3-06-1843/11

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-1843 Otsuse kuupäev 22.01.2007 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi R. A.i kaebus Tartu Vangla toimingu peale ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 04.01.2007 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja R. A., vastustaja Tartu Vangla esindaja Marju Altsaar Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Asjaolud, kaebuse taotlus ja põhjendused 12.09.2006 paigutati R. A. Ämari Vanglast ümber Tartu Vanglasse. Tartu Vanglasse saabumisel võeti temalt ära kaelas olnud metallist rist. R. A. soovib risti tagasi saada ning palub teha paranduse vangla sisekorraeeskirjadesse, et Tartu Vanglas oleks lubatud religioosne sümboolika, mis ei ohusta vangla julgeolekut. Ämari Vanglas kandis R. A. risti kaelas. See kaelaskantav rist on kaebuse esitajale tähtis, kuna pandi talle kaela juba lapsena tema ristimisel Värska kirikus. Rist on väike ja pehmest metallist, samas on Tartu Vanglas lubatud palju tugevad ja suuremad metallist esemed nagu näiteks lusikas, küünelõikur, kellarihm. R. A. taotles moraalse kahju tekitamise eest kahju hüvitamist summas 10 000 krooni. Kohtuistungil loobus kaebuse esitaja moraalse kahju hüvitamise nõudest, kuna ta on jõudnud selgusele, et risti äravõtmise eest raha nõuda ei ole õige. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja taotluse juurde, et kohus kohustaks vanglat talle ristimisel saadud risti kaelas kandmiseks tagastama. Kui see ei ole vangla sisekorra eeskirjades sätestatud keelu tõttu võimalik, palus kaebaja, et kohus teeks ettekirjutuse vangla sisekorra eeskirjade muutmiseks. Tartu Vangla vastuväited Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 14 kohaselt kuuluvad vanglasse vastuvõtmisel kinnipeetav ja tema isiklikud asjad hoolikale läbiotsimisele. Sama seaduse § 15 järgi võetakse kinnipeetavaga kaasas olevad isiklikud asjad vangla juhtkonna poolt hoiule. Justiitsministri 30.11.2000.a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSE) § 58 loetleb ammendavalt asjad, mis on kinnipeetavale vanglas lubatud ja sama paragrahvi lg 3 p 17 kohaselt võib kinnipeetaval isikul olla vangla üldisele sisekorrale ja julgeolekule ohutut religioosset sümboolikat, välja arvatud metallist. VSE § 61 lg 2 alusel koostatakse kinnipeetava juurde kambrisse või lattu antavatest asjadest ühtne nimekiri, millest peab nähtuma kas asi on kinnipeetava käes või laos. R. A. paigutati 12.09.2006.a Ämari Vanglast ümber Tartu Vanglasse. Vastuvõtmisel teostati kinnipeetava ja tema isiklike asjade läbiotsimine. Kinnipeetaval oli kaelas metallist rist ja talle anti korraldus see ära anda, kuna vangla sisekorraeeskirja kohaselt ei ole metallisti rist vanglas lubatud asi. Rist paigutati kinnipeetava isiklike asjade juurde lattu. Samas teavitati kinnipeetavat ka võimalusest saada usuliste vajaduste rahuldamiseks vangla poolt lubatud materjalist rist. Tartu Vangla tegevuse või tegevusetuse läbi ei ole kaebajale mittevaralist kahju tekitatud. Kohtu otsus ja põhjendused Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Kaebuse esitaja taotles, et kohus kohustaks vanglat äravõetud ning lattu hoiule paigutatud risti kaebajale kaelas kandmiseks tagastama. Kui see ei ole vangla sisekorra eeskirjas sätestatud keelu tõttu võimalik, palus kaebaja, et kohus teeks ettekirjutuse vangla sisekorra eeskirja muutmiseks. Seoses ümberpaigutamisega Ämari Vanglast Tartu Vanglasse teostati 12.09.2006.a. kaebaja ja tema asjade läbiotsimine. Kaelaskantava metallist ristikese äravõtmisel ja lattu hoiule paigutamisel on Tartu Vangla juhindunud justiitsministri 30.11.2000.a määrusega nr 72 kinnitatud Vangla sisekorraeeskirjast (VSE). Nimetatud eeskirja §-s 58 sätestatakse kinnipeetavale vanglas lubatud asjade loetelu. VSE § 58 lg 3 p 17 kohaselt võib kinnipeetaval isikul olla vangla üldisele sisekorrale ja julgeolekule ohutut religioosset sümboolikat, välja arvatud metallist. Ilmselt tuleb ka ristimisel kaela pandud ristikest käsitada religioosse sümboolikana VSE § 58 lg 3 p 17 tähenduses. Metallist ristike on seega esemeks, mis vangla sisekorraeeskirja järgi on kinnipeetavale vanglas keelatud. Seda, et kaelaskantavat metallist risti käsitatakse kinnipeetavatele keelatud religioosse sümboolikana, kinnitab asjaolu, et Tartu Vangla pakub asenduseks plastmassist ja puust riste. Kohtul puudub informatsioon selle kohta, mis põhjusel (millistest kaalutlustest lähtudes) sätestati vangla sisekorra eeskirja §-s 58 lg-s 3 punkt 17. Sellekohaseid selgitusi ei osanud anda ka vastustaja. Kohus peab iseenesest põhjendatuks kaebaja seisukohta, et ristimisel kirikusse kuulumise märgiks kaela pandud metallist ristike ei saa ohustada vangla üldist sisekorda ja julgeolekut. Vanglas on kinnipeetavatele lubatud märkimisväärselt suuremad ja ilmselt ka ohtlikumad metallist esemed, nt lusikas ja küünelõikur. Samas puudub kohtul volitus vangla sisekorra eeskirja muutmiseks või selle muutmiseks ettekirjutuse tegemiseks. Vangla sisekorraeeskiri on vangistusseaduses sisalduva volitusnormi alusel piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks antud õigusakt (HMS §-s 88 nimetatud määrus). Määruse muutmine kohtu pädevusse ei kuulu, määrust saab muuta üksnes haldusorgan, kes määruse on vastu võtnud. Määruse saab (tervikuna või selle üksikute sätete osas) kehtetuks tunnistada samuti määruse vastu võtnud haldusorgan või Riigikohus põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses sätestatud korras. Kuna justiitsministri määrusega vastu võetud vangla sisekorraeeskiri ei ole haldusakt, siis selle sätete kehtetuks tunnistamine halduskohtu pädevusse ei kuulu. Lähtudes eeltoodud põhjendustest puudub kohtul kaebuse rahuldamiseks alus. Mittevaralise kahju nõudest loobumise võttis kohus vastu ja lõpetas selle nõude osas menetluse eraldi dokumendina vormistatud kohtumäärusega. Mai Saunanen kohtunik