5 kohaselt kostjale avalikult kättetoimetatuks 20 päeva möödumisel otsuse väljavõt päevast.. väljavõtte Ametlikes Teadaanetes teistkordse ilmumise päevast Kostja võib otsuse peale esitada kaja 28 päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse väljavõt väljavõtte Ametlikes Teadaanetes teistkordse ilmumise päevast. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kui apellant soovib asja arutamist arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus kirjalikus menetluses (
I. Asjaolud, hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt on kostja L P ’il kolm last, kellest üks poeg, M P (isikukood xxxx), elab oma isa juures ja on tema kasvatada. Abielu I P ’iga on lahutatud xxxx.a. Lapsed G (isikukood xxxx) ja I (isikukood xxxxx) P olid kostja ema V B hooldada, sest kostja tarvitab alkoholi ega suutnud ise oma laste eest hoolitseda, jättis nad korduvalt järelevalveta, hoolitsuse, armastuse ning hoolduseta, seades sellega ohtu ka laste elu, arengu ja tervise. Kostja elas Laekveres kuni I aastaseks saamiseni, siis lahkus ta 2005.a. aprillikuus Tallinna. V B ’ga võttis kostja ühendust alles 2005.a. sügisel. Samas tarvitab alkoholi ka kostja ema ja laste vanaema V B . Kodukülastuste korras selgus, et V.B , kelle juude lapsed olid jäetud, on töötu, ainsaks sissetulekuks on toimetulekutoetus 750 krooni kuus ja ka lastetoetus 1 200 krooni. Joobes olles jätab ta lapsed järelevalveta ja söömata, välja neid ei lastud. Selletõttu on 2 lapsed üritanud kodust põgeneda ja palunud öömaja tuttavate juures. Neist asjaoludest lähtuvalt on Laekvere Vallavalitsus oma 11.01.2006.a. korraldusega nr. 5 määranud alaealistele G ja I P ’ile üheks aastaks hooldajaks M R i. 20.03.2006.a. ilmus kostja vallavalitsusse ja avaldas soovi hakata ise lapsi kasvatama. Uskudes kostja lubadusi hoolitseda ise laste eest ja neid mitte kunagi enam maha jätta, lõpetas vald hoolduslepingu. Kostja asus 01.08.2006.a. tööle xxxx AS-is, kuid juba 11.08.2006.a. ta tööle ei ilmunud. Purjutamised perekonnas jätkusid. 22.08.2006.a. istus väike Ilona aknal ja hüüdis ema. 26.08.2006.a. läks G O.J i peresse ja ütles, et ema ja vanaema on purjus, kodus süüa ei ole. G ööbis külas, keegi teda otsima ei tulnud. 27.08.2006.a. õhtul kella 20 paiku leiti I üksinda trepikojast, vanaema oli purjus. 28.08.2006.a. oli vanaema endiselt purjus, toad olid segamini ja mustad, toitu lastele polnud. 03.09.2006.a. lõpetati kostjaga üürileping seoses üüri mittemaksmisega. Vanaema V B palus O.J ’i kolimise ajaks lapsed enda juurde võtta. 11.09.2006.a. selgus, et lapsed olid antud üheks nädalaks M.A i peresse. Kostja lahkus Laekverest 15.09.2006.a. elama xxxx ja jätis I oma purjus ema hoolde. 17.09.2006.a. viis aga V.Boi I jällegi O.J ’i juurde. I olid kirbuhammustused, tal oli õhtul raskusi uinumisega, öösi ärkas sageli ja kontrollis käega, kas keegi on tema juures. G pelgas kehalist kontakti, tõmbus tagasi iga puudutuse korral. 25.09.2006.a. seletuskirjas võtab kostja õigeks, et tarvitab alkoholi ja on jätnud lapsed oma ema juurde. 29.09.2006.a. kolis kostja Laekverest ära. Laekvere Põhikooli õpetaja arvates on G P võimekas laps, kuid tema vastutustunne ja huvi õppimise vastu on vähenenud, koduülesandeid teeb lohakalt, poolikult, või jätab tegemata. 02.10.2006.a. korraldusega Laekvere Vallavalitsus eraldas lapsed kodust ja esitas hagi vanema õiguste äravõtmiseks kostjalt, kes ei täida oma kohustusi laste kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel, ei suuda tagada oma lastele igakülgseks arenguks vajalikku stabiilset elu pideva alkoholitarbimise tõttu. Hageja palub lähtudes eeltoodust ja tuginedes perekonnaseaduse § 54 lg.1, § 61 lg. 4, § 62 ning silmas pidades lapse huve ära võtta vanemaõigused L P ilt tema alaealiste laste Ge P ’i ja I P i suhtes ning vastavuses PKS §-dega 61 lg. 4 ja 62 kostjalt välja mõista elatis ¼ Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgast kuus kummagi lapse ülalpidamiseks kasvatusasutuse kasuks, kus laps viibib. II. Asja kohtulik arutelu. Hageja esindaja eelistungil palub teha asjas tagaseljaotsus, hagi rahuldada ja kostjalt vanema õigused ära võtta mõlema lapse suhtes ning mõista hoolduspere või kasvatusasutuse kasuks, kus laps viibib, kostjalt välja elatis igakuise elatusrahana veerand Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgast kummalegi lapsele. Hetkel on selleks kohaks O.J hoolduspere. Alaealiste esindaja leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus ja hagi rahuldada tervikuna, sest toimikumaterjal tõendab, et kostja on kuritarvitanud oma vanemlikku seisundit ega ole täitnud oma kohustust laste eest hoolitseda just oma eluviiside ja alkoholi tarvitamise tõttu. Hagi on dokumentaalselt tõendatud ja on laste huvides põhjendatud rahuldada. III. Maakohtu tagaseljaotsuse tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. Kohus, alates 30.10.2006. a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali hageja esitatud aadressidel, kuid hagimaterjal on üleandmatult tagastatud märkega ”adressaat ära kolinud”. Kohtu 08.11.2006.a. määruse alusel edastati kostjale kohtukutse ametliku väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.
lg.1 p.1 kohaselt menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult kui menetlusosalise aadress ei ole kohtule teada. Avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte avaldatakse väljaandes Ametlikud 3 Teadaanded vähemalt kahel korral ja vähemalt nädalase vahega.
5 kohaselt loetakse avalikult kättetoimetatuks 20 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded teistkordse ilmumise päevast. Seda tähtaega on järgitud. Kostjale on kohtukutse avaldatud ja ilmunud Ametlikes Teadaannetes 08. ja 15.11.2006.a. Kostjale on teatatud, et kohus teeb tagaseljaotsuse või lahendab asja sisuliselt, kui kostja istungile ei ilmu. Kostja ei ole kohtusse ilmunud, mitteilmumise seaduslikust takistusest ei ole teatanud.
lg.1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagi on lubatud, õiguslikult põhjendatud ning lisatud dokumentaalsete tõenditega tõendatud. Vanemakohustus tuleneb seadusest. PKS § 58 kohaselt lapsesse puutuva vaidluse lahendamisel lähtub nii eestkosteasutus kui kohus lapse huvidest. Lastekaitseseaduse § 63 kohaselt on lapse abistamisel eestkoste ja hoolduse vormis eestkoste- ja hooldusorganiks kohalik omavalitsus ning sotsiaalhoolekande seaduse § 24 järgi korraldab laste hoolekannet kohalik omavalitsus. Hagi vanema õiguste äravõtmiseks on esitanud eestkosteasutus. Vastavalt PKS §-le 54 lg. 1 p. 1 võib kohus eestkosteasutuse nõudel võtta ära vanema õigused, kui vanem alkohoolsete jookide kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei pea mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. PKS § 58 järgi tuleb tagada laste huvid. PKS § 50 lg. 4 järgi vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Hageja kui eestkosteasutus on esitanud kirjalikud tõendid selle kohta, et L P lapsevanemana ei ole tegutsenud laste elu ja tervise huvides ega täida oma kohustust laste eest hoolitseda. Hageja esitatud kodukülastusaktidest, seletuskirjadest, korraldustest, tõenditest, õienditest ning ettekannetest tuleneb, et laste ema ei suuda ega soovi oma lapsi kasvatada ega nende eest hoolitseda, sest eelistab teistsugust eluviisi alkoholi sagedase tarvitamisega. Kostja on lahkunud elama mujale ja jätnud lapsed teiste isikute juurde. Kostja elukoha ja töökoha kohta andmed puuduvad, kuid tõendite kohaselt kui ta ongi tööd saanud, ei ole suutnud seda pidada. Kostja enda seletuskirjast tuleneb, et hagi esitamise tinginud asjaolud olid õiged. PKS § 54 lg. 4 kohaselt, kui vanema õiguste äravõtmisel jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab tema elu eestkosteasutus. Vastavalt PKS §-le 61 lg. 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Sama paragrahvi lg. 2 järgi elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest, ning lg. 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Asja arutamise ajal on kuupalga alammäär 3 000 krooni, millest veerand on 750 krooni. PKS § 55 lg. 3 kohaselt vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest. Seega on põhjendatud kostjalt elatis välja mõista hoolduspere või kasvatusasutuse kasuks, kus laps viibib. Käesoleval ajal viibivad lapsed O J ’i hooldusperes. Seega on hagi kostja vastu põhjendatud rahuldada tervikuna.
1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
järgi avaldaja 4 maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette.
Hagiavalduses on esitatud kaks nõuet. Riigilõivuseaduse § 37 lg. 3 järgi tasutakse mittevaralise hagi esitamisel riigilõivu 200 krooni, mis kuulub kostjalt kohtukuluna väljamõistmisele.
3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.
2 järgi „Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuus eest saadav summa.“ Seega on hagihind 9x1 500 = 13 500 krooni, millelt vastavalt riigilõivuseaduse lisale 2 on tasumisele kuuluv riigilõiv 1 000 krooni. Kuna hageja oli riigilõivuseaduse § 16 lg. 1 p. 2 kohaselt hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud, siis tuleb 1 000 krooni mõista kostjalt välja riigilõivu katteks riigituludesse. Riigilõivuseaduse § 1942 kohaselt teadaande avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutakse riigilõivu 100 krooni.
2 kohaselt tasub väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või muu menetlusdokumendi avaldamise kulud ette hageja või muu avaldaja. Kuna kostja on kutsutud kohtusse kutse avaldamisega ametlikus väljaandes, siis kuulub kostjalt väljamõistmisele 200 krooni kohtuteadete avaldamise riigilõivu katteks riigituludesse.
lg.2 kohaselt, kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada avalikult teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul.
1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas LaKS §-de 3, 63, SHS §-de 24-25, PKS §-de 54 lg. 1 p. 1, 55 lg. 3, 60, 61, 70 sätteid ning juhindus
1, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ S.Tooming Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus 09. veebruaril 2007.a Nooremreferent I.Golubev 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.