← Eesti

3-04-449/1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus: Kohtunik: Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number: Tallinna Halduskohus Sirje Tromp Haldusasi: L.Õ. kaebus Tallinna Linnavalitsuse 19.01.2000 korralduse nr 200-k tühistamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg: 6.aprill 2006, Tallinn 3-04-449 20.03.2006 Menetlusosalised: Kaebaja volitatud esindaja K.Kenapea ja vastustaja volitatud esindaja K.Lokotar RESOLUTSIOON Jätta L.Õ. kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: Vastavalt HKMS §31 lõigetele 1, 4 ja 5 on kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest arvates. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. Asjaolud Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise (ÕVVTK) Tallinna linnakomisjoni 26.04.1999 otsuse nr 10709 punktiga 1 loeti Tallinnas, Sanatooriumi tn 11, end Vaikne tn 7A asunud ehitised omandireformi objektiks. Otsuse kohaselt on ehitised võõrandatud ebaseadusliku otsuse alusel (omandireformi aluste seadus (ORAS) § 6 lg 1, vara võõrandamise õigusvastasuse tõendamise lihtsustatud korra kehtestamise seaduse § 2). Otsusega loeti tõendatuks, et vara kuulus õigusvastase võõrandamise ajal kaebuse esitajale L.Õ.le, kes vastab ORAS § 7 toodud nõuetele. ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 26.04.1999 otsuse nr 10709 p 3 alusel tunnistati L.Õ. sama otsuse punktis 1 nimetatud vara suhtes omandireformi õigustatud subjektiks. L.Õ. soovis temalt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist. Tallinna Linnavalitsuse 19.01.2000 korraldusega nr 200-k jäeti õigustatud subjekti L.Õ. taotlus Sanatooriumi tn 11 asuva elamu tagastamiseks rahuldamata, kuna vara ei ole 2 säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Sama korraldusega otsustati alustada Sanatooriumi tn 11 asuva elamu kompenseerimise menetlust. Tallinna Linnavalitsuse 11.06.2003 korraldusega nr 1467-k on L.Õ.le määratud Tallinnas, Sanatooriumi tn 11, endisel aadressil Vaikne tn 7A asunud õigusvastaselt võõrandatud hoonete eest kompensatsioon summas 74 880.00 krooni erastamisväärtpaberites. Kaebuse motiivid ja nõue Kaebuse esitaja leiab, et Tallinna Linnavalitsuse 19.01.2000 korraldus nr 200-k on vastuolus omandireformi reguleerivate õigusaktidega ja rikub kaebuse esitaja õigust saada tagasi õigusvastaselt võõrandatud vara. Korralduse punkti 1 kohaselt on vara tagastamise taotlus jäetud rahuldamata põhjusel, et vara ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul, kuid nimetatud väide on ebaselge ja põhjendamata. Korraldusest ei selgu, milline eksperthinnang on aluseks võetud hoone endisel individualiseeritaval kujul säilivuse kindlakstegemisel. Viidatud on küll AS Ristart Ltd Kinnisvarabüroo poolt koostatud eksperthinnangule, kuid puudub selle kuupäev ja number. Samuti ei ole eksperthinnangut korraldusele lisatud. Korralduses ei ole põhjendatud, mil viisil ja kui suures ulatuses on antud juhul ehitisele lisandunud väärtus. Korraldus on selles osas puudulikult motiveeritud, mis ei võimalda kontrollida selle seaduslikkust. Korralduses puudub vaidlustamisviide, mis raskendas haldusakti adressaadil oma subjektiivsete õiguste kaitset. Kaebaja palub tühistada Tallinna Linnavalitsuse 19.01.2000 korraldus nr 200-k kui motiveerimata haldusakt. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et see ei kuulu rahuldamisele, kuigi möönab, et osaliselt on vaidlustatav korraldus ebaselge ja ei ole piisavalt motiveeritud. Oma sisult ja lõppjäreldustes on korraldus aga õige ja alused selle tühistamiseks võimalike vormivigade tõttu puuduvad. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et vaidlustatav korraldus rikub tema õigust saada tagasi õigusvastaselt võõrandatud vara. Vaidlustatav korraldus saab rikkuda vaid isiku neid subjektiivseid õigusi, mis tal olid haldusakti andmise ajal. Kaebuse esitajal puudus kaevatava korralduse andmise ajal õigus võõrandatud vara tagasi saada, kuna vara ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Korralduse aluseks on ORAS § 12 lg 3 p 2, lg 8 p 2, § 13 lg 1, ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 26.04.1999 otsus nr 10709, AS-i Ristart Ltd Kinnisvarabüroo poolt teostatud eksperthinnang ja õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise toimiku nr 3594 materjalid. Eksperthinnangu kohaselt on Sanatooriumi tn 11 ehitise jääkväärtus peale riigistamist tehtud ehitus- ja remonttööde tõttu kasvanud 379% (st enam kui 75%), seega ei ole ehitis säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Isegi juhul, kui vara oleks säilinud endisel individualiseeritaval kujul (mille vastustaja küll välistab), esines vaidlustatava korralduse andmise ajal ka teine õigusvastaselt võõrandatud vara mittetagastamise alus - ORAS § 12 lg 3 p 3, mille kohaselt omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara ei kuulu tagastamisele, kui vara on füüsilise isiku heauskses omandis. Sanatooriumi tn 11 asuva poolelioleva elamu omandas Tallinna Linna Keskrajooni TSN Täitevkomitee 26.06.1963 otsuse nr 207 alusel EESTI KÜLAEHITUS (EKE). Vabariigi 3 Valitsuse 26.11.1991 korraldusega nr 451-k anti EESTI KÜLAEHITUSELE luba müüa Sanatooriumi tn 11 asuv 2-korteriline elamu. 29.12.1991 võõrandas EESTI KÜLAEHITUS Sanatooriumi tn 11 asuva elamu ½ mõttelises osas R. R.’ile ja ½ mõttelises osas A. A.’le. 10.05.1999 kanti Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 14521 elamumaa, Tallinna linn, Sanatooriumi tn 11, pindalaga 572 m2 , omanikud A. A. ½ mõttelises osas ja R. R. ½ mõttelises osas. Tulenevalt eeltoodud asjaoludest ei olnud kaebuse esitajal õigust tagasi saada õigusvastaselt võõrandatud vara tuginedes ka ORAS § 12 lg 3 p 3, sest Sanatooriumi tn 11 asuv elamu on olnud füüsiliste isikute heauskses omandis alates 1991.a. detsembrist. HMS § 58 kohaselt ei saa nõuda haldusakti tühistamist üksnes menetlus- või vormivigade tõttu, kui need ei mõjutanud haldusakti sisu. Antud juhul on võimalik kohtumenetluse käigus tuvastada haldusakti sisuline õiguspärasus. Sisuliselt õiget haldusakti ei ole mõtet tühistada üksnes vormiliste vigade tõttu, kui pärast tühistamist tuleks haldusorganil võtta vastu samasisuline haldusakt. Vastustaja palub jätta L.Õ. kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused ja otsus

  1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §7 lg 1 kohaselt võib kaebusega haldusakti tühistamiseks pöörduda halduskohtusse isik, kelle õigusi vaidlustatav haldusakt rikub. Tühistamiskaebuse läbivaatamisel tuleb kaitstavate õiguste ja vabadustena mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi – põhiõigusi ja –vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, samuti haldusaktidest ja –lepingutest tulenevaid õigusi. Haldusakt piirab isiku subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab või välistab osaliselt või täielikult õiguse kasutamise, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist. Haldusakt saab rikkuda (piirata) vaid sellist subjektiivset õigust, mis oli isikul selle haldusakti andmise ajal.
  2. Kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatav Tallinna Linnavalitsuse 19.01.2000 korraldus nr 200-k rikub tema õigust saada tagasi õigusvastaselt võõrandatud vara. Kaebaja ei ole osundanud ühelegi ORAS ega selle alusel vastu võetud õigusakti sättele, millest tuleneb tema õigus vara tagastamisele. Õigusvastaselt võõrandatud vara tunnistamine omandireformi objektiks ei tähenda automaatselt selle vara tagastamist õigustatud subjektile. Olukorras, kus osa õigusvastaselt võõrandatud vara tagastatakse ja osa kompenseeritakse, kuulub vara tagastamise osas kohaldamisele ORAS § 12 lg
  3. ORAS § 12 lg 3 p 2 kohaselt ei kuulu omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele, kui vara ei ole säilinud sama paragrahvi 8.lõikes sätestatud endisel individualiseeritaval kujul. ORAS § 12 lg 8 p 2 (vaidlustatava korralduse vastuvõtmise ajal kehtinud redaktsioonis) kohaselt ei loeta ehitist endisel individualiseeritud kujul säilinuks, kui ehitise väärtus on kapitaalremondi või ümber-, peale-, alla- või juurdeehituse tõttu kasvanud vähemalt ¾ võrra. Kaebuse esitajalt 1963.a. õigusvastaselt võõrandatud poolelioleva elamu aadressil Sanatooriumi tn 11 endisel individualiseeritaval kujul säilivuse kindlakstegemiseks on Tallinna Linnavalitsuse poolt 25.08.1999 määratud ekspertiis. Kaebuse esitaja oli ekspertiisi määramisest teadlik ja oli objekti ülevaatamise juures. 4 Vara tagastamise toimikus nr 3594 (lk-d 36-47) oleva AS Ristart Ltd Kinnisvarabüroo eksperthinnagu (töö nr E-411/99, 14.10.1999) kohaselt on, tuginedes Vabariigi Valitsuse 25.11.1997 määrusega nr 220 kinnitatud „Ehituse endisel individualiseeritaval kujul säilivuse hindamise korra ja metoodika“ punktile 16, leitud, et Sanatooriumi tn 11 paikneva ehitise jääkväärtus on asenduste/remondi tõttu kasvanud 379%, mis on suurem kui 75% (3/4). Järelikult ei ole ehitis endisel individualiseeritaval kujul säilinud. Eksperthinnang on kinnitatud Tallinna Omandireformiameti ekspertkomisjoni poolt 01.12.1999 (protokoll nr 17). Vastavalt ORAS §13 lg 1 juhul, kui omandireformi objektiks olevat vara ei tagastata ORAS § 12 alusel, kompenseerib riik selle seaduses sätestatud ulatuses ja korras.
  4. Vaidlustatava korralduse nr 200-k vastuvõtmise alustena on osundatud ORAS § 12 lg 3 p 2, lg 8 p 2, § 13 lg 1, ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 26.04.1999 otsusele nr 10709, AS-i Ristart Ltd Kinnisvarabüroo poolt teostatud eksperthinnangule ja õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise toimiku nr 3594 materjalidele. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et korraldus on motiveerimata seetõttu, et selles ei ole ära toodud põhjendusi, mil viisil ja kui suures ulatuses on ümberehituste tõttu kasvanud ehitise väärtus, ning et korralduses ei ole märgitud eksperthinnangu numbrit ja kuupäeva. Kaebaja poolt nimetatud andmed on ära toodud eksperthinnangus, mis on olnud kaebuse esitajale kättesaadav. Seda tõendab kaebaja poolt 31.01.2000 omandireformiametile esitatud taotlus selgitada talle täiendavalt Sanatooriumi tn 11 teostatud ekspertiisiga seotud asjaolusid ja taotlusele lisatud küsimused. Kaebaja ei ole vaidlustanud ühtegi ekspertiisiga tuvastatud asjaolu ega eksperdi järeldust. Haldusmenetluse üldiste põhimõtete kohaselt on lubatud esitada haldusakti põhjendus mitte haldusaktis endas, vaid ka muus menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Otstarbekohane on kasutada võimalust tuua põhjendused ära muus dokumendis kui haldusaktis juhul, kui motivatsioon on väga mahukas, nagu see on ka kõnealuse eksperthinnangu puhul. Korralduses on vara tagastamise taotluse rahuldamata jätmise motiveeringuna märgitud vaid eksperthinnangus toodud järeldus – vara ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul, mis on seaduses sätestatud vara mittetagastamise alus. Nimetatud motiveering on piisav ja võimaldab aru saada, mis põhjusel vara ei tagastata.
  5. Antud juhul on kohtumenetluse käigus leidnud tuvastamist asjaolu, et vaidlustatava korralduse vastuvõtmise ajal esines ka teine seadusest tulenev alus kaebajale õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamata jätmiseks, mis aga korraldusest ei nähtu. Selleks aluseks on ORAS § 12 lg 3 p 3, mille kohaselt vara ei kuulu tagastamisele, kui see on füüsilise isiku heauskses omandis. Vara tagastamise toimikus nr 3594 olevatest materjalidest nähtub, et kaebuse esitajalt õigusvastaselt võõrandatud pooleliolev Sanatooriumi tn 11 elamu realiseeriti Tallinna Keskrajooni TSN Täitevkomitee 26.06.1963 otsuse nr 207 alusel Eesti NSV Kolhoosidevaheliste Ehitusorganisatsioonide Vabariiklikule Nõukogule, kelle õigusjärglaseks oli AS Eesti Külaehitus. Vabariigi Valitsuse 26.11.1991 korraldusega nr 451k sai Eesti Külaehitus loa müüa Sanatooriumi tn 11 elamu selles elavatele üürnikele – R.R.’ile ja A.A.’le, kummalegi ½ mõttelises osas. Ostu-müügilepingud nimetatud isikutega sõlmiti 29.12.
  6. Kaebaja esitas 27.04.1992 Tallinna Linnakohtule hagiavalduse ostumüügilepingute tühistamiseks, kuid hiljem loobus oma hagist ning kohtumenetlus asjas lõpetati. 10.05.1999 on kantud Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 14521 elamumaa, Tallinna linn, Sanatooriumi tn 11, pindalaga 572 m2 , omanikud A. A. ½ mõttelises osas ja R. R. ½ mõttelises osas. 5 Eeltoodust tulenevalt oli Sanatooriumi tn 11 elamu vaidlustatava korralduse nr 200-k vastuvõtmise ajal 29.12.1991 sõlmitud ostu-müügilepingute alusel füüsiliste isikute A. A. ja R. R. heauskses omandis, mis ORAS §12 lg 3 p 3 alusel välistas nimetatud vara tagastamise kaebuse esitajale. Nimetatud isikud ei ole osa võtnud kaebaja kui vara endise omaniku kohtuvälisest represseerimisest ega tema vara õigusvastasest võõrandamisest. Vastupidist tõendavad andmed puuduvad.
  7. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kuna kaebuse esitajal puudus Tallinna Linnavalitsuse 19.01.2000 korralduse nr 200-k andmise ajal seadusest tulenev subjektiivne õigus Sanatooriumi tn 11 asuva õigusvastaselt võõrandatud vara tagasisaamiseks, siis ei saa nimetatud korraldus rikkuda kaebuse esitaja õigusi ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Tallinna Linnavalitsuse 11.06.2003 korraldusega nr 1467-k on kaebajale määratud Tallinnas, Sanatooriumi tn 11 asuva õigusvastaselt võõrandatud ja tagastamisele mittekuuluva vara eest kompensatsioon. Nimetatud korraldust ei ole kaebuse esitaja vaidlustanud.
  8. Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et kõnealuse korralduse puhul on osaliselt rikutud menetlus- ja vorminõudeid haldusakti motiveerimise osas, kuna korralduses ei ole märgitud kõiki vara mittetagastamise õiguslikke ja faktilisi aluseid. Kohtumenetluse käigus tuvastatud asjaolude põhjal on aga kohus veendunud korralduse sisulises õiguspärasuses. Korralduse tühistamine ainuüksi menetlus- ja vorminõuete rikkumise (ebapiisava motiveerimise) tõttu tähendaks seda, et haldusorgan peaks samasisulise haldusakti uuesti vastu võtma. Sirje Tromp kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.