3-06-2360/7

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Resolutsioon 1 Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. jaanuar 2007, Jõhvi 3-06-2360 H. K kaebus teenistusest vabastamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja hüvise maksmiseks
2. jaanuar 2007 H. K, tema esindaja Aleksei Galkin ja Püssi Linnavalitsuse esindaja Silver Peepmaa 1.Rahuldada kaebus täies ulatuses. 2.Tunnistada H. K teenistusest vabastamine ebaseaduslikuks ja tühistada selle kohta 28.11.2006 antud käskkiri nr. 17 3.Mõista Püssi linnalt H. K kasuks välja tema kuue kuu ametipalga suurune hüvitis. Vastava konkreetse rahasumma väljaarvutamine teha Püssi Linnavalitsuse ülesandeks. 4.Mõista Püssi linnalt H. K kasuks välja kohtukulud summas 1000 (üks tuhat) krooni. 5.Mõista Püssi linnalt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulu 70 krooni (seitsekümmend krooni).
3. Selgitada, et see summa tuleb kanda peale kohtuotsuse jõustumist 30 kalendripäeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr. 10220034800017 või Hansapangas nr.
4. Maksukorralduses tuleb lisaks viitenumbrile 2800049861 ära märkida kohustatud isiku nimi, haldusasja number ja see, et tegemist on menetluskuludega. Tähtaja möödumisel suunatakse nõue täitemenetluse seadustikus sätestatud korras sundtäitmisele. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 28.11.2006 andis Püssi linnapea Marge Männi käskkirja nr. 17, millega vabastas avaliku teenistuse seaduse § 84 p. 2, § 85 lg. 1 p. 5, § 87 § 118 ning töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 6 lg. 2 ja 8§ 8 lg. 1 tuginedes H: K linnavalitsuse pearaamatupidaja ametikohalt. 04.12.2006 esitas H. K Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (t.l. 2-3) ja palus, et käskkiri tema teenistusest vabastamise kohta tunnistataks ebaseaduslikuks ja mõistetaks talle välja kuue kuu keskmise palga suurune hüvis. Ta väitis, et tööandja on rängalt rikkunud töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 11 lg. 2 p. 2 ja 3 ja avaliku teenistuse seaduse § 132 lg. 3 tulenevaid teenistussuhte lõpetamise käskkirjale kehtivaid nõudeid, sest käskkirjas pole antud mingit motiveeringut ning puuduvad andmed süüteo, selle toimepanemise aja ja karistamisel arvesse võetud asjaolude kohta. Püssi Linnavalitsuse kirjalikus vastuses (t.l. 23-26) ei peetud kaebust õigeks ja paluti jätta see rahuldamata. Seejuures nõustuti küll sellega, et käskkirja vormistamisel on jäänud täitmata töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 11 lg. 2 ja 3 sätestatud nõuded, kuid märgiti haldusmenetluse seaduse § 58 tuginedes, et teenistussuhe lõpetati põhjendatult seoses kaebaja poolt süülise kahju tekitamisega, see asjaolu oli talle teada ja haldusakti tühistamist ei saa nõuda üksnes vorminõuete rikkumise põhjendusel. Veel selgitati vastuses kaebaja ametikohustuste ja Püssi linna õigusaktide sisu ning teenistussuhte lõpetamise aluseid. Kohtuistungil jäid kaebaja, tema esindaja ja Püssi Linnavalitsuse esindaja oma kirjalike väidete ja taotluste juurde. Aleksei Galkin täpsustas kaebuse nõuet paludes vaidlustatud käskkiri tühistada, muuta teenistusest vabastamise alus lugedes kaebaja vabastatuks omal soovil ning mõista talle välja kuue kuu keskmise töötasu suurune hüvitis ja 1000 krooni suurune kohtukulu. Silver Peepmaa möönis, et vaidlusaluse käskkirja alusel pole võimalik tuvastada, mille eest kaebajat karistati. KOHTU PÕHJENDUSED Püssi linnapea vaidlusaluse käskkirja kohaselt on H. K teenistusest vabastatud avaliku teenistuse seaduse § 84 p. 2 ja § 85 lg. 1 p. 5 alusel. Need sätted määratlevad distsiplinaarsüüteona ametiasutusele süülise varalise kahju tekitamise või niisuguse kahju tekkimise ohu süülise loomise ning nimetavad ühena ametnikule määratavatest distsiplinaarkaristustest teenistusest vabastamise. Avaliku teenistuse seaduse § 87 sätestatu kohaselt tuleb ametniku distsiplinaarvastutusele võtmisel kohaldada töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse sätteid. Selle seaduse § 11 lg. 2 kohustab distsiplinaarkaristuse määramise kohta vormistatavasse dokumenti märkima süüteo toimepanemise aja, süüteo kirjelduse ning karistamisel arvesse võetud muude asjaolude kirjelduse. Sama seaduse § 6 lg. 1 ja 2 on sätestatud tähtajad, millede jooksul üldse võib distsiplinaarkaristust määrata. Lisaks kehtivad haldusmenetluses ka üldised põhimõtted, millede kohaselt tuleb kirjalikku haldusakti kirjalikult põhjendada kas haldusaktis endas või selles viidatud eraldi dokumendis. Põhjendustes tuleb ära näidata haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti puhul ka kõik kaalutlused, millest haldusorgan või ametiisik haldusakti andmisel lähtus. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on kaalutlusõiguse alusel antav haldusakt ja peab seetõttu vastama kõigile eelnimetatud nõuetele. H. K kohta koostatud käskkirjas on olemas ainult viited 2 käskkirja andmise õiguslikule alusele, täielikult puudub faktiline alus ning vähimalgi määral pole ära märgitud, kas üldse ja mida täpselt on linnapea karistamisel kaalunud. Seetõttu ei selgu sellest käskkirjast, millises ja kuna sooritatud süüteos H. K süüdistatakse, kuna ja millistel asjaoludel see linnapeale teatavaks sai, kas ja kuidas on tuvastatud tema süü ning millistel põhjustel valiti just see karistusliik. Kuna teenistusest vabastamine on kõige rangem distsiplinaarkaristus, mida tööandja võib ametnikule määrata, on selle kohta antud käskkirja vajalik erilise hoolega põhjendada. Kohtule saadetud kirjalikus vastuses käskkirja andmise põhjuseid mõnevõrra küll selgitatakse, kuid sellised tagantjärele antud selgitused ei ole piisavad ja arvestatavad ega saa muuta puudulikult vormistatud käskkirja õiguspäraseks. Tähendust ei oma ka väide, et karistatu ise oli oma süüteo asjaoludest teadlik. Halduskohtumenetluse seadustiku § 19 lg. 6 sätestatu kohustab kohut lisaks kaebaja õiguste rikkumise ja vaidlustatud haldusakti õiguspärasuse tuvastamisele kontrollima kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti puhul ka seda, kas haldusakti andmisel on järgitud direktsiooni piire ja eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Haldusakti, milline ei sisalda üldse mingeid faktilisi asjaolusid ega kaalutlusi, pole kohtul võimalik kontrollida. Mittekontrollitav haldusakt aga on igal juhul õigusvastane ja rikub tema adressaadi õigusi. Antud juhul ei ole kuidagi võimalik kohaldada ka haldusmenetluse seaduse § 58 sätteid, sest mittekontrollitava haldusakti puhul ei saa kohus hinnata, milline on olnud vormi- ja menetlusnõuete rikkumine tähendus otsustuse sisule. Eeltoodust tulenevalt pole H. K distsiplinaarkorras karistamine olnud õiguspärane. Seega tuleb esitatud kaebus täies ulatuses rahuldada ning Püssi Linnapea 28.11.2006 käskkiri nr. 17 halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 1 ja avaliku teenistuse seaduse § 135 lg. 1 ja 2 alusel täies ulatuses tühistada. Kuna kaebaja ei soovi teenistusse ennistamist, tuleb ta lugeda omal soovil vabastatuks ning mõista talle hüvitisena välja kuue kuu ametipalk. Hüvitise konkreetse suuruse kindlaksmääramise kohustuse paneb kohus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 3 kohaselt Püssi Linnavalitsusele. Tulenevalt kaebuse põhjendatusest tuleb Püssi linnal halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 kohaselt hüvitada kaebajale ka õigusabi eest tasumisega kantud 1000 krooni suurune kohtukulu (t.l. 43). Menetlusdokumentide kättetoimetamiseks on Jõhvi kohtumaja kulutanud 70 krooni (t.l. 51). Halduskohtumenetluse seadustiku § 93 lg. 3 kohaselt peab selle summa Eesti Vabariigile hüvitama Püssi linn. Raili Randlane Kohtunik 3