esitatud avaldusega on tõendatud, et SV palus seoses tema valimisega juhatuse liikmeks peatada oma tegevus revisjonikomisjoni liikmena ja vabastada ta ametist.
lg 5 kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. KÜ põhikirja p. 6.4 näeb ette 15-päevase etteteatamise tähtaja. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et korteriühistu üldkoosolek toimus . Tunnistaja TM ütlustega on tõendatud, et kuulutus koosoleku toimumise kohta pandi teadetetahvlile , seega vähem kui 15 päeva enne koosoleku toimumist. Samas võttes arvesse, et üldkoosoleku toimumiseks oli koos vajalik kvoorum, hagejad teadsid koosoleku toimumisest, hageja SD viibis koosolekul ning asjaolu, et kostja rikkumise põhjustas eksimus ja see oli võrreldes etteteatamise ajaga väike, siis asus kohus seisukohale, et üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamine ei ole põhjendatud ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohtukulude jaotamine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tuleneb, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Võttes arvesse hagi hinda ja asja keerukust leidis kohus, et hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista vajalik ja põhjendatud tasu esindaja poolt osutatud õigusabi eest 4000.- krooni. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad hageja kohtukulud tema enda kanda. TsMS § 54 lg 1 ja 4 sätestavad, et tunnistaja- ja eksperditasu, samuti paikvaatluse tegemise kulud, postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud tasub ette see pool, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad. Kui taotluse on esitanud mõlemad pooled või kui tunnistajad ja eksperdid kutsutakse välja või paikvaatlus tehakse kohtu algatusel, tasuvad pooled kulud võrdselt. Kui pool, kes pidi ette maksma käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata või mõista läbivaatamiskulud välja kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku paragrahvis 60 sätestatut. Hagi rahuldamata jätmise tõttu kuulub kummaltki hagejalt väljamõistmisele kohtukulu postikulu 77.45 krooni riigituludesse , selgitusse märkida kulu liik ja tsiviilasja number. Kohtunik:/allkiri/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.