← Eesti

2-06-6138/2

Obsah (10)§ 174§ 416§ 162§ 317§ 407§ 468§ 138§ 143§ 144§ 142

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Otsuse tegemise aeg ja koht 08.01.2007.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-

§ 174lg 2).

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul alates 20 päeva möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded teistkordse ilmumise päevale järgnevast päevast. Kaja peab vastama

§ 416

nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Hageja nõue .a. esitas AS hagi BJ-PL vastu 20 561.32 krooni võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt poolte vahel on sõlmitud .a. Järelmaksukaardi kasutamise leping, mille kohaselt võimaldas hageja 1 kostjale krediidilimiiti summas 30 000 krooni, lepingu alusel väljastatud krediitkaardiga tehtud tehingute krediteerimiseks. Kostja endale võetud lepingulisi kohustusi ei täitnud vaatamata meeldetuletustele. Kostja võlgneb hagejale võlgnevuse põhisosa 19 949.46 krooni, intressivõlgnevus 49.88 krooni ja leppetrahv 561.98 krooni, kokku 20 561.32 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus kokku summas 20 561.32 krooni ja kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1 ja 2, § 101 lg 1 p 1 ja 4, § 108 lg 1, § 158 lg 1, § 159 lg 1

§ 162lg 1.

Menetluse käik Kohus on hagimaterjalid koos kirjaliku vastuse nõudega kostjale kätte toimetanud kooskõlas

§ 317lg 1 p1 alusel .a.

ja .a. väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 15 päeva pärast menetlusdokumendi avalikult kätte toimetamist. Kostjat on hoiatatud, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kohtu põhjendused

§ 407

lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt

§ 468

lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Asja materjalidest nähtuvalt kostja võlgnevus hageja AS ees moodustab kokku 20 561.32 krooni, millest põhivõlgnevus on 19 949.46 krooni, intressivõlgnevus 49.88 krooni, leppetrahv 561.98 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktid 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning taganeda lepingust ja öelda lepingu üles, p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. 2 Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 20 561.32 krooni. Menetluskulud

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 143

lg 4 kohaselt asja läbivaatamisekulud on menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud. Vastavalt

§ 144lg 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Vastavalt

§ 162lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb välja mõista kostjalt.

§ 174

lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohus selgitab, et kaja esitamisel kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 416 nõuetele ning kajaga koos peab kostja esitama kohtule kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni (

§ 142

lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda . Liili Lauri Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.