2-06-24297/6

2-06-24297 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-06-24297 Tsiviilasi AS X (pankrotis) hagi OÜ Tartu Y vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja 300 000 krooni tagastamiseks pankrotivarasse. Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja AS X hageja seaduslik esindaja pankrotihaldur Sirje Tael (Tähe Õigusbüroo, Uus 11-33, 50603 Tartu); kostja OÜ Tartu Y RESOLUTSIOON
3. Rahuldada AS X (pankrotis) hagi OÜ Tartu Y vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja 300 000 krooni tagastamiseks pankrotivarasse.
4. Tunnistada kehtetuks 02.10.2003.a AS X ja OÜ K vahel sõlmitud kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu p.-s 3.2 ostuhinna tasumise kokkulepe, mille kohaselt tuli kinnistu ostuhind tasuda OÜle Tartu Y .
5. Mõista OÜlt Tartu Y välja 02.10.2003.a AS X ja OÜ K vahel sõlmitud kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu p.-s 3.2 ostuhinna tasumise kokkuleppe alusel saadud 300 000 (kolmsada tuhat) krooni AS X (pankrotis) pankrotivarasse. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud OÜ Tartu Y kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
6. septembril 2006.a esitas AS X Tartu Maakohtusse hagi OÜ Tartu Y vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja 300 000 krooni tagastamiseks pankrotivarasse. AS X (pankrotis) pankrot kuulutati välja Tartu Maakohtu
7. mai 2004.a otsusega. Pankrotimenetlus algatati
8. aprillil 2004.a. Pankrotimenetluses on selgunud, et AS X (pankrotis) on tasunud lähikondsele OÜle Tartu Y võlga
9. oktoobril 2003.a (6 kuud ja 3 päeva enne pankrotimenetluse algatamist).
10. septembril 2003.a otsustas AS X (pankrotis) müüa OÜle K kinnistu müügihinnaga 300 000 krooni.
11. oktoobril 2003.a AS X müüs kinnistu 300 000 krooniga OÜle K. Ostuhind ei laekunud ASle X, vaid vastavalt
12. oktoobri 2003.a lepingule ostuhind tasuti OÜle Tartu Y . AS X lubas tasuda kinnistu ostuhinna 300 000 krooni OÜle Tartu Y vastavalt
13. septembri 2003.a pooltevahelise kokkuleppele. Samas ei olnud AS X
14. septembri 2003.a tehingu ajal enam jätkuv majandusüksus. Märtsis 2004.a esitas AS X pankrotiavalduse Tartu Maakohtule märkides, et reaalsed varad on väärtuses 614 000 krooni ning võlad 3,4 miljonit krooni. OÜ Tartu Y u näol on tegemist lähikondsega AS X suhtes pankrotiseaduse § 117 lg 2 p 5 mõttes. Vaidlustatav tehing on tehtud
15. oktoobril 2003.a, pankrotimenetlus algatati
16. aprillil 2004.a, seega on tehing tehtud vähem kui aasta enne pankrotimenetluse algatamist. Ajal, mil tasuti lähikondsele 300 000 krooni vara müügist, oli ASil X (pankrotis) maksuameti ees võlgnevus 3,098 miljonit krooni. Võlgnik oli sel ajal lõpetanud ka majandustegevuse. Maksuameti nõue on pankrotimenetluses tunnustatud summas 3 257 948 krooni. Seega
17. oktoobri 2003.a tehing lähikondsega kahjustas ilmselgelt maksuameti kui võlausaldaja huve. Hageja palub tunnistada kehtetuks
18. oktoobri 2003.a ostuhinna tasumise kokkulepe OÜle Tartu Y ning mõista OÜlt Tartu Y välja 300 000 krooni AS X pankrotivarasse. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 444 lg 1 märgitakse tagaseljaotsuse põhjendavas osas üksnes õiguslik põhjendus. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 14 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Kostja taotluse alusel pikendas kohus hagile vastamise tähtaega kuni
19. novembrini 2006.a. Nimetatud tähtajaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Pankrotiseaduse (PankrS) § 118 lg 2 kohaselt tagasivõitmise nõude võib esitada kolme aasta jooksul pankroti väljakuulutamisest. Vastavalt PankrS § 110 lg 1 p 2 tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Tulenevalt PankrS § 113 lg 1 p 3 kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. PankrS § 119 lg 1 sätestab, et kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega AS X (pankrotis) hagi OÜ Tartu Y vastu tehingu kehtetuks tunnistaiseks ja 300 000 krooni tagastamiseks pankrotivarasse. Kohus tunnistab kehtetuks 02.10.2003.a AS X ja OÜ K vahel sõlmitud kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu p-s .3.2 ostuhinna tasumise kokkulepe, mille kohaselt tuli kinnistu ostuhind tasuda OÜle Tartu Y . Kohus mõistab OÜlt Tartu Y välja 02.10.2003.a AS X ja OÜ K vahel sõlmitud kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu p.3.2 ostuhinna kokkuleppe alusel saadud 300 000 krooni AS X (pankrotis) pankrotivarasse. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja. Kohtunik