← Eesti

3-04-449/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2007, Tallinn Haldusasj

) §-s 7 toodud nõuetele. Sama otsusega tunnistati vara suhtes omandireformi õigustatud subjektiks L.Õ. Tallinna Linnavalitsuse

  1. jaanuari
  2. a korraldusega nr 200-k jäeti L.Õ taotlus x asuva elamu tagastamiseks rahuldamata, kuna vara ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul.
  3. L.Õ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse
  4. jaanuari
  5. a korralduse nr 200-k tühistamiseks. 3-04-449
  6. Tallinna Halduskohtu
  7. aprilli
  8. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus põhjendas otsust järgmiselt: a) Kaebaja ei ole osundanud ühelegi omandireformi aluste seaduse ega selle alusel vastu võetud õigusakti sättele, millest tuleneks tema õigus vara tagastamisele. Õigusvastaselt võõrandatud vara tunnistamine omandireformi objektiks ei tähenda automaatselt selle vara tagastamist õigustatud subjektile. Olukorras, kus osa õigusvastaselt võõrandatud vara tagastatakse ja osa kompenseeritakse, kuulub vara tagastamise osas kohaldamisele

§ 12lg 3.

Kaebuse esitajalt

  1. aastal õigusvastaselt võõrandatud poolelioleva elamu endisel individualiseeritaval kujul säilivuse kindlakstegemiseks määras Tallinna Linnavalitsus
  2. augustil 1999 ekspertiisi. Kaebuse esitaja oli ekspertiisi määramisest teadlik ja oli objekti ülevaatamise juures. AS * Kinnisvarabüroo eksperthinnangu (töö nr E-411/99,
  3. oktoober 1999) kohaselt on leitud, et x paikneva ehitise jääkväärtus on asenduste ja remondi tõttu kasvanud 379%, mis on suurem kui 75% (3/4). Järelikult ei ole ehitis endisel individualiseeritaval kujul säilinud. Eksperthinnang on kinnitatud Tallinna Omandireformiameti ekspertkomisjoni poolt
  4. detsembril
  5. Põhjused, mil viisil ja kui suures ulatuses on ümberehituste tõttu kasvanud ehitise väärtus, on esitatud eksperthinnangus. Kaebajal oli võimalik ekspertiisi tulemustega tutvuda. Ühtegi tuvastatud asjaolu ega järeldust ei ole vaidlustatud. Kuna motivatsioon oli väga mahukas, siis märgiti korralduses vaid eksperthinnangu järeldus. Viidatud motiveering on piisav ja võimaldab aru saada, mis põhjusel vara ei tagastata. b) Kuigi linnavalitsuse korralduses ei ole muid mittetagastamise aluseid märgitud, oli Sanatooriumi tn 11 elamu vaidlustatava korralduse vastuvõtmise ajal ostu-müügilepingute alusel füüsiliste isikute heauskses omandis, mis

§ 12lg 3 p 3 alusel välistas vara tagastamise kaebuse esitajale.

Kaebuse esitajal puudus Tallinna Linnavalitsuse 19. jaanuari 2000. a korralduse andmise ajal seadusest tulenev subjektiivne õigus x asuva õigusvastaselt võõrandatud vara tagasisaamiseks. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. L.Õ apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja rahuldada kaebus. Apellatsioonkaebust põhjendati järgmiselt:

  1. a)Vaidlustatud korralduses ei ole viidatud ekspertarvamuse rekvisiitidele, mistõttu ei ole võimalik välja selgitada korralduse andmise alust ja korraldus ei ole piisavalt motiveeritud. Korralduse aluseks olev eksperthinnang ei vasta Vabariigi Valitsuse 25. novembri 1997. a määrusega nr 220 kehtestatud „Ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise korrale ja metoodikale“. Ekspert ei põhjendanud, mil viisil ja kui suures ulatuses on lisandunud vara väärtus. Vara tagastamise menetluse käigus koostati mitu eksperthinnangut. AS * Kinnisvarabüroo eksperthinnangust selgub, et arvestati Tallinna Omandireformiameti ekspertkomisjoni istungi protokolli märkustega.
  2. b)Korralduse vastuvõtmisel ei ole linnavalitsus kontrollinud ja kohaldanud

soodsamat redaktsiooni. Vastustajalt oleks pidanud nõudma täiendava ekspertarvamuse ja selle puudumisel tühistama vaidlustatud korralduse. Lähtuvalt uurimisprintsiibist tulnuks määrata kohtulik ekspertiis elamu endisel individualiseeritaval kujul säilimise kohta.

  1. c)Kuna linnavalitsuse korralduses ei ole märgitud mittetagastamise alusena vara heauskses omandis olemist, ületas halduskohus oma pädevust, asudes lahendama vara tagastamise küsimust. 5. Tallinna Linnavalitsuse vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja nõustutakse halduskohtu otsusega. Lisaks märgitakse järgmist:
  2. a)Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise toimikus on 7. oktoobril 1996. a kohtuekspertiisi- ja kriminalistika büroo poolt koostatud ekspertiisiakt nr 49-R-E. Viidatud aktist nähtub, 2

(6)3-04-449 et L.Õ ära võetud ehitis oli pooleliolev ja sellel puudus põhiotstarbeline kubatuur, st selles ei olnud võimalik elada. Pärast hoone võõrandamist ehitatud ja asendatud põhikonstruktsioonide osatähtsus moodustab 142% ja kubatuuri uuendati 571%. Ekspertiisiaktis märgitakse, et vaadeldav hoone ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul, kuna tema kubatuur ja põhikonstruktsioonid on suurenenud tunduvalt üle 50%. Seega ei ole x asuv vara säilinud endisel individualiseeritaval kujul ka enne 2. märtsi 1997 kehtinud omandireformi aluste seaduse redaktsiooni kohaselt.
  1. b)Kohus andis apellandile võimaluse tellida uus ekspertiis. Apellant loobus uue ekspertiisi tellimisest.
  2. c)Kuna apellant vaidlustas Tallinna Linnavalitsuse korralduse seaduslikkuse, pidi halduskohus hindama kohtumenetluse käigus haldusakti sisulist õiguspärasust ega olnud seotud kaebuse sõnastusega. Vara tagastamata jätmise teise aluse tuvastamine oli kooskõlas uurimispõhimõttega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I 6. Ringkonnakohus peab käesolevas asjas esmalt vajalikuks täpsustada kaebuse eset. Kaebuses sõnastatud taotlus asja lahendamiseks ei ole piisav kaebuse eesmärgi saavutamiseks. Kaebuse eesmärk on saavutada õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine. Taotletud haldusakti andmisest keeldumise korral on kohane esitada kohustamiskaebus. Koos kohustamiskaebuse rahuldamisega tühistab kohus sellisel juhul ka keeldumisotsuse. HKMS § 19 lg 7 kohaselt ei ole kohus seotud kaebuse sõnastusega. Sellest lähtudes leiab ringkonnakohus, et kaebaja on käesolevas asjas tegelikult taotlenud nii keeldumisotsuse tühistamist kui ka linnavalitsuse kohustamist vara tagastama või avaldust uuesti läbi vaatama. 7. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebajal puudub

§ 12lg 3 p-dest 2 ja 3 tulenevalt õigus nõuda vaidlusaluse vara tagastamist.

Seetõttu tuli kaebus jätta rahuldamata vaatamata keeldumisotsuse vormilistele puudustele. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks halduskohtu otsuse kõiki motiive korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. II

  1. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kaebajale pidi olema selge, millist AS * Kinnisvarabüroo eksperthinnangut on vaidlustatud korralduses silmas peetud. Kaebaja oli teadlik eksperthinnangu tellimisest, viibis objekti ülevaatamise juures ja tutvus koostatud eksperthinnanguga, esitades pärast vaidlustatud korralduse andmist selle kohta enda märkused. Eksperthinnangu rekvisiitide puudulik kajastamine ei mõjutanud vaidlustatud korralduse sisu ega muutnud seda kontrollimatuks. Vara tagastamise toimikust (lk 36 jj) nähtub ka, et AS * Kinnisvarabüroo ei ole koostanud vaidlusaluse elamu kohta mitut eksperthinnangut, vaid üksnes kõrvaldanud esialgses hinnangus linnavalitsuse omandireformiameti
  2. novembri
  3. a otsuses märgitud puudused. Haldusmenetluses koostatud eksperthinnangu täiendamine haldusorgani märkuste kohaselt ei ole käsitatav eksperdi õigusvastase mõjutamisena ega ekspertiisi läbiviimise korra rikkumisena. Vabariigi Valitsuse
  4. veebruari
  5. a määrusega nr 36 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra“ p 27 lg 2 kolmanda lause kohaselt kinnitab eksperthinnangu valla- või linnavalitsus. Eksperthinnangu kinnitamise pädevusega kaasneb valla- või linnavalitsusel pädevus kontrollida eksperthinnangu nõuetekohasust. Ringkonnakohtu hinnangul puu3

(6)3-04-449 dub alus arvata, et omandireformiameti
  1. novembri
  2. a märkused oleks olnud sisult väärad.
  3. Halduskohus ei ole rikkunud uurimispõhimõtet täiendava ekspertiisi määramata jätmisega. Uurimispõhimõte ei kohusta kohut koguma uusi tõendeid, kui tõendeid asja lahendamiseks on juba piisavalt. Kaebajaga tuleb nõustuda selles, et linnavalitsus pidi kontrollima ehitise säilivust nii enne
  4. märtsi 1997 kui ka pärast seda kehtinud

§ 12lg 8 p-de 1 ja 2 valguses (Riigikohtu halduskolleegiumi 20.

juuni

  1. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-30-00, p 3;
  2. novembri
  3. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-44-04, p 22). Käesolevas asjas on küllaldaselt andmeid, et ehitis ei olnud säilinud ei seaduse varasema ega hilisema redaktsiooni kohaselt. III 10.

§ 12lg 8 kuni 2.

märtsini 1997 kehtinud redaktsiooni kohaselt loeti vara endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui vara kuju ja suurus ei ole oluliselt muutunud. Selle lõike punkti 1 kohaselt loeti ehitised endisel individualiseeritaval kujul säilinuks siis, kui nende põhiotstarbel kasutatav kubatuur pole ümberehituste tõttu suurenenud või vähenenud rohkem kui poole ulatuses võõrandamisaegse kubatuuriga võrreldes. Selle sätte rakendamiseks tuli ehitise võõrandamise aegset põhiotstarbel kasutatavat kubatuuri võrrelda ehitise kubatuuriga avalduse läbivaatamise ajal (Riigikohtu halduskolleegiumi

  1. veebruari
  2. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-3-97, p 1;
  3. mai
  4. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-21-06, p 17). Sama lõike punkti 2 kohaselt ei loetud ehitisi endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui kõik põhikonstruktsioonid on asendatud kokku rohkem kui poole ulatuses. Selle sätte rakendamiseks tuli ehitise „kõiki põhikonstruktsioone“, s.o põhikonstruktsioonide ulatust vara tagastamise avalduse läbivaatamise ajal võrrelda asendatud põhikonstruktsioonide ulatusega. Asendamist tuleb hinnata nii ehitustehniliselt (füüsiliselt) kui ka rahaliselt (Riigikohtu halduskolleegiumi
  5. novembri
  6. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-44-04, p 23;
  7. mai
  8. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-21-06, p 18).
  9. Käesoleval juhul on lisaks vaidlustatud korralduses viidatud eksperthinnangule
  10. oktoobril 1996 koostatud ekspertiisiakt ka Riigi Politseiameti kohtuekspertiisi- ja kriminalistika büroo poolt (vara tagastamise toimiku lk 10). Ekspertiisiakti kohaselt võõrandati kaebajalt
  11. aastal pooleliolev elamu, millest olid valminud garaaž, keldri seinad ja osa välisseinu. Pärast võõrandamist projekteeris „Eesti Külaehitus“ hoone ümber ja ehitas selle lõpuni. Kubatuuride võrdlemisel arvestati selles aktis hoone võõrandamisaegse kubatuurina vaid garaaži kubatuuri (108 m3). Akti kohaselt oli selle koostamise ajal hoone kubatuuriks 725 m3 ja võõrandamise järel suurenes kubatuur 617 m3 võrra. Kubatuuri suurenemise ulatuse arvutamiseks on ekspertiisiaktis võõrandamisjärgne kubatuuri muutus jagatud võõrandamisaegse kubatuuriga (617 ÷108= 517%; vara tagastamise toimik lk 12). See arvutus ei vasta käesoleva otsuse p-s 10 viidatud

§ 12lg 8 p 1 tõlgendusele.

Samas on õige protsent ringkonnakohtu arvates akti andmete põhjal arvutatav. Selleks tuleb ekspertiisi teostamise aegne hoone kubatuur (725 m3) lugeda tervikuks (100%) ja leida muutuse (617 m3) protsent sellest. Ristkorrutise teel saame kubatuuri muutuse protsendiks 85 (= 617 ÷725 ×100), mis on enam kui 50%. Ringkonnakohus nõustub eksperdi seisukohaga, et üksnes osaliselt valminud seintega, lagedeta ja katuseta ning uste ja akendeta eluruumidel puudus võõrandamise ajal põhiotstarbel kasutatav kubatuur, sest ehitusjärgus eluruumid olid alles välisruumist eraldamata. Ekspertiisiakti andmeid ümberlükkavad tõendid puuduvad. Seega ei olnud vaidlusalune vara

§ 12lg 8 p 1 varasema redaktsiooni kohaselt säilinud. 4

(6)3-04-449
  1. Kohtuekspertiisi- ja kriminalistika büroo ekspertiisiakti kohaselt moodustas kaebaja poolt enne võõrandamist ehitatud osa rahalises väärtuses 18% ning „Eesti Külaehituse“ ja A. A poolt pärast võõrandmist ehitatud osa 82% akti koostamise ajal olemas olnud hoonest (vara tagastamise toimik lk 12).
  2. Sama akti kohaselt moodustasid pärast võõrandamist ehitatud või asendatud põhikonstruktsioonid 142% hoone kõigist põhikonstruktsioonidest. Taas on ekspert protsendi arvutamiseks vääralt jaganud uute ja asendatud põhikonstruktsioonidele vastava suuruse (51,2) võõrandamisaegsetele põhikonstruktsioonidele vastava suurusega (36,1; vara tagastamise toimik, lk 18). Õige on tervikuks (100%) võtta kõik hoone põhikonstruktsioonid ekspertiisi läbiviimise ajal, seega nii võõrandamisaegsete kui ka ja uuendatud põhikonstruktsioonidele vastavate väärtuste summa (87,3= 51,2 +36,1). Uuendatud põhikonstruktsioonide protsendi leidmiseks ristkorrutise teel tuleb uuendatud osa jagada tänase tervikuga ja korrutada 100-ga (51,2 ÷87,3 ×100= 58,6). Ümardatuna oli uute põhikonstruktsioonide ulatus ekspertiisi läbiviimise ajal 59% ehitise kõigist põhikonstruktsioonidest.

§ 12

lg 8 p 2 varasema redaktsiooni sõnastuse kohaselt välistas ehitise individualiseeritaval kujul säilivuse vaid põhikonstruktsioonide asendamine. Käesoleval juhul on asendatud vaid tühine osa põhikonstruktsioone. Põhikonstruktsioonide muutus on toimunud ennekõike uute põhikonstruktsioonide lisandumise teel pärast õigusvastast võõrandamist. Ringkonnakohus leiab, et vaatamata

§ 12

lg 8 p 2 ebatäpsele sõnastusele tuleb põhikonstruktsioonide muutuse ulatuse hindamisel arvesse võtta ka lisandunud põhikonstruktsioone, sest selle sätte eesmärk on lõppkokkuvõttes õigusvastaselt võõrandatud vara osakaalu selgitamine olemasoleva vara koosseisus ning viimast iseloomustavad võrdväärselt nii põhikonstruktsioonide asendamine kui ka nende lisamine. Seega tuleb vaidlusalune elamu lugeda ka

§ 12lg 8 p 2 varasema redaktsiooni kohaselt mittesäilinuks.

IV 14.

§ 12lg 8 alates 2.

märtsist 1997 kuni

  1. juunini 2000 kehtinud redaktsiooni kohaselt loeti vara endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui vara kuju, väärtus ja suurus ei ole oluliselt muutunud. Selle lõike punkti 2 kohaselt ei loetud ehitist endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui ehitise väärtus on kapitaalremondi või ümber-, peale-, alla- või juurdeehituse tõttu kasvanud vähemalt ¾ võrra. Ka selle regulatsiooni rakendamiseks tuli ehitise väärtust vara tagastamise avalduse läbivaatamise ajal võrrelda võõrandamise järel toimunud väärtuse kasvuga (ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilivuse hindamise korra ja metoodika p 15 alapunkt 4; Riigikohtu halduskolleegiumi
  2. mai
  3. a otsus haldusasjas nr 33-1-30-01, p 3;
  4. märtsi
  5. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-13-02, p 18).
  6. Ehkki AS * Kinnisvara eksperthinnangu lõppjäreldus vara väärtuse kasvu kohta on hinnangu p-s 3.3 antud lähtudes võõrandamisaegse ja ehitise võõrandamise järel tehtud tööde jääkväärtuste suhtest (955,8 ÷252,4 ×100= 379%), nähtub samas selle p-st 3.2, et ehitises oli peale õigusvastast võõrandamist tehtud töid, mille jääkväärtus ülevaatuse ajaks oli 955 800 kr ehk 79,1% kogu ehitise jääkväärtusest. Seega nähtub eksperthinnangust ka

§ 12lg 8 p 2 nõuetele vastav arvutus.

  1. Kaebaja esitas
  2. jaanuaril 2000 AS * Kinnisvara eksperthinnangu kohta koos küsimustega järgmised märkused: süvendi kaevamise juurest on ära jäetud pinnase äravedamine ja käsitsi laadimine; uut madalalust on arvestatud 25% ulatuses, ehkki uut vundamendisüvendit kaevati peale riigistamist vaid 10% ulatuses; ei ole arusaadav, mida tähendab „muud“ tööd positsioonidel 229, 349, 354, 369; ei ole arusaadav, kuidas saab enne riigistamist valminud osade 5

(6)3-04-449 säilivuseks arvestada 70%, kui peale seda valminud osade säilivus on samuti 70%; katuse säilivuseks on arvestatud 60%, ehkki katus on roostes; võõrandatud ehitisest on arvestamata jäetud garaaži betoonpõrand (30 m2), garaažiosa välisuks (7 m2) ja aken (1,2 m2), sisemine uks (2 m2), garaaži lagi (45 m2), kandepostid tali jaoks (0,8 ×0,8 ×2,5 m), garaaži elektrivalgustus, betoonist garaaži esine; olemasolevas ehitises on kaheldav heitvee ja veeseade maksumus (100 000 kr) ning kaugside ja infoseade maksumus (7000 kr; positsioonid 410–450); 3100 kr tuleks maha arvata heas olukorras piirdeaia lammutamise eest. Halduskohus on põhjendamatult jätnud need seisukohad analüüsimata.
  1. Ekspert on kaebaja märkuste kohta
  2. veebruaril 2000 Tallinna Omandireformiametile vastanud järgmist (tl 36): süvendi puhul on arvestatud nii kaevamist kui äravedu; kaevetööde täitmise protsent oli suurem kui vundamendil; „muud“ tööd on vastavalt valitud analoogi tabelile; säilivust hinnatakse ülevaatuse ajal; ei ole tõendit, et garaaži aluspõrand oli valmis ja et tänases hoones olevad konstruktsioonid paiknevad enne riigistamist olnud perioodist; positsioone 410–450 on hinnatud vastavalt analoogile; säilivuse hindamisel on arvestatud nii välise vaatluse tulemusi kui ka ajafaktorit.
  3. Ringkonnakohtu hinnangul kummutavad eksperdi täiendavad selgitused kaebaja kahtlused ja vastuväited eksperthinnangu suhtes. Kaebaja ei ole kohtumenetluses eksperdi täiendavaid selgitusi omakorda ümber lükanud ja ringkonnakohus ei näe ka omalt poolt põhjust nende õigsuses kahelda. Seega ei ole alust eksperthinnangut arvestamata jätta ning vaidlusalune elamu tuleb lugeda ka

§ 12lg 8 kuni 26.

juunini 2000 kehtinud redaktsiooni kohaselt endisel individualiseeritaval kujul mittesäilinuks. V

  1. Kaebuse läbivaatamisel ei saa kohus piirduda vaid haldusaktis märgitud motiividega, vaid halduskohus peab uurimispõhimõttest tulenevalt kontrollima, kas ei esine täiendavaid aluseid, mis välistavad kaebaja nõude rahuldamise. Tagastamisest keeldumine ei riku isiku õigusi, kui tal ei ole õigust vara tagastamisele. Seega ei olnud halduskohtul käesolevas asjas takistust tugineda lisaks korralduse motiividele ka asjaolule, et vaidlusalune vara on füüsiliste isikute heauskses omandis. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et kaebuse rahuldamata jätmine haldusaktis märkimata jäänud asjaolule tuginedes ei tohi tulla kaebajale üllatusena. Käesoleval juhul esitas vastustaja aegsasti väited elamu heauskse omandamise kohta (tl 63).
  2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega elamu heauskses omandis oleku kohta ega pea vajalikuks neid korrata. Kaebaja ei ole halduskohtu nende seisukohtade suhtes sisulisi vastuväiteid esitanud. Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.