2-05-24773/1

Tsiviilasi nr.2-05-24773/21 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 8.juuni 2006 Kentmanni kohtumaja tsiviilasi OÜ hagi M Š vastu väljamõistmises ja kohtukulude hüvitamises kohtuistung 16.mai 2006, Tallinnas hageja OÜ kohtuistungil osales volitatud esindaja AA kostja MŠ kolmas isik AS kohtuistungil osales volitatud esindaja, HO asjaolud Kostja omandas erastamislepinguga asuva korteri. on hageja (õiguseellane - AS ) ja kostja sõlminud hoolduslepingu, millega hageja võttis endale kohustuse osutada ja vahendada kostjale eluruumi valdamise ja kasutamisega seotud teenuseid ning kostja kohustus maksma selle eest tasu. Puhangu 59 asuv elamu oli hageja haldamisel ja hooldamisel kuni . Hageja on esitanud kostjale arve, millega nõuti kostjalt seisuga võlgnevuse tasumist summas 16 854 krooni ja viivist 4208.17 krooni. on kostja ja OÜ sõlminud müügilepingu, mille täitmiseks on kostja andnud üle asuva korteri. maksekorraldusega on EK tasunud hagejale 21 629 krooni; makse selgituse kohaselt on tasutud korteri kommunaalteenuste eest. on OÜ ja AS sõlminud müügilepingu, millega viimane omandas asuva korteri. Seoses elamu aluse maa väljaostmisega on muutunud vara õiguslik režiim; vaidlusalune vara on korteriomandina kinnistatud ; kinnisasja omanikuna kanti registriosa avamisel 2 sisse AS. Harju Maakohtu kinnistusregistri registriossa nr. kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna korteriomandite on korteriomandi omanikuna sisse kantud kostja. hageja nõue Hageja esitas hagi kostjalt 4 801.52 krooni väljamõistmiseks põhjendusega, et kostja on jätnud osaliselt tasumata tarbitud teenuste eest. Hageja on hagi esitamisel arvestanud kostjale seisuga võlgnevuse kogusummas 2 769.84 krooni; hageja nõuab kostjalt viiviseid summas 2 031.68 krooni. Võlgnevus on hageja arvestuse kohaselt kujunenud ajavahemikus kuni . Hageja väidab, et 1) kostja on jätnud lepingust tuleneva kohustuse nõuetekohaselt täitmata. Kostja on hageja poolt osutatud ja vahendatud teenuseid tarbinud, kuid jätnud selle eest osaliselt tasumata; 2) kostja kohustuse katteks laekunud summast on osa (6977.94 krooni) arvestatud viivise katteks; seetõttu jäi tasumata osa põhivõlast ja viivis summas 2 031.68 krooni. kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Kostja väidab, et 1) võlgnevus hagejale on tasutud temalt korteri ostnud isiku poolt. Mingeid võlgu temal hageja ees ei ole; 2) hageja ei ole peale toimikus oleva arve talle mingeid nõudeid ega arveid esitanud; 3) AS on talle väljastanud tõendi, mis kinnitab, et mingeid võlgu ei ole. kolmanda isiku seisukoht Kolmas isik ei pea hagi põhjendatuks. Kolmas isik väidab, et 1) omandas korteri OÜ (reorg. OÜ ) ega oma seetõttu vaidlusega puutumust. Hagis märgitu kohaselt on väidetav võlgnevus arvestatud seisuga; 2) kostjal lasus hageja poolt teenuste osutamise lõppemise aja seisuga maksekohustus 17 420.90 krooni ulatuses; peale teenuste osutamise lõppemist ei saanud põhivõlga enam lisanduda; 3) kostjale on esitatud viivisearve üksnes summas 4208.17 krooni, mis on tasutud. kohtu hinnang Võlasuhte tekkimise ja vaidlusaluste toimingute tegemise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS I) § 58 lg. 1 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et asuv korter oli kostja omanduses kuni ; samuti selles, et hageja oli elamu, s.h. kostja korteri haldajaks . Kehtinud eluruumide erastamise seaduse (EES) § 151 järgi on eluruumi omanik kohustatud maksma halduskulude eest vastavalt kirjalikult sõlmitud kokkuleppele. Pooled on haldamise korraldamiseks sõlminud lepingu, millest on tekkinud tsiviilõiguslik kohustis. Lepingu p.-st 2.1 tuleneb, et eluruumi omanik peab tasuma hooldaja poolt vahendatud ja osutatud teenuste eest iga kuu 20.-ndaks kuupäevaks talle esitatud arve/teatise alusel. Hageja väidab, et kostjal on tasumata teenuste eest summas 2 769.84 krooni; kostja väidab, et võlg on tasutud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg. 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. 3 Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kostjal täitmata maksekohustuse olemasolu. Hageja on esitanud kostjale arve teenuste eest kogusummas 17 420.90 (16 854.84+566.06) krooni tasumiseks. Vaidlust ei ole selles, et arve on kostja eest tasutud . Maksesumma ületab arves nõutud põhivõla oluliselt, s.o. 4 208.17 krooni ulatuses. Maksekorraldusel on selgitus, mille kohaselt on makstud kommunaalteenuste eest. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtki teist arvet, milles nõutaks kostjale osutatud teenuste tasu. arves on hageja nõudnud kostjalt viiviseid 4 208.17 krooni. Ka see arve tuleb lugeda maksekorraldusega tasutuks, kuivõrd just sellises summas ületab maksesumma teenuste eest esitatud arve summat. Hageja ei ole tõendanud, et oleks esitanud kostjale suuremas summas viivisarveid. Lepingu järgi lasus kostjal kohustus tasuda makseid arvete alusel. Hageja pidanuks tõendama, et on osutanud kostjale teenuseid ning esitanud arveid, mis on kostja poolt tasumata. Seda hageja teinud ei ole. Seega ei ole hageja tõendanud, et kostjal oleks hageja ees sissenõutavaks muutunud täitmata kohustusi. Kohus peab vajalikuks märkida, et lepinguosalise raamatupidamise programm ei ole iseenesest kohustuse tekkimise aluseks. Hagejal on õigus oma raamatupidamist elektroonilisel teel korraldada, kuid ühepoolselt väljatöötatud programmist ei saa tuletada lepingu partnerile kohustusi. lepingust ei tulene hageja õigust lugeda omaniku poolt tasutud maksetest esimeses järjekorras kaetuks viivised. Sellist õigust ei tulene ka võla kujunemise ja maksekohustuse täitmise ajal kehtinud seadustest. kohtukulud Hageja on maksekorraldusega nr. tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 420 krooni, mis tuleb kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS I) § 60 lg. 1 alusel jätta hageja kanda. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS RS § - st 3, TsMS I §-st 60 lg. 1; TsMS §-st 230 lg. 1; 436; 438; 439; 441-442; TsÜS I §-st 58 lg. 1 ja EES §-st 151 kohus o t s u s t a s: jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik