Raha tasumise kohustus eeldab isiku tahtlikku käitumist ning kohustuse mittetäitmiseks on vaja samuti tahtlust. Ainuüksi asjaolu, et kostja ei mäleta, et ta oleks arveid saanud, ei tähenda, et kostja pole kohustatud tasuma kasutatud teleteenuste eest. Arvete mittesaamine, juhindudes Eeskirjade punktist 5.11 ei vabastanud kostjat tasumise kohustusest. Eelnevast tulenevalt loetakse esitatud arved kättesaaduks ning sellest tulenevalt oli kostja ka kohustatud täitma lepingulisi kohustusi, tasuma osutatud teleteenuse eest. Neil asjaoludel nõuab AS EMT hagis X vastu VÕS §-de 5; 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p-d 1, 6; 113 lg 1 alusel 1274,50 krooni väljamõistmist, millest põhivõlgnevus 637,75 krooni ja viivis 636,75 krooni. Kostja vastuväited Kostja kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud. Kostja leiab, et hagi on tõendamata, kuna ta kaotas vaidlusaluse telefoni 2002 jaanuaris Saadjärve jääle ja teatas juhtunust EMT infotelefonile, et telefonikaart suletaks. Kostja ei mäleta arvete laekumist. Kostja taotles hageja nõudele aegumise kohaldamist, kuna võlgnevuse tekkimisest on möödunud rohkem kui neli aastat ja nõue on aegunud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, tehtud järeldused ja põhjendused Kohus leiab, et hageja nõue on aegunud ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõue tuleneb 08.03.1999 sõlmitud liitumislepingust (tl 7) teleteenuse osutamiseks. Teenuse osutamise eest on hageja esitanud 28.02.2002, 31.03.2002 ja 30.04.2002 arved (tl 9-11), mis on kostja poolt tasumata. Kostja oli kohustatud 30.04.2002 arve tasuma 20.05.2002. Hagi on kohtule esitatud 06.11.2006. VÕSRS § 9 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002.
lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaja) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (
). Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue (
Hageja leiab, et kostja on kohustusi rikkunud tahtlikult, mistõttu on nõude aegumistähtaeg kümme aastat.
lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.
lg 1 tulenevalt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (
Kuni 01.07.2002 2 kehtinud
sätestas aegumistähtaja kulgemise alguseks päeva, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Käesolevas asjas on hagi maakohtule esitatud 06.11.2006, millest tulenevalt on möödunud
lõikes 1 sätestatud kolmeaastane tähtaeg tehingust tuleneva nõude osas (alates 1. juulist 2002). VÕS § 104 lg 1 kohaselt vastutab isik seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohtu arvates ei ole hageja kohustuse tahtlikku rikkumist kostja poolt tõendanud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja oleks teatanud keeldumisest oma lepingujärgsete kohustuste täitmiseks. Seaduses sätestatud kolmeaastane tähtaeg on õigustatud isikule mõistlik ja piisav, et panna oma nõuded maksma kohtu teel, kui kohustust ei ole täidetud vabatahtlikult. Kui oma õigust mõjuva põhjuseta ei ole aegumistähtaja jooksul kasutatud, on see aluseks nõudeõiguse kaotamisele. Pooled ei ole viidanud ega kohus tuvastanud aluseid, mis annaksid kohaldada nõude aegumisele katkemist või peatumist. Neil asjaoludel tuleb
§-de 142 lg 1; 143; 144; 146 lg 1 alusel kohaldada hageja nõudele aegumist ja jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama seaduse § 173 lõike 3 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus, jättes hagi rahuldamata, jätab kostja menetluskulud hageja kanda. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.