lg 1 ja 2 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (
Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik 1 ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule (
Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
HAGEJA NÕUE Pooled sõlmisid 06.12.2005.a. tarbijakrediidilepingu. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 49 849.09 krooni krediiti, millest peeti kinni lepingu sõlmimise tasu 300 krooni. Lepingu perioodi eest oli kostja kohustatud tasuma intresse summas 93 624.48 krooni. Kostja jättis alates kolmandast maksepäevast täielikult tasumata kõik maksed ja hageja ütles 01.06.2006.a. lepingu üles. Pärast lepingu ülesütlemist ei ole kostja ühtegi makset tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista 104 754.32 krooni, millest 49512.72 krooni on tagastamata krediidisumma, 5896.32 krooni sissenõutavaks muutunud intress, 342.74 krooni viivis, 9902.54 krooni leppetrahv, 1100 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ning 38 000 krooni kahjuhüvitus. KOHTU SEISUKOHT Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kätte 20.10.2006.a. ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest alates. Kohus hoiatas kostjat, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmisel on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole käesoleva ajani kohtule vastanud. Eeltoodu ja VÕS § 100, § 101 lg.1 p.1 ja § 108 lg.1, alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla 104 754.32 krooni.
lg.1 ja § 173 lg.1 ja 3 alusel määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kõik menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.