6. Pooltel on ühine laps- xxx. sündinud tütar E M 2000.a. oktoobrikuust elavad pooled lahus ja kokkuleppe kohaselt pidi kostja tasuma hagejale lapse ülalpidamiseks 500 krooni kuus. Kostja on aga andnud vaid ühel korral lapse sünnipäevaks 500 krooni ja teisel korral jõuludeks 700 krooni. Samuti ei ole kostja võtnud lapse ülalpidamisest osa muul moel. Seepärast on lapse ülalpidamise kulusid pidanud kandma hageja elukaaslane. Hagejal on veel nelja aasta vanune laps, kes on invaliid. Seepärast ei saa hageja töötada täiskoormusega ja tema töötasu oli 2006.a. vahemikus 1292.30 kuni 3152.40 krooni; hageja sissetulekuks on veel riiklikud toetused 600 krooni kuus. Neil põhjustel soovib hageja kostjalt välja mõista elatisena 2000 krooni kuus. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Ta nõustub tasuma elatist 1800 krooni kuus, kuid mitte aasta eest tagasiulatuvalt. Vastuväidetest nähtub, et kostja sai alalise töö 01.jaanuarist 2007.a., vähese töömahu tõttu on seal vaid osaline koormus ja töötasu 3700 krooni kuus. Varem elas ta vaid juhutöödest ja lapse ülalpidamiseks hagejale raha ei olnud võimalik anda. Lisaks peab ta kohtutäituri vahendusel tasuma rahatrahve. Kohtuistungil vähendas hageja igakuise elatise suurust 1800 kroonini kuus, kuid ei loobunud nõudest hagi esitamisele eelnenud perioodi eest, jättes ka selles osas nõudeks 1800 krooni ühe kuu kohta. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. PkS § 60 lg. 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ja § 60 lg. 2 kohaselt võib kohus teise vanema nõudel vajaduse korral välja mõista elatise. PkS 61 lg. 2 kohaselt tuleb elatise suuruse määramisel arvestada lapse vajadusi ja mõlema vanema varalist seisundit. Kuna pooled ei vaidle elatise suuruse üle, siis ei ole ka kohtul alust määrata elatist teistsuguses summas. PkS § 70 lg. 1 kohaselt tuleb elatis välja mõista alates hagi esitamisest ja lg. 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PkS §-s 61 lõikes 6 nimetatud asjaolusid. Viimased on kostja töövõimetus, lapsel piisava sissetuleku olemasolu või muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Ühtegi niisugust asjaolu antud juhul ei esine; kostjale määratud rahatrahvid ja täitmenetluse kulud ei ole aluseks, et jätta hagi esitamisele eelnenud perioodi eest elatis välja mõistmata. Kulud kooliskäiva lapse ülalpidamiseks on üldteada ega vaja
1 kohaselt tõendamist.
1 ja 4 kohaselt loetakse makseettepanekule vastuväite esitamisel hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates makseettepaneku kättetoimetamisest, kui hagi võetakse menetlusse kuue kuu jooksul arvates makseettepanekule vastuväite esitamisest. Maksettepanek on kätte toimetatud 26.oktoobril 2006..a. ja sellest kuupäevast tuleb lugeda ka hagi 3 esitatuks.
1 kohaselt kannab hagimenetlusega seotud kohtukulud pool, kelle kahjus otsus tehakse. Kohtukuludeks on riigilõiv vastavalt hagi hinnale, kohtudokumentide ja kutsete kättetoimetamiseks tehtud kulud ja hageja poolt kantud menetluskulud. Hagi hinnaks on antud juhul
2 kohaselt elatise kogusumma üheksa kuu eest s.o. 16200 krooni. Riigilõivuseaduse Lisa 1 kohaselt on riigilõivu määr sellelt 1250 krooni.
2 kohaselt mõistab kohus kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigi tuludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel. Lõiv riigi tuludesse tuleb tasuda vastavalt hagi hinnale. Indrek Saar Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.