← Eesti

2-06-219/12

Obsah (6)§ 635§ 127§ 100§ 103§ 108§ 128

2-06-219 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Ande Tänav, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 28. detsember 2006, Tallinn

). 6. Poolte seletuse kohaselt lõikas hageja metsa ja vedas välja 780 tm. 10.06.2004 koostas hageja arve nr 27 maksetähtajaga 25.06.2004 summas 93 600 krooni ja käibemaks 16 848 krooni, kokku summas 110 448 krooni. Kostja seletas, et sai arve kätte, kuid ei tasunud. Hageja on vastavalt töövõtulepingule 780 tm metsa langetanud ja välja vedanud, kostja on selle vastu võtnud ja realiseerinud, kuid jättis hagejale tehtud tööde eest tasumata 110 448 krooni. Seega on kostja rikkunud

§ 635lg 1 nõudeid.

7. Kuivõrd lepingus viiviste protsenti kokku ei lepitud ja hageja arvestas õigesti viiviseid summas 15 209,50 krooni, tuleb vastavalt

§-le 113 kostjalt nimetatud summas viiviseid välja mõista. 8. Põhihagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ja poolte seletustega kohtuistungil, milles kostja võttis õigeks, et hageja langetas ja vedas raielangi servale 780 tm metsamaterjali. Sama kinnitavad hageja poolt kostjale saadetud arved, millest esimese järgi on kostjal maksmata 2440 krooni ja teise järgi 110 448 krooni (tl 12 ja 14). 31.07.2003 metsateatis kinnitab, et pooltel oli õigus metsa raiuda 2

(6)ja välja vedada kuni 31.07.2004 (tl 57).
  1. Vastuhagi ei ole tõendatud. Hageja seletuse kohaselt jäid tööd pooleli, kuna ilmastikuolud halvenesid sedavõrd, et mets ei kandnud enam metsa langetamise ja väljavedamise masinaid. Metsaolude paranemisel töid jätkata polnud võimalik, kuna kostja oli palganud E. S, kes langetas hageja poolt pooleli jäetud tööpiirkonnas metsa. Tunnistaja E. S tõendas, et ta hakkas metsa langetama J. T korraldusel. E. S langetas metsa 400 tm ulatuses.
  2. Kostja tõlgendas vastuhagis lepingut ebaõigesti, püüdes õigustada oma kohustuste täitmata jätmist. Kostja esitas esmakordselt 130 000 krooni kahju nõude hageja vastu alles kohtu eelistungil. Kostja ei esitanud ühtegi usaldusväärset tõendit vastuhagi tõendamiseks. Asja arutamise käigus ja kohtu poolt uuritud tõenditest ei selgu, et kostja oleks avastanud hageja poolt tööde tegemise käigus puudusi.
  3. Vastuhagi arvestus on kaheldav. Tunnistaja E. S tõendas, et ta lõikas kostja taotlusel kogu ülejäänud metsa maha. Osa metsast kostja vedas välja ja realiseeris. Kostja võttis vastuhagi arvutamisel aluseks asjaolu, et ülejäänud mets koosnes ainult kasepaberi puudest, mille hinna on ta määranud 400 krooni tm. Tunnistaja M. A ütluste kohaselt oli tegemist segametsaga ja tunnistaja E. S kinnitas haavapuude ja lepa olemasolu. Metsateatise kohaselt oli raiutav mets segamets (tl 57), seega ei saa 400 tm metsa koosneda ainult kasepaberi puudest.
  4. Kostjale pole tekkinud kahju saamata jäänud tulu osas. Tunnistaja E. S tõendas, et hakkas kostja korraldusel pooleli jäänud metsa langetama umbes 400 tm, mis vastab ülejäänud lepingu kogusele. Tunnistaja seletuse kohaselt osa metsamaterjali vedas kostja välja ja realiseeris.
  5. Hageja seletuse ja tunnistajate kinnituse kohaselt muutus mets ilmastikuoludest tulenevalt pehmeks ja langetamise ja metsa väljaveo masinatega ei olnud võimalik metsas hagejal tööd teha. Sellest teavitati koheselt kostja esindajat T. M, kes samal päeval teatas ka kostjale endale. Hageja ei saanud lepingujärgseid töid jätkata, kuna kostja oli palganud metsa langetama E. S.
  6. Ostu-müügileping nr 197, metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt nr P-0525, nr P-0621 kinnitavad kostja ja AS N vahel metsamaterjali ostu-müüki; Viljandi notari ja Paide notari poolt tõestatud ostu-müügilepingud on sõlmitud kostja ja erinevate isikute vahel ning need ei tõenda kostjale kahju tekitamist hageja poolt, selle suurust ning süü olemasolu. Kostja ei tõendanud temale tekitatud kahju olemasolu ja selle suurust. Apellatsioonkaebuse põhjendused
  7. AS V palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada osas, millega kohus jättis rahuldamata vastuhagi ja teha uue otsuse, millega vastuhagi rahuldada. Vastuhagi rahuldamisel tasaarvestada kahju hüvitis OÜ *kasuks AS-ilt V välja mõistetud summaga.
  8. Kohus jättis vastuhagi rahuldamata, kuigi OÜ *vastuhagile sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Kohus jättis kohaldamata

§ 127ja § 128.

AS V müüs x kinnistult saadud kasepaberipuud hinnaga 430 krooni tihumeeter 2004 aasta mais. AS-il V oli ostjalt AS-ilt N kirjalik kinnitus, et ostja ostab sama materjali vähemalt sama hinnaga veel, kuid OÜ *süül jäi AS-il V ca 460 tm kasepaberipuud x metsast kätte saamata ja realiseerimata ning saamata tulu on vähemalt 130 000 krooni. OÜ *ei täitnud endale 06.05.2004 lepinguga võetud kohustust kohaselt ja jättis 460 tm ASile V üle andmata, mistõttu sai AS V kahju 130 000 krooni. OÜ *võttis endale lepinguga kohustuse lepingut täita ning lepingu rikkumise korral tekitatud kahju hüvitada. 17. Kohus ei põhjendanud, miks on OÜ *tõendid usaldusväärsed ning AS-i V tõendid ebausaldusväärsed. Kohus ei põhjendanud, miks ta AS-i V vastuhagi põhistavaid tõendeid ei analüüsinud. 18. Vaidlus on selles, kas 2004 mai lõpus olid ilmastikuolud sedavõrd halvad, et tööd pidi pooleli jätma, kas OÜ *lubas tööd lõpetada ja pidi ise otsustama, millal seda teha, kas OÜ *jäi ootama 3

(6)tööde lõpetamiseks AS-i V teadet, kuid seda ei tulnud, kas AS V on vaidlusaluse puidu hiljem kätte saanud ja realiseerinud, kas kahju on 130 000 krooni, ja OÜ *peaks kahju hüvitama.
  1. AS-i V tunnistaja R. M oleks andnud ütlusi selle kohta, et OÜ *tegi lepingu sõlmimise päeval 06.05.2004 töid kõrvalkinnistul ja x kinnistul alustas töödega alles 15.05.2004; umbes viie päevaga langetas OÜ *780 tm metsa, mis on 10.06.2004 arves, ja ülejäänud viie päevaga vedas materjali metsast välja; R. M oli metsa olukorraga kursis, küsis ostja esindajana 2004 mai lõpus AS-ilt V korduvalt, miks x kasepaberipuud rohkem ei tule, lepingu tähtaeg oli lühike ja ilm lubas töid teha; OÜ *pidas AS-i V pakutud töö tegemist 2004 mai jooksul võimalikuks; asjaosalistele oli selge, et vajadust tööde tegemiseks pärast 31.05.2004 ei olnud, kuna kui OÜ *oleks jõudnud töödega valmis, kui oleks nendega aegsasti alustanud. Apellant ei osanud ette näha, et tunnistaja ülekuulamisest loobumise korral võib vastuhagi jääda rahuldamata.
  2. AS V ei palganud 2004 juulis E. S, sest OÜ *oli lubanud tööd lõpetada. AS V ei nõudnud pärast 27.05.2004 OÜ-lt *tööde lõpetamist või selle võimatuse selgumisel tööde pooleli jätmise tagajärje arvesse võtmist – vastastikuste kohustuste tasaarvestamist. Asjassepuutuv ajavahemik on 06.05.2004-31.07.2004 – metsateatise tähtaja lõppemiseni. Usutav ei ole OÜ *väide, et poolelijäänud tööde lõpetamiseks oli vajalik AS-i V eelnev nõusolek, kui tööde poolelijätmiseks seda vaja ei olnud. Kui 2004 juulis oli maa liiga pehme, sai OÜ *aru, et mais raiumata jäänud metsa enne 31.07.2004 kätte ei saa ja selles osas jääb leping täitmata. OÜ *ei teinud midagi, et poolelijäänud töid lõpetada. Väide, et E. S poolt metsa raiumisest teada saades ei olnud OÜ-l *AS-i V ees enam mingeid kohustusi, üksnes ettekääne kohustuste täitmatajätmise õigustamiseks. Kohus hindas tunnistajate ütlusi vääralt. Metsamaterjal, mille OÜ *jättis AS-ile V üle andmata, jäi apellandil kätte saamata ja realiseerimata. Poolte vahel ei ole kokkulepet, et OÜ *ei pea töid lõpetama. Vastus apellatsioonkaebusele
  3. OÜ *ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
  4. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsuse lõppjäreldust vastuhagi rahuldamata jätmise osas. Kohtuotsuse põhjenduste osas tuleb arvestada ka ringkonnakohtu otsuses märgitut. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
  5. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on maakohtu otsus vaidlustatud üksnes osas, millega kohus jättis rahuldamata vastuhagi.
  6. Vastuhagi puudutavas osas on pooltel vaidlus selles, kas OÜ *on tekitanud AS-le V varalist kahju saamata jäänud tulu näol pooltevahelise lepingu rikkumisega. Vastuhagi kohaselt nõutava saamata jäänud tulu hüvitise väljamõistmise eeldusena tuleb tuvastada kohustuse rikkumine, tulu mittesaamine ning põhjusliku seose olemasolu tulu saamatajäämise ning lepingurikkumise vahel.
  7. Kohustuse rikkumine on

§ 100

kohaselt võlasuhtest (lepingust) tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Mittekohaseks täitmiseks on ka kohustuse üksnes osaline täitmine. Vaidlust ei ole selles, et

  1. mail 2004.a sõlmisid pooled kasvava metsa raieks andmise lepingu nr 5-1, mille kohaselt kohustus vastukostja kui töövõtja üles töötama ja koondama metsa servale lepingus märgitud raiepiirkonda kuuluva kasvava metsa lepingus sätestatud korras, kogustel, tähtaegadeks ja tingimustel. Lepingu kohaselt määrati raiega hõlmatava pindala suuruseks 14,0 ha ja raiest saadavaks puidukoguseks orienteeruvalt 1240 tm. Lepingu p 8 kohaselt oli raietööde teostamise tähtajaks
  2. mai 2004.a, kõigi tööde lõpetamise tähtajaks p 9 kohaselt
  3. juuni 2004.a. OÜ *on hagiavalduses märkinud, et töid 4

(6)alustati
  1. mail 2004.a (s.o lepingu sõlmimise päeval) ja tööd lõpetati
  2. juunil 2004.a. Vaidlus puudub ka selles, et OÜ *ei teostanud raiet kogu kokkulepitud mahus, vaid katkestas tööde tegemise ilmastikuolude muutumisel, mis ei võimaldanud töid jätkata. Asja materjalidest ei nähtu ega ole tuginetud sellele, nagu oleks töövõtulepingu tingimusi hiljem muudetud, sh vähendatud tellitud töömahtu esialgu kokkulepituga võrreldes või määratud kindlaks uusi tähtaegu tööde teostamiseks. Samuti ei nähtu, nagu oleks pooltevaheline töövõtuleping lõpetatud enne lepingu täitmise tähtaja saabumist. Seega täitis vastukostja endale lepinguga võetud kohustuse osaliselt. 26.

§ 103

lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, v.a juhul, kui rikkumine on vabandatav. Seejuures eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.

§ 103

lg 2 kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav juhul, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Käesoleva asja materjalidest vääramatu jõu (erakorraliste objektiivsete asjaolude) esinemist ei nähtu, vääramatu jõuna ei ole käsitatav ilmastikuolude muutumine (s.o eeskätt vihmasajud, mille tagajärjel maapind metsas muutus pehmeks ega võimaldanud jätkata metsatööde tegemist). Täitmise võimatus ei ole iseenesest kohustuse rikkumist vabandavaks asjaoluks, vaid välistab

§ 108lg 2 p 1 kohaselt üksnes kohustuse täitmise nõude.

Seega rikkus OÜ *oma lepingulist kohustust

§ 100mõttes ning vastutab selle rikkumise temale omistatavate tagajärgede eest.

27. Lepingurikkumisega tekitatud kahju hüvitamise eesmärgiks on

§ 127

lg 1 kohaselt kahjustatud lepingupoole asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui lepingut poleks rikutud. Kahju hüvitamise kohustuse tekkimise üheks vajalikuks tingimuseks on kahjustatud isikul kahju tekkimine. Vastuhagi kohaselt jäi AS-l V OÜ *poolse lepingurikkumise tõttu saamata tulu.

§ 128

lg 2 ja 4 kohaselt on hüvitamisele kuuluvaks saamata jäänud tuluks kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Seega tuleb kahjustatud isikul tõendada asjaolusid, millest nähtub tulu saamise tõenäosus. Tegemist on oletusliku tuluga, mida kohtul on võimalik hinnata ligilähedaselt. Vastuhagi nõude rahuldamise eeldusena tuleb vastuhagejal tõendada, et lepingu nõuetekohase täitmise korral töövõtja poolt saanuks ta ülekaaluka tõenäosusega väidetud ulatuses kasu ning et kasu jäi saamata just töövõtja poolse lepingurikkumise tõttu.

  1. Vastuhagiavalduse kohaselt oleks vastuhageja juhul, kui vastukostja oleks raiunud ja välja vedanud kinnistul kasvavat kasepuud kokkulepitud mahus, saanud selle müügist tulu vähemalt 130 560 krooni, kuid kuna vastukostja jättis oma lepingulise kohustuse täitmata, s.o vastuhagejale teenuse osutamata, jäi vastuhagejal eelnimetatud tulu saamata. TsÜS § 62 lg 4 kohaselt, kui isikul on teatud ajavahemiku jooksul õigus asja või õiguse viljale, kuuluvad temale asjast selle ajavahemiku jooksul eraldatud saadused ja asjast või õigusest selle ajavahemiku jooksul saadud tulu. Vaidlust ei ole selles, et ehkki AS V ei olnud selle kinnisasja omanik, millel raietöid teostati, oli tal kokkuleppel kinnisasja omanikuga tähtajaline õigus raiuda kinnisasjalt metsa ning võõrandada saadud puitmaterjal, mida TsÜS § 62 lg 1 ja 2 kohaselt tuleb lugeda kinnisasja viljaks. Vastuhagi kohaselt lõppes vastuhageja õigus teostada kinnisasjal raietöid
  2. mail 2004.a. Seega oli vastuhagejal võimalus saada kinnisasjal raietööde teostamisel kasu realiseeritava puidu eest raieõiguse ulatuses eeldusel, et tööd tehakse kinnisasja omanikuga kokkulepitud tähtaja piires. Vastuhageja on seisukohal, et ta kaotas võimaluse saada puitmaterjali müügist tulu, kuna vastukostja ei täitnud oma kohustust ning lõppes vastuhageja õigus teha kinnistul raietöid. Vaidlust ei ole siiski ka selles, et metsateatise tähtaeg kestis
  3. juulini 2004.a ning enne metsateatise tähtaja lõppemist raiuti kinnisasjal ka kogu ülejäänud mets, mis osaliselt jäi välja vedamata ja realiseerimata. Kuna vastuhagejal oli kokkuleppel kinnisasja omanikuga õigus saada kinnisasjalt realiseeritava puitmaterjali müügist tulu raieõiguse mahus, on realiseerimata jäänud puidu maksumus käsitatav vastuhageja kahjuna, arvestades seejuures ka säästetud kulutusi. 29.

§ 127

lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb (lepingukohustuste rikkumine) on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kolleegiumi arvates puudub käesolevas asjas 5

(6)põhjuslik seos lepingu rikkumise ning vastuhagejal tulu saamatajäämise vahel. Vastukostja käitumisega ei ole seotud asjaolu, et möödus kinnisasja omaniku poolt vastuhagejale antud õiguse teostamise tähtaeg kinnisasjal raietööde tegemiseks. OÜ *ei vastuta selle eest, mil viisil ja missugustel tingimustel oli vastuhageja korraldanud temale kuuluva raieõiguse teostamise kokkuleppel kinnisasja omanikuga. Seega ei saanud vastuhagejale kuulunud raieõiguse lõppemist ning sellest tulenevalt ka tulu saamise võimaluse kaotust põhjustada asjaolu, et OÜ *ei teostanud raietöid kokkulepitud tähtajaks ja mahus. OÜ *poolne lepingurikkumine on oma iseloomult niisugune, millega võinuks kaasneda tulu hilisem saamine või selle vähenemine (nt puitmaterjali hindade muutumisel), kuid mitte tulu saamise võimaluse kaotus. Esiletoodud asjaoludest ei nähtu, et vastuhagejal oleks vastukostja poolse lepingurikkumise tagajärjel tulu saamata jäänud. Eeltoodu põhjal leiab ringkonnakohus, et vastuhagi ei ole põhjendatud ning maakohus jättis õigesti vastuhagi rahuldamata.
  1. Pooled taotlesid menetluskulude jätmist vastaspoole kanda. Kuna hagi on esitatud
  2. jaanuaril 2006.a, tuleb menetluskulud jaotada alates
  3. jaanuarist 2006.a kehtiva TsMS kohaselt. Vastavalt TsMS §-le 173 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses, nähes ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kõrgema astme kohus võib menetluskulude jaotust vajaduse korral muuta juhul, kui ta muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata. Kuna käesolevas asjas jääb maakohtu otsuse lõppjäreldus muutmata, puudub ringkonnakohtul alus muuta maakohtu poolt esitatud menetluskulude jaotust – põhihagi rahuldamisel ja vastuhagi rahuldamisel jätta kõik menetluskulud kostja (AS V) kanda. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist võib menetlusosaline vastavalt TsMS §-le 174 nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult lahendis sisalduva proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates, esitades kohtule sellekohase avalduse. M. Seppik A. Tänav K. Kullerkupp 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.