3-06-2127 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 5. veebruar 2007 Tartu Haldusasja number 3-06-2127 Haldusasi H.S. kaebus

).

§ 19

lg 1 kohaselt on halduskohtusse pöördumise tähtaeg õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise käigus tehtud otsuste peale kaks kuud, arvates päevast, millal isik sai teada tema õigusi rikkuvast otsusest. Kaebuse esitaja on kaevatava korralduse kätte saanud 29.09.2006 faksi teel pärast seda, kui oli korraldusest Maa-ameti kaudu teada saanud. Sellest ajast tuleb kaebuse esitamise tähtaega arvestada. Kaebuse esitaja märkis, et sai alles X Maavalitsuse 04.09.2006 kirja lugedes aru, et X Vallavalitsuse korraldus võib otseselt puudutada tema seaduslikke huve, kuid ilma selle sisuga tutvumata ei olnud tal võimalik selle üle otsustada. Alates 01.09.2006 kehtib HKMS § 9 lg 9, mille kohaselt loetakse kaebuse esitamise tähtaeg möödunuks, kui haldusakti ei ole kaebuse esitajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult. Toimiku materjalidest nähtuvalt sai kaebuse esitaja vaidlustatud haldusaktist teada X Maavalitsuse 21.06.2006 kirjast, milles on märgitud, et X Vallavalitsus ei saa seni, kuni on kehtiv 19.12.2003 sõlmitud kokkulepe, tagastada maad kaebuse esitaja ja teiste subjektide kaasomandisse ning et seetõttu on X Vallavalitsuse 20.03.2006 korraldus nr 44 maa tagastamise kohta M.T. pärijatele õiguspärane. Ka Maa-amet on oma 13.07.2006 vastuses kaebuse esitajale märkinud, et X Vallavalitsuse 20.03.2006 korralduses nr 44 p-ist 1 nähtub, et H.P. ile, A.S. ule, L.T. le ja K.T. le tagastatakse kaasomandisse võrdsetes mõttelistes osades X vallas X külas maa suurusega 19,53 ha ning, et selle korralduse kohaselt tagastatakse H.S. 19,54 ha eraldi kinnistuna. 13.07.2006 kirjas on Maa-amet ka selgitanud H.S. , et tal on õigus esitada korralduse peale vaie X Vallavalitsusele või kaebus Tartu Halduskohtusse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras ja tähtajal. Kaebuse esitaja ei esitanud ei vaiet vallavalitsusele ega kaebust halduskohtusse, samuti ei pöördunud kaebuse esitaja nende kirjade järel vallavalitsuse poole korralduse saamiseks, millest võib kaudselt ka järeldada, et kaebuse esitaja oli juba varem antud korraldusest vähemalt teadlik. Seejärel pöördus kaebuse esitaja kirjadega uuesti Maa-ameti ja X Maavalitsuse poole. Maaametis on H.S. kiri registreeritud 04.08.2006. X Maavalitsus on uuesti vastanud kaebuse esitajale 04.09.2006, mille saamisest luges kaebuse esitaja ka oma kaebuse tähtaegselt esitatuks. Riigikohus on 30.10.2006 haldusasjas nr 3-3-1-70-06 selgitanud, kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, kuid ta on muul viisil haldusakti andmisest teada saanud ja soovib akti vaidlustada, siis peab isik mõistliku aja jooksul astuma kohaseid samme selleks, et haldusakt 2 talle teatavaks tehtaks. Antud põhimõtet oleks kaebuse esitajal tulnud järgida ka

§-ist 19 lg 1 tulenevalt. Kaebuse esitajal oli alates X Maavalitsuse 21.06.2006 kirja saamisest piisavalt informatsiooni teistele subjektidele maa tagastamise kohta ning informatsioon, millal on vastav korraldus tehtud. Maa-ameti 13.07.2006 kirjas oli selgelt osundatud, et oma õiguste kaitseks tuleb esitada kas vaie või kaebus halduskohtusse. See, millal isik saab aru, et haldusakt siiski rikub tema õigusi, ei oma kaebuse esitamise tähtaja arvestamise juures tähtsust. Kaebuse esitaja on viivitanud ebamõistlikult nii haldusakti vallavalitsusest väljanõudmisega kui ka kaebuse esitamisega. Asja kohtuväline menetlus ei pikenda kaebusega kohtusse pöördumise tähtaega. Kaebus halduskohtusse esitati 30.10.2006, seega on kaebuse esitaja ületanud

§-is 19 lg 1 ettenähtud kahekuulist tähtaega, ükskõik kas arvestada kaebuse esitaja õigusi rikkuvast haldusaktist teadasaamiseks X Maavalitsuse 21.06.2006 kirja või Maa-ameti 13.07.2006 kirja. Seega on H.S. kaebus X Vallavalitsuse 20.03.2006 korralduse nr 44 tühistamiseks esitatud tähtaega ületades. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. H.S. esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
2. detsembri 2006 määruse ning teha uue määruse, millega lugeda kaebus tähtaegselt esitatuks ja saata tema kaebus Tartu Halduskohtusse menetlemiseks. Määruskaebuse kohaselt: 1) on kaebus esitatud 30 päeva jooksul pärast haldusakti kättesaamist.

§ 19

lg 1 kohaselt on halduskohtusse pöördumise tähtaeg õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise käigus tehtud otsuste peale kaks kuud, arvates päevast, millal isik sai teada tema õigusi rikkuvast otsusest. Samas ei ole aga isikul kohustust ilma haldusakti nägemata kohtusse pöörduda. Riigikohus on leidnud, et õiguslikke tagajärgi saab tekitada ainult haldusakt, mitte kiri, millega selgitatakse haldusakti andmise asjaolusid. Haldusakti sisulisele ja vormilisele õiguspärasusele on võimalik lõplikku hinnangut anda samuti vaid haldusakti põhjal, mitte haldusorgani selgitava kirja põhjal. Otsustamaks oma eduväljavaadete üle haldusakti vaidlustamisel peab isikul olema võimalus vahetult tutvuda haldusakti endaga. Seni kuni isik ei ole haldusaktiga tutvunud, ei saa tal ka olla kindlustunnet selles, et haldusakti andmise asjaolusid tutvustavas kirjas toodud asjaolud kattuvad ka tegelikult nende asjaoludega, mille alusel haldusakt anti; 2) on kaebuse esitaja pöördunud abi saamiseks nii vallavalitsuse, X Maavalitsuse kui ka Maaameti poole ja saanud üksnes mitmeid kirju, kus on viidatud muuhulgas kaevatud korraldusele. Kuna X Vallavalitsus oli eelnevalt keeldunud asjassepuutuvate dokumentide väljastamisest, lootis kaebuse esitaja need saada järelevalvet teostanud asutuste kaudu, mida aga ei juhtunud. Kaebuse esitaja tegi kõik endast oleneva kaevatud haldusakti saamiseks alates hetkest, kui sai aru, et X Maavalitsuse ja Maa-ameti kirjades viidatud haldusakt võib otseselt puudutada tema seaduslikke huve; 3) kuna tsiviil- ega halduskohtumenetluse seadustikud ei anna mõistele „ebamõistlik viivitus“ legaaldefinitsiooni, siis tuleks lähtuda konkreetsetest asjaoludest, millest selline viivitus tingitud oli. Käesoleval juhul oli viivitus tingitud eelkõige vastustaja ebaõigest käitumisest. Kogu probleem kaebuse tähtaegsusest oleks ära langenud juhul, kui vastustaja oleks kaebuse esitajale väljastanud pärast 31.03.2006 pöördumist haldusakti. Seega on kaebus halduskohtule esitatud tähtaegselt ehk 30 päeva jooksul haldusakti kaebajale teatavakstegemisest arvates. Kaebuse esitaja sai kaevatud haldusakti kätte 29.09.

1. Teatavakstegemisena ei saa käsitleda kirjavahetust X Maavalitsuse ja Maa-ametiga, kus muuhulgas viidatakse kaevatud haldusaktile. VASTUSTAJATE VASTUVÄITED 3
2. X Vallavalitsus vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt oli kaebuse esitajal võimalik X Vallavalitsuse 20.03.2006 korraldusega nr 44 tutvuda, kuna vallavalitsuse õigusaktid avalikustatakse ning need on kättesaadavad kõigile isikutele seaduses sätestatud korras. Kaebuse esitaja on viivitanud kaebuse esitamisega mõjuvate põhjusteta.
3. Kolmandad isikud H.P. , A.S. , K.T. ja L.T. leiavad samuti, et kaebuse esitaja nõue on aegunud. Haldusakte ei ole võimalik teha teatavaks kõikidele isikutele. Isikutele, kellele haldusakti ei tulnud haldusmenetluses teatavaks teha, ei saa kohaldada HKMS § 9 lg 1, mille kohaselt kaebetähtaeg hakkab kulgema haldusakti teatavaks tegemisest alates. Kui haldusakti ei ole teatavaks tehtud, kuid on mingil muul viisil selge, et haldusakt on olemas, peab isik ise astuma mõistliku aja jooksul sammud selleks, et see talle teatavaks tehtaks. Ükskõik, kas arvestada kaebuse esitaja õigusi rikkuvast õigusaktist teadasaamiseks X Maavalduse 21.06.2006 kirja või Maa-ameti 13.07.2006 kirja, on halduskohtusse pöördumise tähtaega ületatud, kuna kaebus esitati alles 30.10.
4. Kohtuvälise lahendi leidmine ja kirjade edastamine erinevatele instantsidele ei saa olla tähtaja ennistamise põhjuseks. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebuse esitaja pole olnud piisavalt hoolikas selles, et selgitada välja vaidluse algatamise korda s. h tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebuse esitaja isikust ja tema kogemustest. Kaebuse esitaja esindaja on Riigikontrollis audiitor, nimetatud ametikoht eeldab ka juriidilisi teadmisi. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning Tartu Halduskohtu
6. detsembri 2006 määrus tühistada. H.S. kaebus halduskohtule tuleb lugeda tähtaegselt esitatuks ja kaebus saata halduskohtule asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamiseks. Halduskohus on ebaõigesti leidnud, et H.S. kaebus on esitatud halduskohtule tähtaega rikkudes. Vastavalt HKMS §-ile 9 lg 1 võib esitada kaebuse haldusakti tühistamiseks 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. Antud juhul on tegemist õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisega, mille puhul tuleb kohaldamisele omandireformi aluste seadus (

).

§ 19

lg 1 kohaselt on halduskohtusse pöördumise tähtaeg õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise käigus tehtud otsuste peale kaks kuud, arvates päevast, millal isik sai teada tema õigusi rikkuvast otsusest. Nähtuvalt asja materjalidest, esitas H.S. halduskohtule kaebuse X Vallavalitsuse 20.03.2006 korralduse nr 44 tühistamiseks 30.10.2006 ja leidis, et tegemist on tähtaegse kaebusega, sest ta sai vaidlustatud korralduse faksi teel kätte 29.09.

1. Selles, et reaalselt sai H.S. kätte X Vallavalitsuse 20.03.2006 korralduse nr 44 faksi teel 29.09.2006, protsessiosaliste vahel vaidlust ei ole. Samuti ei ole asja materjalidega tõendatud see asjaolu, et H.S. oleks X Vallavalitsuse 20.03.2006 korraldus nr 44 teatavaks tehtud enne 29.09.
2. Vastavalt HKMS §-ile 9 lg 9 kui haldusakti ei ole kaebuse esitajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult, loetakse kaebuse esitamise tähtaeg möödunuks. 4 Seega otsustamaks, kas kaebust saab lugeda esitatuks tähtaegselt, tuleb tuvastada, kas H.S. , saades teada vaidlustada soovitavast haldusaktist, viivitas kaebuse esitamisega ebamõistlikult ja seetõttu tuleb lugeda kaebuse esitamise tähtaeg möödunuks või mitte. H.S. on käitunud haldusakti andmisest teada saades ja haldusakti esitamist nõudes kohasel viisil ning teinud vastavad toimingud mõistliku aja jooksul ja seetõttu tuleb lugeda tema kaebus tähtaegseks. Asja materjalide kohaselt sai H.S. teada, et on olemas X Vallavalitsuse 20.03.2006 korraldus nr 44, Maa-ameti 13.07.2006 kirjast nr 6.2-2/5972 ja X Maavalitsuse 21.06.2006 kirjast nr 2.16/2271-
3. Sellest, et vallavalitsuse nimetatud korraldus võib rikkuda tema õigusi, pidi H.S. aru saama Maa-ameti 13.07.2006 kirjast nr 6.2-2/5972 ning sellest ajast alates pidi ta astuma samme selleks, et talle saadetakse viidatud korraldus. Isik ei ole kohustatud ilma haldusakti nägemata kohtusse pöörduma, sest haldusakti sisulisele ja vormilisele õiguspärasusele on võimalik lõplikku hinnangut anda samuti vaid haldusakti põhjal. Otsustamaks oma eduväljavaadete üle haldusakti vaidlustamisel, peab isikul olema võimalus vahetult tutvuda haldusakti endaga. Nähtuvalt asja materjalidest, on H.S. pärast seda, kui ta sai teada X Vallavalitsuse 20.03.2006 korralduse nr 44 olemasolust ja selle vaidlustamise vajadusest (s. o pärast 13.07.2006), astunud samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Kuna kaebaja on X Vallavalitsuse 20.03.2006 korralduse nr 44 adressaadiks ning talle oleks tulnud haldusakt teatavaks teha HMS-s sätestatud viisil, siis on asjakohatu vallavalitsuse vastuväide, et vallavalitsuse õigusaktid on kättesaadavad kõigile iskutele seaduses sätestatud korras. Seega tuleb arvata haldusekohtule kaebuse esitamise tähtaja aluseks päev, mil H.S. haldusakt teatavaks ning sellest lähtudes on tegemist tähtaegse kaebusega. Maili Lokk Agu Timmi 5 Viivi Tomson tehti