2-05-1418/1

Tsiviilasi nr 2-05-1418 (endine nr 2/28-3159/05) KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

1. juunil 2006.a. Harju Maakohtu kohtunik KJ, hageja ja tema esindaja AR, kostja seadusliku esindaja, juhatuse liikme AT ja lepingulise esindaja, vandeadvokaadi vanemabi HO ning kolmanda isiku kostja poolel EK osavõtul, arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas SK hagi AS-i vastu tekitatud kahju hüvitamiseks. Hagiavaldus pöördus hageja AS-i (nüüd AS) poole laenu saamiseks. AS nõustus andmast hagejale laenu summas 155 000.- krooni. sõlmiti AS-i ja hageja vahel järelmaksuga ostu-müügi leping nr korterile Vastavalt lepingu punktile 1.1 kohustus hageja 36 kuu jooksul oma korteri välja ostma. kuni ei olnud hagejal töökohta ning ta ei suutnud tasuda lepingujärgseid makseid. Küll tasus hageja järelmaksuga ostu-müügi lepingu punkti 7.5 alusel kostjale viivised. Hageja tegi kostjale ettepaneku, et maksab tasumata liisingusumma ennetähtaegselt kui kostja vormistaks korteri hageja nimele. Kuna kostja hagejale ei vastanud, esitas hageja kostjale kõnesoleva ettepaneku kirjalikult. Kostja teatas hagejale, et müüs korteri kolmandale isikule. Hageja leiab, et sõlmides kolmanda isikuga korteri järelmaksuga ostu-müügi lepingu, tekitas kostja sellega kahju hagejale ja tema perekonnaliikmetele. Vastavalt osundatud lepingu punktile 5.6 oli kostjal õigus tühistada leping ning vara ennetähtaegselt hageja kasutusest ära võtta ja vabalt võõrandada, kui hageja ei täida järelmaksuga ostu-müügi lepingu ja üürilepingu kohustusi või ei ole kustutanud lepingust tulenevaid võlgnevusi 30 päeva jooksul ega teatanud soovist lepingut pikendada. Kostja ei esitanud hagejale teadet järelmaksuga ostumüügi lepingu nr tühistamisest ning ei võtnud ennetähtaegselt korterit ära hageja kasutusest. Kuna kostja ei täitnud järelmaksuga ostu-müügi lepingu punkti 5.6 ega lõpetanud hagejaga lepingut nr leiab hageja, et kostjal ei tekkinud õigust müüa korter kolmandale isikule. Hagiavalduse täiendus Hagejal on huvi saada omanikuks, kuid kostja on ebaseaduslikult võtnud hagejalt ära selle võimaluse. Hageja leiab, et talle tuleb võimaldada rahaline hüvitis korteriga samaväärse korteri soetamiseks. Vastavalt kostja teatisele võlgneb hageja kostjale 115 451,20 krooni. Korteri hinnast selle summa maha arvestamise korral, on kostjalt väljamõistetava kahju suurus 500 000.- krooni. hageja täiendas esitatud hagi alljärgnevalt:
2. esitas hageja OÜ eksperthinnangu 3272/115, mille kohaselt korteri turuväärtus on 995 000.- krooni. hagiavalduses on korteri turuväärtus 615 451,20 krooni. Kuna eksperthinnanguga on tõendatud, et tegelik korteri turuväärtus on suurem, kui hagiavalduses märgitu, siis suurendab hageja nõuet kostja vastu 379 548,80 krooni võrra s o turuväärtus 995 000.- krooni miinus hageja võlgnevus 115 451,20 krooni = 879 548,80 krooni.
3. Pooled annavad erineva tõlgenduse lepingu järelmaksuga ostu-müügi lepingu nr 85314 lõpetamisele ning lõpetamisest tulenenud asjaoludele ja tagajärgedele. Hageja teatab, et jääb hagiavalduses toodu juurde ning rõhutab, et kostja ei lähtunud vaidlusaluse lepingu lõpetamisel lepingu p 5.6 tingimustest ja ei tühistanud lepingut ning ei võtnud korterit ennetähtaegselt ära hageja kasutusest, millega rikkus lepingut ning seadust. Eeltoodu alusel ning juhindudes järelmaksuga ostu-müügi lepingu nr 85314 p
4. 6, TsMS § 4 lg 1, § 60 lg 1, § 138, § 154 lg 1, RLS § 37 lg 1, TsK § 173 lg 1, § 174, § 222 lg 1 ja lg 2, § 227, TsÜS § 66 palub hageja:
5. Mõista AS-ilt SK kasuks välja kahju summas 879 548,80 krooni.
6. Tunnistada AS-i teatis seadusega vastuolus olevaks ja tunnistada AS-i teatis tühiseks. Avaldus hagiavalduse muutmiseks ja nõude suurendamiseks avalduses hagiavalduse muutmiseks ja nõude suurendamiseks lisas hageja OÜ eksperthinnangu , mille kohaselt on korteriomandi turuväärtuseks 1 370 000.- krooni. Hageja palub mõista välja AS-ilt SK kasuks kahju summas 1 254 548,80 krooni s o turuväärtus 1 370 000.- krooni miinus hageja võlgnevus 115 451,20 krooni = 1 254 548,80 krooni. Eeltoodu alusel ning juhindudes lepingu nr 85314 p
7. 6, TsMS § 3 lg 1, § 11 lg 1, § 79 lg 1, § 162, § 376 lg 1, RLS § 37 palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja kahju summas 1 254 548,80 krooni. Kostja vastus Kostja ei tunnista hagi ja vaidleb sellele vastu.
8. Hageja ja kostja vahel sõlmitud järelmaksuga ostu-müügileping nr lõpetati kostja poolt tulenevalt lepingu punktist 5.6 hagejapoolsete lepingujärgsete kohustuste täitmata jätmise tõttu, kuna hageja ei tasunud lepingujärgseid makseid. Lepingujärgsete maksete tasumatajätmist kinnitab ka hageja ise ja selles osas poolte vahel vaidlus puudub. saadeti kostja poolt hagejale kirjalik teatis lepingu ennetähtaegse lõpetamise kohta, milles oli näidatud ka lõpetamise alus (lepingu p 5.6), mis käsitleb liisinguandja õigust lõpetada leping ennetähtaegselt ja vara vabalt võõrandada, kui ostja ei täida lepingu tingimusi. Hageja pole lepingu lõpetamist vaidlustanud. Ebaõige on hageja seisukoht, et lepingu ühepoolseks ennetähtaegseks lõpetamiseks (tühistamiseks) oleks kostja pidanud esitama hagi kohtusse. Taoline seisukoht ei tulene seadusest ega ka lepingust. Seega on ebaõige ka hageja seisukoht, et lepingut ei ole kostja poolt lõpetatud ja seetõttu puudus kostjal õigus kõnesolevat korterit müüa. Asjaolu kohta, et leping on lõpetatud, on kostja saatnud hagejale kirjaliku teate. Seda, et lepingu lõpetamist pole vaidlustatud, kinnitab ka Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr leheküljel 7 (mida hageja pole hagile lisanud) ja
9. 2., 3., 4 Alusetud on ka hageja väited, et lepingut oleks saanud lõpetada ja korteri edasi müüa vaid juhul, kui korteri valdus oleks eelnevalt hagejalt ära võetud. Taoline seisukoht ei tulene samuti ei seadusest ega ka lepingust. Ainetu on hageja väide, et korteri võõrandamisega kolmandale isikule rikkus kostja hageja põhiseaduslikku õigust eluasemele. Alusetud on ka hageja väited ja põhjendused kostja süü ja korteri võõrandamise põhjusliku seose kohta. Nii antud asja materjalidest kui ka hageja poolt lisatud tsiviilasja nr materjalidest nähtub üheselt, et hagejal puudusid rahalised vahendid oma lepingujärgsete kohustuste täitmiseks. Hagejal oleks tekkinud õigus realiseerida oma õigus osta korter varasemalt kokkulepitud tingimustel ja saada selle korteri omanikuks alles peale seda, kui hageja oleks kohaselt täitnud oma lepingujärgseid kohustusi s t tasunud kõik lepingujärgsed maksed. Seda hageja aga ei teinud. Samale seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr kinnitades, et … raha üleandmist hageja poolt faktiliselt ei järgnenud ning seega ei saanud saabuda ka omandi üleandmise tingimus, tulenevalt lepingu punktist 1.
10. Samuti on ringkonnakohus kinnitanud, et … lepingu alusel omandiõigus S. K pärast kohustuste täitmist automaatselt ei oleks ka üle läinud, vaid selleks tulnuks sõlmida notariaalselt tõestatud leping. Hagejal oli õigustatud lootus saada vara omanikuks üksnes juhul, kui tema poolt toimunuks lepinguliste tingimustetäielik ja tähtaegne täitmine. Oma kohustusi hageja ei täitnud ka varasemas tsiviilasjas ega pole täitnud ka praegu, mis kinnitab rahaliste vahendite hagejal puudumist. Kostja on seisukohal, et hageja sai korteri võõrandamisest teada juba varem kui Nimelt esitas hageja pahatahtlikult avalduse, mis sisaldas valeandmeid. Tegelikult puudusid hagejal rahalised vahendid oma kohustuste täitmiseks ning tahe ja võimalus korterit välja osta. 5., 6., 7 Ülaltoodud põhjustel on alusetud ka hageja põhjendused kostja teo õigusvastasuse ning kahju ja selle suuruse kohta. Kuna hageja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi ja leping lõpetati ennetähtaegselt, siis ei oleks hageja saanud vaidlusalusel ajal ega praegu selle korteri omanikuks. Alusetu on ka hageja väide, et sõlmiti AS-i ja hageja vahel notariaalne ostumüügi leping lepingu tagamiseks ning väide, et kostja oleks andnud hagejale laenu. Alusetud ja tõendamata on ka hageja väited kostjale esitatud avalduste ja taotluste kohta korteri väljaostmiseks enne . Kostja täiendav vastus hagi täiendusele
11. Kostja on seisukohal, et kui hagiavaldus on esitatud tekitatud kahju hüvitamiseks ja selles taotletakse mõista kostjalt hageja kasuks välja raha summas 500 000.- krooni, siis hagiavalduse täienduses taotletakse kohtult nõude punktis 2: tunnistada kostja teatis seadusega vastuolus olevaks ja tühiseks. Kostja on seisukohal, et kuivõrd kostja teatis on seotud ja tuleneb pooltevahelisest lepingust, on hagi täienduses esitatud nõude puhul tegemist tehingust tuleneva nõudega, millele on vastavalt TsÜS § 146 lg 1 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg, mis VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt möödus . Kostja palub nimetatud nõude osas kohaldada aegumist. Kostja on seisukohal, et aegumist tuleb kohaldada olenemata sellest, et esmane hagi teisel alusel ja teise eseme suhtes on esitatud .
12. Kostja on seisukohal, et hageja poolt esitatud hagiavalduse täienduse puhul ei ole punktis 2 nimetatud nõude osas tegemist hagiavalduse täiendusega (tulenevalt TsMS § 376 muutmisega), vaid sisuliselt uue hagi ja uue nõudega.
13. Kostja on seisukohal, et hageja ei saa antud asjas nõuda väidetava kahju hüvitamist, lähtudes korteri väärtusest käesoleval ajal. Kahju saab määrata vaid kahju väidetava tekitamise aja ( .) väärtuses. Korteri väärtuseks sai olla selle reaalne müügihind. sõlmitud ostu-müügi lepingu järgi oli selleks hinnaks 117 700.- krooni. Kolmanda isiku vastus Sellest, et korter aadressil kuulub sai kolmas isik JK teada TH aastal või . Sellist informatsiooni võis tol ajal saada iga kodanik. juhtkonnalt sai kolmas isik teada, et S K süstemaatiliselt rikub nende vahel kehtiva lepingu tingimusi. Kolmas isik küsis juhtkonnalt asuva korteri omandamise võimalusest. juhtkond ei andnud kolmandale isikule mingeid konkreetseid lubadusi. Kolmas isik pandi üldjärjekorda. Mõne aja pärast helistati kolmandale isikule koju ja öeldi, et ta võib omandada selle korteri. Hinna määras . Maaklerikontorite kaudu sai kolmas isik teada, et korteri hind on reaalne. Kolmas isik leiab, et juhtkond ei ole rikkunud mingisuguseid SK õigusi, müües korteri talle. Korteri omandamise seaduslikkuse kohta on olemas kohtuotsused. Kohtu seisukoht, kohaldatud seadused, kohtuotsus esitas hageja kostjale käsitsi kirjutatud kohustuse tasuda lepingu nr alusel tekkinud võlgnevuse summas 30 047.- krooni hiljemalt . Ka kohustus hageja hiljemalt tasuma võlgnevuse summas 19 376,40 krooni. Võetud kohustuse mittetäitmisel nõustus hageja koos oma perega vabatahtlikult vabastama korteri aadressil ilma pretensioonideta kostja vastu. Seega oli hageja nõus, et tema poolt lepingujärgsete kohustuste mittetäitmisel leping lõpetatakse ja korter võõrandatakse kolmandatele isikutele. Vaidlust ei ole, et teatas AS-i juhatuse liige AT kirjalikult hagejale, et AS-i ja hageja vahel järelmaksuga sõlmitud ostu-müügilepingu nr jääkvõlgnevus seisuga moodustab summa 115 451,20 krooni, sellest tasumata arved kuni - 36 884,25 krooni ja jääkvõlgnevus 78 566,95 krooni. Hageja reageeris kostja sellele teatisele alles , teatades valmisolekust osta välja korter aadressil Kohus asub seisukohale, et hageja valmisolek osta välja korter ei olnud millegagi põhjendatud. Kolmanda isiku avaldusest (tlk 124) AS-i direktorile nähtub, et kolmas isik avaldas soovi korteri ostmiseks. AS-i finantsjuhi, tunnistaja EK ütlustest ilmneb, et hageja pidevalt hilines korteri väljaostumaksete tasumisega ja tema võlgnevus üha kasvas. oli kavas leping hagejaga katkestada. Hageja palvel võimaldati talle maksepikendust ning hageja kohustus tasuma võlgnevuse konkreetseks kuupäevaks. Järelmaksuga ostu-müügi lepingu nr punkti 1.4 kohaselt muutub ostja vara omanikuks pärast lepingus toodud tingimuste täielikku ja tähtaegset täitmist ning viimase makse tasumist liisingule. Hageja ei ole lepingutingimusi täitnud ning omandiõiguse üleminek AS-ilt hagejale ei oleks kooskõlas seadusega. poolte vahel sõlmitud järelmaksuga ostu-müügi leping nr 85314 ei eeldanud spetsiaalset kirjalikku vormi lepingu lõpetamisest teatamise kohta. Lepingu täitmisega seostud asjaoludest teatas hageja ise kirjalikult (tlk 120), teatades, et kohustub tasuma lepingu nr 85314 alusel tekkinud võlgnevused 08.maiks 2000 ning vabastama korteri aadressil . Seega ei ole põhjendatud hageja nõue väidetava kahju 1 254 548,80 krooni hüvitamiseks seoses lepingu lõpetamisest teatamata jätmisega. Tunnistaja EK ütlustest ilmneb, et leping SK lõpetati tema enda avalduse alusel. Eraldi paberit lepingu lõpetamise kohta ei koostatud. S. K ise kirjutas, et vabastab vaidlusaluse korteri, kuid ei teinud seda. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendamata ja tõendamata ning hagi tuleb jätta rahuldamata ja hageja kantud kohtukulud tema enda kanda. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 139 lg 2 p 1 ja lg 3, § 147 lg 4, § 180 lg 1 p 1, § 181 lg 1, § 186 lg 1 ning TsMS § 632 lg 1 kohus Otsustas: Jätta rahuldamata SK hagi AS-i vastu Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemise ( ) järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu. Küllike Johannson Kohtunik