← Eesti

3-05-254/9

Obsah (5)§ 84§ 87§ 108§ 109§ 123

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Viive Ligi ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2007 Tallinn Haldusasja number 3-05-254 R

) § 118 alusel distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamine. Käskkirjaga kohaselt leidis distsiplinaarjuurdlusega kinnitust, et konstaabel R. G, olles 27.02.2005 tööl koos sama osakonna nooremkonstaabel V. P, oli tunnistajaks asjaolule, kuidas V. P leidis kolm 100 kroonist rahakupüüri, mille viimase sõnade kohaselt võis olla sõidukisse unustanud isik, kellele vormistati kiirmenetluse protokoll varguse toimepanemise eest Pirita Selveris. Raha leidmist pealt näinud politseiametnikuna oleks R. G pidanud tulenevalt asjaõigusseadusest (AÕS) ja politseipeadirektori 25.05.1998 käskkirjaga nr 126 kinnitatud "Politseile üle antud leidude vastuvõtu, hoiu ja väljaandmise korra" (kord) p-dest 1 ja 3 säilitama leitud raha, informeerima leiust kohaselt korrapidamisteenistust ning andma leiu üle esimesel võimalusel korrapidamisteenistusele või leidude hoiu eest vastustavale politsei- ametnikule. R. G raha leidmisest ette ei kandnud ja asus võõrast raha kasutama hamburgerite ostuks, hoolimata asjaolust, et tal endal oli raha kaasas. Politseiametnikuna lasus R. Gil kahekordne vastutus leiu hoidmise eest. Vastavalt avaliku teenistuse eetika- koodeksile peab ametnik hoiduma ka näiliku olukorra loomisest, mis võib kahtluse alla seada tema erapooletuse ja asjade käsitlemise objektiivsuse. Samuti iseloomustab avaliku võimu teostajat ausus ja tal on kohustus olla väärikas, vastutustundlik ja kohusetundlik. R. G on rikkunud korra p 1 ja 3 ning eetikakoodeksi p 13, 16 ja 18, millega pani toime

§ 84p-de 1 ja 3 järgi kvalifitseeritavad distsiplinaarsüüteod.

2. R. G palus Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses tunnistada teenistusest vabastamine seadusvastaseks ja tühistada käskkiri ning ennistada teda teenistusse. Kohtuistungil taotles kaebaja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmist. 1) Kaebuse väitel avastas kaebaja paarimees umbes 10 minutit pärast seda, kui autost lahkus A. L, kellele koostati kiirmenetluse otsus KarS § 218 alusel rahatrahvi määramise kohta, sõiduki esiistmete vahelt asjade seast kolm 100-kroonist rahatähte, mis polnud kummagi politseiniku omad. Raha võisid autosse kaotada A. L või eelmise vahetuse liikmed. A. L enam leida ei õnnestunud, raha kuuluvus otsustati selgitada politseijaoskonnas. 2) Lõunaaeg oli saabumas ja kaebaja läks koos paarimehega kioskist hamburgereid ostma. Kuna mõlemal mehel olid kaasas ainult 500-kroonised kupüürid ja müüjal ei olnud raha tagasi anda, samuti ei olnud võimalik maksta pangakaardiga, kasutati üht leitud 100-kroonist rahatähte hamburgerite ostmiseks. Selle raha oleksid politseinikud hiljem oma rahast tagasi pannud ja tagastanud omanikule või kui omanikku poleks leitud, siis andnud hoiule osakonda. Seda aga teha ei jõutud, sest pärast hamburgerite ostmist peeti kaebaja ja tema paarimees politseikontrollitalituse töötajate poolt altkäemaksu saamises kahtlustatuna kinni; 3) Kuna antud juhul ei toimunud asja (kolme 100 kroonise kupüüri) üleandmist kodaniku poolt politseile, ei olnud põhjust koostada leiu vastuvõtmise akti ja viivitamatult informeerida asja leidmisest korrapidamisteenistust. AÕS § 99 lg 1 ei välista kaotatud asja leidnud isiku õigust 2

(6)3-05-254 hoida ja säilitada leitud asja kuni kaotaja kindlakstegemiseni. Kaebaja käsitles leitud asja vallasasjana, mis on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 51 lg 1 järgi asendatav. 4) Kaebajale ei ole tutvustatud käskkirjas viidatud korda. Distsiplinaarjuurdluse läbiviimisel ei antud kaebajale võimalust esitada asja kohta põhjalikke seletusi, tõendeid ja taotlusi. Kaebaja ei ole rikkunud ühtegi seadust ega muud õigusakti ning tema süüdistamine avaliku teenistuse eetikakoodeksi rikkumises ja vääritus teos on alusetu. 3. Põhja Politseiprefektuur palus jätta kaebuse rahuldamata, leides, et politseiametnikel oli tulenevalt AÕS-st ja korra p-dest 1 ja 3 kohustus säilitada leitud raha ning informeerida leiust koheselt korrapidamisteenistust ning anda leid üle esimesel võimalusel korrapidamisteenistusele või leidude hoiu eest vastustavale politseiametnikule. Jättes teenistuskohuse täitmata pani R. G toime

§ 84p 1 sätestatud distsiplinaarsüüteo.

Ostes leitud raha eest hamburgereid, asusid V. P ja R. G seda tarvitama, hoolimata asjaolust, et neil oli mõlemal kaasas nendele kuuluv raha. Politseiametnike väited, et nad ei jõudnud raha leidu vormistada ja korrapidamisteenistusele teatada, on paljasõnalised. Sisuliselt on tegemist leitud raha omastamisega ja enese kasuks tarvitamisega. Taolist tegu käsitleb vastustaja vääritu teona vastavalt

§ 84p 3.

Kaebaja ei ole aru saanud politseiametnikule esitatavatest nõuetest, mis samuti kinnitab kaebaja teenistusest vabastamise otsuse õigsust. 4. Tallinna Halduskohtu 28.09.2006 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. 1) Kohtuotsuse kohaselt nähtub korra p-dest 1 ja 3, et politseil lasub kohustus säilitada leitud ning politseile üle antud asjad, raha ja dokumendid ning tagastada need seaduslikule omanikule. Politseiametnik on kohustatud vormistama leiu ja koheselt informeerima sellest korrapidamisteenistust ning andma leitud asjad, raha ja dokumendid esimesel võimalusel üle korrapidamisteenistusele või leidude eest vastutavale politseiametnikule. Kõnealune kord on kättesaadav ja sellega saab vajadusel tutvuda. Samas teab iga politseinik teenistusülesandeid täites, et igast tema valvekorra ajal toimunud sündmusest tuleb koheselt teatada korrapidamisteenistusele. 2) Vaidlus puudub selle üle, et kaebaja ja paarimees ei informeerinud korrapidamisteenistust nn leiust ja leitud raha kulutati hamburgerite ostuks. Kaebaja ei osanud selgitada, miks kohe peale patrullautost raha leidmist ei informeeritud korrapidajat sellest faktist. Kohus ei pidanud veenvaks kaebaja väidet, et nad sõitsid Pirita Selveri juurde tagasi selleks, et vaadata, kas isik, kelle suhtes protokoll koostati, seisab veel bussipeatuses, kuhu ta pidi väidetavalt minema. Kohus leidis, et kaebaja on rikkunud korra punkte 1 ja 3 ning avaliku teenistuse eetikakoodeksi punkte 13, 16 ja 18, pannes toime

§ 84p-de 1 ja 3 järgi kvalifitseeritavad distsiplinaarsüüteod.

Politseiametniku suhtes kehtivad kõrgendatud eetika- ja moraalinõuded. Politseiametniku poolt raha leiust mitteteatamine ja politseiautost leitud raha kasutamine enda tarbeks on vääritu tegu, mis diskrediteerib nii ametiasutust kui avalikku võimu tervikuna üldsuse silmis ning tekitab inimestes usaldamatust avaliku võimu kandjate suhtes. 3) Kohus ei tuvastanud distsiplinaarjuurdluse läbiviimisel menetlusnormide rikkumist, mis võis viia ebaõige otsustuseni. Juurdluse käigus anti kaebajale võimalus seletuse andmiseks, mida ta ka tegi 18.03.

  1. Samuti tutvustatud kaebajat allkirja vastu oma õiguste ja kohustustega. 4) Distsiplinaarkaristuse määramisel ei ole vastustaja ületanud diskretsiooni piire. Vaidlustatav teenistusest vabastamise käskkiri on piisavalt motiveeritud ja kontrollitav. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
  2. R. G apellatsioonkaebuses paluti tühistada otsus ning rahuldada kaebus ja ennistada teda Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna konstaabli ametikohale. 3

(6)3-05-254 1) Apellatsioonkaebuses korrati kaebuse põhjendusi ja leiti, et kuna kaebajale ei ole tutvustatud käskkirjas märgitud korda, ei saanud ta sellest juhinduda. Vastavalt AÕS § 98 lg-le 1 üritas kaebaja raha omanikku leida, kuid see ei õnnestunud temast sõltumatutel põhjustel. 2) Nii kriminaal- kui distsiplinaarasjas esinevad ühed ja samad rahakupüürid, kuid kriminaalasjas kui altkäemaks ja distsiplinaarasjas kui leid. Kuna pistise saamine välistab leiu ja vastupidi ning kriminaalmenetlus alustati varem, oleks õige tühistada käskkiri ja lahendada asi kriminaalmenetluses. 3) Kaebaja ei ole leitud raha eest hamburgereid ostes pööranud seda enda kasuks. Kaebaja on täitnud alati teenistuskohustusi korrektselt, saades mitmel korral ergutusi ning ei ole eelnevalt distsiplinaarkorras karistatud. Kaebaja süüdistamine eetikakoodeksi rikkumises on ebaõiglane. 4) Kriminaalmenetluse ja ka halduskohtumenetluse käigus ei ole välja selgitatud, millise kupüüriga kaebaja hamburgeri eest maksis. Asja menetlemisel võis kaebaja end tahtmatult rõõnata, taipamata, et tema rahakotis võis olla ka teisi saja kroonised kupüüre.
  1. Põhja Politseiprefektuuri kirjalikus vastuses vaieldi apellatsioonkaebusele vastu ja paluti jätta see rahuldamata. 10.01.2007 teatas vastustaja, et tuginedes Riigikohtu 20.12.2006 otsuse nr 3-3-1-79-06 põhjendustele, ei vaidle enam apellatsioonkaebusele vastu ega soovi kohtuistungist osa võtta.
  2. Ringkonnakohtu istungil loobus kaebaja kaebusest teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu nõudes. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Riigikohtu halduskolleegiumi 20.12.2006 otsusega nr 3-3-1-79-06 jäeti muutmata Tallinna Ringkonnakohtu 06.06.2006 otsus haldusasjas nr 3-05-247, millega tunnistati Politseameti Põhja Politseiprefektuuri 01.04.2005 käskkiri nr 225p seadusevastaseks ning ennistati V. P teenistusse Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna nooremkonstaabli ametikohale tingimusel, et ära on langenud Tallinna Linnakohtu 10.03.2005 määrusega kriminaalasjas nr 05230000004 V. P teenistusest kõrvaldamine ning V. P ei vabastata ametist muu sellekohase seadusliku aluse ilmnemisel. Kuna kaebaja ja V. P on teenistusest vabastatud samadel põhjendustel ja õiguslikel alustel, on käesolevas asjas kohaldatavad Riigikohtu halduskolleegiumi 20.12.2006 otsuses nr 3-3-1-7906 väljendatud seisukohad.
  4. Riigikohtu otsuse p-s 14 leiti, et V. P omistatavate distsiplinaarsüütegude puhul pole asjassepuutuvaks avaliku teenistuse eetikakoodeksi p 13, mille järgi ametnik hoidub ka näiliku olukorra loomisest, mis võib seada kahtluse alla tema erapooletuse ja asjade käsitlemise objektiivsuse. Asjassepuutuvaks pole ka eetikakoodeksi p 18, mille järgi ametnik on väärikas, vastutustundlik ja kohusetundlik. Asjaga on seotud eetikakoodeksi p 16 osas, mille järgi avaliku võimu teostajat iseloomustab ausus. Otsuse p-s 17 asuti seisukohale, et politseiteenistuse spetsiifikat arvestades saab olenevalt teo toimepanemise asjaoludest politseiametniku väärituks teoks

§ 84

p 3 mõttes lugeda leitud vara politseile üle andmata jätmist, s.o AÕS § 98 lg 1 või lg 2 rikkumist. Nimetatud rikkumise eest saab kohaldada ka rangeimat distsiplinaarkaristust, arvestades politseiteenistuse seaduse § 1 lg-t 2 ja lg-t 3,

§ 87, töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 8 ja haldusmenetluse seaduse § 54. 4

(6)3-05-254
  1. Nii nagu V. P puhul, seondub ka käesoleva distsiplinaarasjaga kaebaja kahtlustamine kriminaalmenetluses selles, et ta võttis 27.02.2005 A. L minimaalse trahvisumma määramise eest altkäemaksu 300 krooni. Kaevatava distsiplinaarkaristuse määramise (teenistusest vabastamise) käskkirja järgi on kaebaja süüdi selles, et ta ei informeerinud 27.02.2005 politseisõidukist väidetavalt leitud kolmest sajakroonisest kupüürist koheselt politsei korrapidamisteenistust ega andnud neid rahatähti esimesel võimalusel korrapidamisteenistusele või leiu hoiu eest vastutavale politseiametnikule, vaid kasutas seda raha koos paarimehega hamburgerite ostuks. Vaidlust ei ole ka käesolevas asjas selles, et altkäemaksukahtluse ja distsiplinaarasja puhul oli tegemist samade, märgistatud sajakrooniste kupüüridega.
  2. Põhja Politseiprefektuuri seisukohad kriminaal- ja distsiplinaarmenetluses on vastuolulised. Kuigi üks ja sama tegelikkuses aset leidnud tegu võib, sõltuvalt erinevate õigusharude normidega ette nähtud erinevatest süüteo koosseisudest, olla samaaegselt kvalifitseeritav erinevate õiguserikkumistena, ei saa ühe ja sama teona käsitada sisult täiesti erinevaid tegusid. Altkäemaksu võtmine seisneb KarS § 294 järgi hüve vastu võtmises ebaseadusliku vastuteene osutamise eest. Pole võimalik, et üks tegu kätkeb nii raha vastu võtmist kui ka sama raha leidmist, s.t pole võimalik, et isik saab ühed ja samad kupüürid võtta vastu ja need hiljem saada leiuna. Raha vastu võtmine ja sellesama raha leidmine on täiesti erinevad teod. Ühte nendest tegudest ei saadud tegelikkuses toime panna. Kui ei saa esineda raha leidmist, siis ei saa olla ka seisukohal, et isik pani toime sellesama raha õigusvastase üle andmata jätmises seisneva distsiplinaarsüüteo. Kui olla seisukohal, et isik leidis raha, siis ei saa olla seisukohal, et ta võttis sellesama raha vastu. Pole võimalik, et politseiprefektuur on kriminaalmenetluses sama teo osas ühel ja distsiplinaarmenetluses teisel seisukohal. Võimalik on vaid üks seisukoht - isik kas võttis raha vastu või leidis selle raha (vt p-d 20 ja 21).
  3. Distsiplinaarkaristuse määramiseks on seadusega kehtestatud tähtajad (vt p-d 23-26).

§ 108

p 1 järgi kohaldatakse ametniku distsiplinaarvastutusele võtmisel TDVS § 6 lg-s 3 osundatud töölepingu peatumise aluste asemel

§ 108

p-des 1-9 sätestatud teenistussuhte peatumise aluseid.

§ 108

p 8 järgi peatub teenistussuhe ajaks, mil ametnik on ametist kõrvaldatud

§ 109lg 1 või § 110 lg 1 alusel, samuti ajaks, mil ta on ametist kõrvaldatud mõnel muul seaduses sätestatud alusel. Kr

MS § 141 lg 1 näeb ette, et kahtlustatav või süüdistatav kõrvaldatakse ametist prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel, kui ta edasi töötades võib jätkuvalt toime panna kuritegusid (p 1) või edasitöötamine võib kahjustada kriminaalmenetlust (p 2). TDVS § 6 lg 1 ja 2 näevad distsiplinaarkaristuse määramiseks ette ühekuulise tähtaja, mida arvutatakse vastavalt süüteost teada saamisest või inventuuri, revisjoni, audiitorkontrolli jmt tulemuste vormistamise päevast. TDVS § 6 lg 3 sätestab: "Käesoleva paragrahvi

  1. ja
  2. lõikega ettenähtud ühekuuse tähtaja hulka ei arvata aega, mil tööleping oli töölepingu seaduse § 55 punktide 16, 9, 11 ja 12 alusel peatunud, välja arvatud puhkepäevade ja riiklike pühade aeg." Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu asus 19.12.2003 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-110-03 seisukohale, et töölepingu peatumise ajal ei ole tööandjal võimalik töötajale distsiplinaarkaristust määrata (p 18). Kuna töötajate TDVS laieneb ka avalikele teenistujatele, sh politseiametnikele, on see seisukoht kohaldatav ka käesolevas asjas. Tallinna Linnakohtu 10.03.2005 määrusega kriminaalasjas nr 05230000004 kõrvaldati kaebaja kahtlustatavana ametist kriminaalmenetluse ajaks. Põhja Politseiprefektuur vabastas kaebaja distsiplinaarkaristuse korras teenistusest 01.04.2005 käskkirjaga. Kaebaja kinnitas ringkonna5

(6)3-05-254 kohtu istungil, et ta oli kohtumäärusega ametist kõrvaldatud karistuse määramise ajal ja on kõrvaldatud ka apellatsioonimenetluse ajal. Seega vabastati kaebaja distsiplinaarkaristusena teenistusest ajal, mil teenistussuhe oli peatatud ning distsiplinaarkaristuse määramise ühekuune tähtaeg ei kulgenud, s.o ajal, mil talle ei oleks saanud distsiplinaarkaristust üldse määrata. Järelikult on kaevatav käskkiri kaebaja teenistusest vabastamise kohta seadusevastane.
  1. Kaebaja teenistusse ennistamine ei ole võimalik seetõttu, et teda on teenistusest kõrvaldatud Tallinna Linnakohtu 10.03.2005 määrusega kriminaalasjas nr
  2. Seetõttu on kaebaja teenistusse ennistamine võimalik üksnes juhul, kui eelnimetatud määrus kaotab kehtivuse ja ei esine muu teenistusse ennistamist välistav asjaolu (nt kriminaalasjas tehtud süüdimõistva kohtuotsuse tõttu kaebuse esitaja teenistusest vabastamine

§ 123alusel).

Kaebaja teenistusse ennistamise nõue tuleb rahuldada tingimuslikult. Teenistusse ennistamiseks käesoleva kohtuotsusega tehtav ettekirjutus ei välista kaebaja teenistusest vabastamist ka muu seaduses ettenähtud aluse tõttu.

  1. Neil põhjendustel tuleb halduskohtu otsus HKMS § 46 lg 1 p 2 alusel tühistada ja teha asja uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega tunnistada kaevatav käskkiri seadusevastaseks ning ennistada R.G teenistusse Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna konstaabli ametikohale tingimusel, et ära on langenud Tallinna Linnakohtu 10.03.2005 määrusega kriminaalasjas nr 05230000004 R.Gi teenistusest kõrvaldamine ning teda ei vabastata ametist muu sellekohase seadusliku aluse ilmnemisel. Kuna teenistusse ennistamise nõue rahuldatakse tingimuslikult, rahuldatakse R. Gi apellatsioonkaebus ja kaebus osaliselt.
  2. Vastavalt HKMS § 46 lg 1 p-le 5 on ringkonnakohtul haldusasja apellatsiooni korras läbivaatamisel õigus tühistada halduskohtu otsus või määrus ja lõpetada menetlus sama seadustiku §-s 24 nimetatud alustel. HKMS § 24 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui kaebuse esitaja loobub kaebusest ja kohus võtab loobumise vastu. Kohus lõpetab menetluse määrusega (HKMS § 24 lg 2). Kuna R. G loobus ringkonnakohtu istungil kaebusest teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu nõudes ja ringkonnakohus võtab loobumise vastu, tuleb asja menetlus teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu nõudes lõpetada HKMS § 24 lg 1 p 2 alusel. Viive Ligi Ivo Pilving Lilianne Aasma 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.