2-05-14637/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 02.06.2006, Tallinnas Tsiviilasja number 2-05-14637 Tsiviilasi EÜ (pankrotis) hagi AT`i väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja EÜ esindaja TS, ES vastu võlgnevuse Kostja AT Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.
2. Välja mõista AT`lt EÜ (pankrotis) kasuks 2780,97 (kaks tuhat seitsesada kaheksakümmend krooni ja 97 senti) krooni võla katteks.
3. Välja mõista AT`lt menetluskulu 452,30 (nelisada viiskümmend kaks krooni ja 30 senti) krooni riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub kostjal tasumisele . Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui viis kuud pärast kohtuotsuse teatavaks tegemist. Ringkonnakohus võib kaebuse lahendada kirjalikus menetluse, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hageja korraldas elamu haldamist sh elamu hooldamist ja elamu varustamist kommunaalteenustega. Hageja sõlmis soojusettevõttega soojusenergia müügilepingu nr .a AS`ga hoolduslepingu nr (elamute hooldusteenus), elektrivarustuse kokkulepe nr , .a. EÜ iseseisvat majandustegevust ning alustas haldama , misjärel lõpetas EÜ elamu osas lepingud AS`ga .a, AS`ga a, AS`ga .a, AS`ga .a. Hageja andmetel omab kostja sissekirjutust , juba alates a. Hageja raamatupidamise andmetel on kostjal hageja ees tasumata võlgnevus, mis tuleneb määratud maksetest kommunaalteenuse pakkujate poolt faktiliselt osutatud kommunaalteenuste eest, milliste maksetähtajaks oli .a ning kostja poolt eelnevate kuude eest tasumata jäetud maksete võlgnevusest. Seisuga .a moodustas kostja võlgnevus hageja ees (viivisteta) summas 2780,97 krooni. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Hagejal ei ole KÜ poolt antud volitusi nõude esitamiseks korteromaniku vastu. KÜ on registrisse kanutd ning sellest ajast alates saab elamu hooldamise ja haldamisega seotud nõudeid esitada üksnes KÜ Kõik elamu üleandmisel olemas olnud rahalisi probleeme oleks pidanud kajastama elamu ülevõtmisel. Hageja nõue on tõendamata, sest hagiavaldusele ei ole lisatud korrektselt vormistatud hageja raamatupidamise väljavõtet kostja võlgnevuse kohta MENETLUSE KÄIK Kohus tegi tsiviilasjas tagaseljaotsuse. Kostja esitas tagaseljaotsusele kaja ja kohus taastas menetluse ning tegi määruse tsiviilasja lahendamiseks lihtsustatud menetluses. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, uurinud lihtsustatud menetluses kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja vastuväited selle kohta, et EEK ei ole EÜ-le nõudeõigust loovutanud, on asjakohatud, sest EEK on EÜ õigusjärglane. Elamukooperatiivi ümberregistreerimine mittetulundusühinguks toimus mittetulundusühingute seaduse § 93 alusel ning seda võib pidada üldiselt teadaolevaks asjaoluks. Kostja on ise kohtule esitanud Tallinna linnakohtu otsuse, millest nähtub, et hageja on EEK õigusjärglane. Üldise õigusjärgluse puhul ei ole nõuete loovutamine vajalik, kuna nõude omanik ei muutu. Võlgnevus on tekkinud enne KÜ loomist ja elamu üle andmist korteriühistule, võlga ei ole lepinguga KÜ-le üle antud, seega on hagejal õigus esitada ka hagi. Hageja saab kohustuse täitmata jätmisel pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole. Hageja on esitanud nõude tuginedes TsK § 477 lg
4. Seega on asjas oluline välja selgitada, kas hagejal oli õigustatud vaidlusaluseid teenuseid osutama või vahendama ning kas ta neid ka reaalselt osutas või vahendas. Kohtule esitatud lepingutest nähtub, et hagejal olid vaidlusalusel perioodil sõlmitud lepingud soojusenergia, vee ja elektrienergia vahendamiseks ning hooldusteenuse osutamiseks. Seega oli hagejal õiguslik alus teenuste osutamiseks. Kohtule esitatud arvestusest nähtub, et kostjale on seisuga osutatud ja vahendatud teenuseid koos võlgnevusega eelnevate perioodide eest summas 2780,97 krooni, millest oktoobri kuu tasu oli 1822,09 krooni. Arvestuses ei ole välja toodud sihtmakset soojamõõturi paigaldamise eest. Real sihtmakse on kostjale märgitud 0,00 krooni. Asjaolu, et raamatupidamise dokumentatsioon on väidetavalt korrektselt vormistamata, ei tähenda, et nõuet ei ole. Kohustus ei tulene mitte raamatupidamiskirjest vaid kostja eelnevast liikmelisusest elamuühistus ja ühistu poolt sõlmitud lepingutest. Tõendi õigsusust tuleb eeldada. Kui kostjal on andmeid selle kohta, et tõend ei ole tõene või on võltsitud, tuleb seda temal tõendada. Selliseid tõendeid kostja esitanud ei ole. Vahendatud teenuste eest esitatakse arved tagantjärele seega novembris arvestatakse arve esitamisel oktoobris vahendatud teenuseid ja oktoobris septembris vahendatud teenuseid. Kohtule esitatud arvestusest selgub, et hageja on esitanud kostjale oktoobri kuus osutatud teenuste eest arve ning kostjal tekkis kohustus tasuda see pärast arve saamist. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta oleks tasunud osutatud teenuste eest, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 2780,97 krooni. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta teenuseid ei saanud. Kostja väited sellekohta, et ta on tasunud eraomandi vormistamise ja soojamõõturi paigaldamise eest, on paljasõnalised ja tõendamata. Samuti on tõendamata tasaarvestuse tegemine. Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni .a kehtinud TsMS §-st 64 lg 1 mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, mis kuni .a kehtinud RLS § 37 lg 1 lisa 2 järgi on 2780,97 krooni suuruselt nõudelt 280 2 krooni. TsMS § 54 lg 4 alusel kuuluvad kostjalt väljamõistmisele riigituludesse ka kostjale kohtudokumentide kättetoimetamise kulud summas 172,30 krooni. Kai Härmand Kohtunik 3