3-06-202/13

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-06-202 Määruse kuupäev

1. mai 2006 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi M. S. & D . OÜ kaebus Ravimiameti peadirektori
2. novembri 2005.a. otsuse nr RR -4/05/12 osalise tühistamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev
3. mai 2006 Resolutsioon Lõpetada haldusasja 3 -06-202 menetlus HKMS § 12 lg 3 alusel. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on protsessiosalistel õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule kohtumääruse
4. mail 2006.a. avalikult teatavakstegemisest arvates. Asjaolud Ravimiameti peadirektor
5. novembri
6. a otsusega nr RR -4/05/12 anti müügiluba mitmele ravimile, s.h. ravimile Lindron. Otsus avaldati Ravimiameti veebilehel. M. S. & D. OÜ esitas ravimile Lindro n müügiloa andmise otsuse tühistamise ks halduskohtule kaebuse
7. jaanuaril
8. Kohus võttis kaebuse menetlusse
9. veebruaril 2006 . a. Menetlusse võtmise määruses asus kohus seisukohale, et kaebus on esitatud tähtaegselt. Kohtule esitatud kirjalikus ar vamuses tõstatas kolmas isik K.-B. M. OÜ küsimuse kaebuse tähtaegsusest. Kolmas isik asus seisukohale, et kaebus on esi tatud tähtaja rikkumisega, tähtaja ennistamiseks puuduvad mõjuvad põhjused ning palus menetluse haldusasjas nr 3 -06-202 lõpetada.
10. apr illil 2006 kohtule esitatud taotluses palus kolmas isik, et kohus ei alustaks asja sisulise arutamisega enne, kui on lahendatud kaebuse esitamise tähtaja küsimus. Kohus arutas kaebuse esitamise tähtaja küsimust kohtuistungil
11. mail 2006.a. 1 Kaebuse esita ja seisukoht Kaebaja leidis, et vastuväited kaebuse mittetähtaegse esitamise kohta ei lähtu halduskohtumenetluse seadustikust ega varasemast kohtupraktikast antud küsimuses. Ravimiameti koduleheküljel avaldatakse perioodiliselt andmeid uute ravimite müügil ubade kohta.
12. novembril 2005.a. avaldatud andmete alusel sai kaebaja teada, et Ravimiamet on otsustanud väljastada müügiloa ravimile Lindron. Kuivõrd Ravimiameti internetileheküljel avaldatud registriandmetest ei nähtu müügiloa andmisel aluseks võetud asjaolusid ning Ravimiameti internetileheküljel ei avalikustata Ravimiameti peadirektori otsuseid müügilubade väljastamise kohta, pöördus kaebaja
13. detsembril 2005.a. Ravimiameti poole teabenõudega. Teabenõudes palus kaebaja väljastada talle vastavasis uline Ravimiameti peadirektori otsus või väljavõte otsusest koos p õhjendustega.
14. detsembril 2005.a. vastas Ravimiamet teabenõudele kirjaga, milles oli küll toodud ravimile Lindron müügiloa andmise põhjendus, kuid vastavat haldusakti või väljavõtet hal dusaktist ei esitatud. Kuna kaebajale ei olnud teada, kas Ravimiameti kirjas viidatud põhjendused oli ka haldusakti vastuvõtmise põhjendusteks ning millistel õiguslikel alustel ravimile Lindron müügiluba anti, esitas kaebaja
15. detsembril 2005.a. Ravimia metile korduva teabenõude. Korduvas teabenõudes palus ta veelkord väljastada Ravimiameti peadirektori otsus või väljavõte sellest. Samuti soovis kaebaja koopiat ravimi Lindron bioekvivalentsuse uuringust.
16. detsembril 2005.a. edastas Ravimiamet kaebajale väljavõtte vaidlustatavast haldusaktist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg 1 sätestab, et kaebuse haldusakti tühistamiseks võib halduskohtule esitada 30 päeva jooksul alates haldusakti teatavaks tegemisest. Kuna haldusakt tehti kaebajale teatavaks a lles
17. detsembril 2005.a., oli kaebaja seisukohal, et kaebus on esitatud tähtaegselt. Juhul, kui kohus siiski leiab, et käesolev kaebus on esitatud kaebetähtaja rikkumisega, palus kaebuse esitaja ennistada kaebuse esitamise tähtaeg alljärgnevatel põhju stel: Kaebaja sai küll novembri lõpust teada, et ravimile Lindron on väljastatud müügiluba, kuid kaebajale ei olnud teada, millised olid müügiloa väljastamise õiguslikud ja faktilised põhjendused. Ilma haldusakti endaga tutvumata ei olnud võimalik otsust ada, kas haldusakti vastuvõtmine on toimunud seaduslikult ning kas see rikub kaebaja õigusi. Riigikohus on rõhutanud, et kaebuse esitamise tähtaeg ei saa ha kata kulgema varem, kui mõistlikult käituval kaebajal on võimalik leida, et rikutakse tema õigusi või piiratakse tema vabadusi (Riigikohtu
18. oktoobri 2002.a. otsus haldusasjas nr 3 -3-1-48-02). Kui haldusakti ei ole isikule teatavaks tehtud, kuid isikule on muul viisil üheselt selgunud, et on olemas m ingi teda puudutav haldusakt ning isikul on alust a rvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib seda kohtus vaidlustada, siis peab isik mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. See võib osutuda mõjuvaks põhjuseks kohtusse pöördumise tähtaja ennistamisel (Riigikohtu
19. detsembri 2000.s. otsus haldusasjas nr 3 -3-1-52-00). Kaebaja ise tegi mõistliku aja jooksul kõik selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Ta pöördus koheselt 2 Ravimiameti poole palvega esita da haldusakt. Kuna Ravimiamet viivitas haldusakti väljastamisega kuu aega, on kaebajal olnud mõjuvad põhjused, miks ta ei pöördunud koheselt kohtusse. Alles pärast Ravimiametilt selgituste saamist ja haldusakti endaga tutvumist on kaebaja jõudnud veendumusele, et kaevatav haldusakt ei ole seaduslik ning rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Enne haldusakti sisuga tutvumist ei saanud kaebaja teada, millistel alustel on väljastatud müügiluba ravimile Lindron ning kuidas on otsust motiveeritud. Kaebajale ei olnud teada, kas tegemist on vii tava taotluse alusel väljastatud müügiloaga või mitte. Samuti ei olnud selgust selles, millist Ravimiseaduse redaktsiooni kohaldati, kas arvestati nn vastastikuse tunnustamise põhimõtteid või kui ei, siis millistel põhjustel. Õiguslikult ebapädevad on kolm anda isiku väited selle kohta, et kuna kaebajale endale on väljastatud mitmeid müügilubasid erinevate ravimite jaoks, oleks kaebajal olnud võimalik kohtusse pöörduda koheselt ilma vaidlustatava haldusakti ga tutvumata. Ravimile müügiloa andmine või sellest keeldumine on Ravimiameti diskretsiooniotsus. Iga taotluse puhul viiakse läbi individuaalne menetlus, mille käigus tuvastatakse ravimi ohutus ning taotluse vastavus Ravimiseaduses sätestatud nõuetele. Seega isegi juhul, kui mitmete kaebaja ravimite müügiloataotlused on rahuldatud, ei anna see talle alust ennustada, millistel põhjendustel on antud juhul müügiluba väljastatud. Ravimiameti soovimatus oma otsuseid motiveerida ei tähenda seda, et igale kaebajale peaksid Ravimiameti mistahes otsuste põhjendused ja õiguslikud alused olema „iseenesest teada". Ravimiametil ei olnud takistust otsuse koheseks väljastamiseks. Lõpliku kindluse, millistel põhjendustel on haldusakt antud, sai kaebuse esitaja teada alles akti saades. Haldusaktist selgus, et kohaldatud on u ut seadust. Vanas seaduses ei olnud Euroopa Liidu direktiividest tulenevaid põhimõtteid, haldusakti kättesaamisel sai kaebaja hinnata subjektiivsete õiguste rikkumist. Kaebuse esitaja juhtis tähelepanu ka sellele, et kaebust menetlusse võttes on kohus asun ud seisukohale, et see on esitatud tähtaegselt. Vastustaja seisukoht Vastustaja nõustus täielikult kolm anda isiku arvamusega, et M. S. & D. OÜ on esitanud kohtule kaebuse haldusakti vaidlustamiseks ettenähtud tähtaega rikkudes. Vastustaja esindaja asus kohtuistungil seisukohale, et menetlus haldusasjas nr 3 -06-202 tuleb lõpe tada. Vastustaja ei nõustunud kaebuse esitaja väitega, et Ravimiameti peadirektori otsuse väljavõtte edastamisega tehti talle haldusakt teatavaks HKMS § 9 lg 1 tähenduses . Kaebaja sai vaidlusaluse haldusakti andmisest teada, kui luges 30 .11.2005.a. Ravimiameti koduleheküljel t teadet selle kohta, et R avimiamet on otsustanud anda müügiloa ravimile Lindron. Müügiloa andmise põhjendusega tutvus kaebaja 09.12.2005.a., kuid ta ei s aanud väidetavalt aru, kas 09.12.2005.a. kirjas viidatud põhjendused on ka müügiloa andmise faktilised põhjendused. Müügiloa endaga tutvus kaebaja väidetavalt 29.12.2005.a., kui Ravimiamet saatis vastavad väljavõtted müügiloast. 3 Asja materjalide hulgas ol eva Ravimiameti 29.12.2005.a. kirjaga tehti kaebajale teatavaks järgmised asjaolud: Müügiloa andmise aluseks on müügiloa K.-B. M. OÜ taotlus - sellest asjaolust informeeris Ravimiamet kaebajat juba oma 09.12.2005.a. kirjaga. Et ravimile Lindron müügiloa saamise eelduseks oli taotlus, pidi niivõrd pika ravimi müügilubade taotlemise kogemusega ettevõtja, nagu vastustaja on, aru saama juba 30.11.2005.a., kui ta tutvus Ravimiameti koduleheküljel oleva informatsiooniga. 30.11.2005.a. Ravimiameti kodulehekülj el avaldatust nähtub, et K.-B. M. OÜ-le on antud müügiluba ravimile nimega Lindron , ravimvorm on tablett, toimeaine on alendroonhape 10 mg ja tegu on retseptiravimiga. Kaebaja kinnitab, et tutvus 30.11.2005.a. Ravimiameti koduleheküljel avaldatud andmetega, seega oli neist asjaoludest teadlik. Müügiloa andmise aluseks on asjaolu, et K.-B. M. OÜ on teaduslike meetoditega tõendanud, et ravim Lindron on eesmärgipärasel kasutamisel ohutu ja e fektiivne vastavalt arstiteaduse nüüdisaegsele tasemele, ravimi kvali teet vastab Ravimiseaduses ja selle alusel välja antud õigusaktides sätestatud nõuetele ning et ravim vastab Ravimiseaduse § 13 (sätestab üldnõuded, millele müüki lastav ravim peab vastama) sätestatud nõuetele. Siinkohal tuleks arvestada, et Ravimiseaduse § 70 lg 1 kohaselt annab ravimi müügiloa välja Ravimiamet ja sama seaduse § 65 lg 3 järgi peab müüg iloa saamiseks taotleja tõendama kõiki ees pool nimetatud asjaolusid. Vastustaja nõustus kolmanda isiku seisukohaga, et ettevõtja, kellele on Eestis väljast atud kümneid ravimite müügilubasid, pidi ta olema teadlik, et just eespool nimetatud kriteeriumid on igal konkreetsel juhul müügiloa saamise eelduseks ja seega pidid need olema müügiloa saamise eelduseks ka K.-B. M. OÜ-le ravimi Lindron suhtes müügiloa väl jastamisel. Seega oli kaebaja juba enne 29.12.2005.a. (juba 30.11.2005.a., kui sai teada müügiloa andmisest) teadlik, et K.-B. M. OÜ-le väljastati müügiluba just eespool nimetatud eeldustel. Väljavõte müügiloast, mille kohaselt müügiloa hoidjaks on K.-B. M. OÜ tehti kaebajale teatavaks 09.12.2005.a. kirjaga. Seega vaatamata kaebaja väitele, et alles 29.12.2005.a. talle edastatud ravimi müügiloa väljavõtetes toodud informatsioon oli piisav, et lugeda kaebaja haldusaktist teavitatuks HKMS § 9 lg 1 tähenduses, tuleb asuda seisukohale, et kaebajale oli see informatsioon teada juba ca 1 kuu varem (st teadis sellest juba 30.11.2005.a.). Järelikult oli haldusakt kaebajale HKMS § 9 lg 1 tähenduses teatavaks tehtud juba 30.11.2005.a. ning nimetatud kuupäevast hakka s kulgema haldusakti vaidlustamiseks ettenähtud tähtaeg. HKMS § 9 lg 1 järgi ei tule haldusakti vaidlustamise 30 -päevast tähtaega hakata lugema alates sellest, kui isik haldusakti ennast nö oma silmaga vahetult nägi. HKMS § 9 lg 1 sätestab otse, et 30-päevast vaidlustamise tähtaega tuleb hakata arvestama alates sellest, kui haldusakti sisu on isikule teatavaks tehtud. Kuivõrd M. S. & D. OÜ kaebust ravimile Lindron müügiloa andmise otsuse peale tähtaegselt ei esitanud, siis tuleb HKMS § 12 lg 3 alusel men etlus lõpetada. 4 Kaebetähtaja ennistamiseks puudub mõistlik põhjendus . Halduskohtumenetluses ettenä htud kaebetähtajad on sätestatud eelkõige õiguskindluse kaitseks. Kolmanda isiku arvamus Kolmas isik leidis kohtule esitatud kirjalikus arvamuses, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ning kaebetähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata ning menetlus käesolevas asjas lõpetada. Kolmas isik esitas
20. aprillil 2006 kohtule taotluse mitte alustada
21. mail 2006.a. asja sisulise läbivaatamisega nin g kontrollida esmalt kaebuse esitamise tähtaegsust. Kaebaja on ise avaldanud, et sai kaevatud otsusest teada
22. novembril 2005.a. Seega on kaebus esitatud kaks kuud pärast vaidlustatud h aldusaktist teadasaamist. Asjakohatud on kaebaja väited selle koht a, et kaebaja oli sunnitud esitama teabenõudeid, kuna kaebajale ei olnud teada otsuse põhjendused ja õiguslik alus. Kaebajale on väljastatud müügiload 41 ravimpreparaadi müügiks Eestis. Kaebajaga samasse kontserni kuuluvad teised isikud on samuti mitmekümne ravimpreparaadi müügiloa hoidjad Eestis. Sellest tulenevalt on kaebajale teada Ravimiameti praktika ravimite müügilubade vormistamisel, s.h. asjaolu, et müügiloa taotluse rahuldamise korral ei sisalda Ravimiameti otsus vastavalt HMS § 56 lõikele 4 faktilist alust. Seega on kaebaja esitanud teadlikult teabenõudeid, mille rahuldamine ei anna kaebajale lisateavet. Teabenõuete esitamise tegelikuks eesmärgiks on saada ravimi Lindron bioekvivalentsuse uuring, mis sisaldab kaebaja kui konkureeriva ravimi tootja jaoks väga väärtuslikku informatsiooni. Sellisel eesmärgil teabenõuete esitamist ei saa arvesse võtta kaebetähtaja algusmomendi kindlaksmääramisel. Kaebaja on tuginenud Riigikohtu
23. oktoobri
24. a lahendile ja väitnud, et temal ei olnud mõistlikult võ imalik ilma teabenõudeid esitamata hinnata, et rikutakse tema õigusi või piiratakse tema vabadusi. Kaebaja väidab kaebuses, et tema subjektiivsete õiguste rikkumine seisneb tema konkurentsivõime halvenemises Eesti turul ja ravimi Fosamax maine langusel tulenevalt ravimi Lindroni võimalikest kõrvaltoimetest. Seega oli asjaolu, millisel õiguslikul või faktilisel alusel on antud konkureerivale ravimile müügiluba, tähtsusetu. Konkureeriva ravimi turulelubamisega turuosa väheneb sõltumata müügiloa andmise motii videst ja alustest. Seega oli kaebuse esitajale teada juba
25. novembril 2005.a., et tema väidetavad subjektiivsed õigused on rikutud ning tal oli piisavalt informatsiooni oma õiguste kaitseks menetluse alustamiseks. Kolmas isik oli seisukohal, et sisulis elt oli 30 . novembril 2005.a. haldusakt ka kaebuse esitajale teatavaks tehtud. Otsuses ja Ravimiameti veebilehel humaanravimite registris avaldatav informatsioon ravimi kohta on sisuliselt identne. Mõlemal juhul määratakse tabeli kujul ära müügiloa hoidja, ravimi nimi, toimeaine, ravimivorm (pakend) ja kuuluvus retseptiravimite (R), käsimüügiravimite (K) või narkootiliste ravimite (N) hulka. Kõikide müügilubade andmise õiguslikuks aluseks on Ravimiseaduse § 70 lõige 1, mis on hästi teada ka kaebajale, kuivõ rd kaebaja kasuks on varasemalt korduvalt väljastatud ravimite müügilubasid. Ravimiamet, vastates
26. detsembril
27. a teabenõudele, andis kaebajale veel täiendavat informatsiooni, mida kaebajal ei oleks olnud vaja oma õiguste rikkumise ja vabaduste piiramise üle o tsustamiseks – konkreetne viide haldusaktile, viide ravimile Fosamax kui originaalpreparaadile, mille andmeid kasutatakse müügiloa väljastamise üle otsustamisel 5 ning viide asjaolule, et K.-B. M. OÜ ei ole üheski teises Euroopa Liidu liikmesriigi s müügiloa hoidja. Viimane asjaolu on kaebajale ka varasemalt vaieldamatult teada. Iga professionaalne ravimitootja omab ülevaadet oma konkurentidest ning ravimite müü gilubade väljastamisest erinevates riikides nii enda poolt toodetava originaalravimi kui selle ravimiga konkureerivate geneeriliste ravimite osas. K.-B. M. OÜ on üks Eesti juhtivaid ravimite registreerimise teenust pakkuvaid äriühinguid, kellel ei ole tegevust väljaspool Eestit. Seega olid
28. detsembri
29. a teabenõude kättesaamisega kõrvald atud ka formaalsed ettekäänded kaebuse esitamisega viivitamiseks. Kohtu seisukoht Asjaolu, et M. S. & D. OÜ kaebu st menetlusse võttes asus kohus seisukohal e, et kaebus on esitatud tähtaegselt, ei tähenda, et teised protsessiosalised ei saa kaebuse esitam ise tähtaegsust kahtluse alla seada ja taotleda kaebuse esitamise tähtaja küsimuse arutelu enne asja sisulise läbivaatamisega alus tamist. Kaebuse rahuldamine, mille esitamiseks on kaebetähtaeg mõjuvate põhjusteta mööda lastud , võib rikkuda teiste protsess iosaliste õigusi ja põhjendatud huve, sealhulgas õiguspärast ootust, et täh taegselt vaidlustamata haldusakt jääb kehtima. Vastustajal ja kolmandal isikul peab olema võimalus avaldada oma arvamust tähtajast kinnipidamise ja tähtaja ennistamise küsimuses ka siis, kui tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud ning kohus pole menetlusnorme rikkudes tähtajast kinnipidamist eelmenetluses kontrollinud. Selline kohtupoolne menetlusviga ei tohi halvendada teiste protsessiosaliste seisundit. Seepärast on neil vas tavalt HKMS § 15 lg-le 1 õigus taotleda tähtaja küsimuse lahendamist ka pärast eelmenetlust, kui kohus ei ole andnud eelmenetluses võimalust tähtaja küsimuses seisukohta võtta. Kohtunik on kohustatud tähtaja küsimuse sisuliselt lahendama hoolimata eelmene tluse lõppemisest (Riigikohtu halduskolleegiumi 20.02.2001 määrus haldusasjas nr 3 -3-1-68-00 ja 05.06.2001 määrus haldusasjas nr 3 -3-1-36-01). Lähtudes vastustaja ja kolmanda isiku taotlustest ning Riigikohtu seisukohtadest, pidas kohus käesolevas asjas va jalikuks enne asja sisulise läbivaatamisega alustamist lahendada protsessiosaliste taotlused seoses kaebuse esitamise tähtajaga. Kuulanud ära poolte seisukohad ning tutvunud kolmanda isiku kirjaliku arvamuse ja toimiku materjalidega, jõudis kohus veen dumusele, et M. S. & D. OÜ kaebus on esitatud k aebetähtaja rikkumisega ning kaebetähtaja ennistamiseks puuduvad mõjuvad põhjused. Kaebuse esitaja on kaebuse esitamisel lähtunud sellest, et HKMS § 9 lg 1 sätestatud 30 päevase kaebetähtaja algus on seostatud haldusakti teatavakstegemisega. A lati ei ole aga võimalik kaebetähtaja algust sellega seostada. Haldusakt tuleb teatavaks teha menetlusosalistele (ree glina selle adressaadile), kui seadus ei sätesta teisiti. Antud juhul tuli haldusakt teha te atavaks ravimi müügiloa taotlejale, so K.-B. M. OÜ-le. Kui isikule, kellele haldusorgan ei olnud kohustatud haldusakti teatavaks tegema, hakkaks kaebetähtaeg kulgema samuti haldusakti teatavakstegemisest arvates, oleks haldusakti võimalik vaidlustada piiramata tähtaja jooksul ning see kahjustaks õiguskindluse põhimõtet. 6 Kaebuse esitaja sai
30. novembril 2005.a. Ravimiameti internetileheküljelt teada, et Ravimiamet on andnud müügiloa ravimile Lindron. 01.detsembril 2005.a. pöördus ta teabenõudega Ravimiameti poole palu des väljastada Ravimiameti peadirektori otsuse või väljavõtte otsusest koos põhjendusega müügiloa väljastamise kohta ravimile Lindron ( tl 47). Ravimiamet vastu ses teabenõudele (
31. detsembri 2005.a. kiri) teatatakse järgmist: Preparaadile Lindron anti müü giluba Ravimiameti peadirektori otsusega RR -4/05/12
32. novembrist 2005.a. Müügiloa andmise aluseks on taotlus, mis viitab Eestis müügiluba omavale ravimile Fosamax. Müügiloa hoidja K.-B. M. OÜ ravimile Lindron pole üheski teises Euroopa Liidu lii kmesriigis müügiluba väljastatud ( tl 48). Nagu kaebuse esitaja kaebuses märgib, teatas Ravimiamet eeltooduga, et ravimile Lindron väljastati müügiluba kaebaja ravimi Fosamax registreerimisel esitatud andmete alusel ( tl 23). Kaebaja märgib ka seda, et ta lle on Eestis väljastatud kaks müügiluba ravimile Fosamax (toimeaine Acidum alendronicum). Müügiluba ravimile Fosamax 70mg väljastati kaebajale
33. veebruaril 2001.a. ja ravimile Fosamax 10 mg
34. septemb ril 2005.a. Ravimi Lindron 10mg toimeaine on sam a (alendroonhape) ning sisuliselt on tegemist geneerilise ehk koopiaravimiga ravimile Fosamax (milline on originaalravim) ( tl 22). Kaebaja väitel sai ta lõpliku kindluse, millistel põhjendustel on haldusakt antud, alles akti saades. Haldusaktist selgus, e t kohaldatud on uut seadust. Vanas seaduses ei olnud Euroopa Liidu direktiividest tulenevaid põhimõtteid, haldusakti kättesaamisel sai kaebaja hinnata subjektiivsete õiguste rikkumist. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isiku seisukohaga, et
35. novembr il 2005.a. on kaevatud haldusakti sisu kaebuse esitajale teatavaks tehtud. Ravimiameti peadirektori otsuses ja Ravimiameti veebilehel humaanravimite registris avaldatav informatsioon ravimi kohta on sisuliselt identne. Mõlemal juhul määratakse tabeli kuju l ära müügiloa hoidja, ravimi nimi, toimeaine, ravimivorm (pakend) ja kuuluvus retseptiravimite (R), käsimüügiravimite (K) või narkootiliste ravimite (N) hulka. Kõikide müügilubade andmise õiguslikuks aluseks on Ravimiseaduse § 70 lõige 1, mis on hästi tea da ka kaebajale, kuivõrd kaebaja kasuks on varasemalt korduvalt väljastatud ravimite müügilubasid. Õige on k a see, et
36. detsembril 2005.a. teabenõudele vastates, andis Ravimiamet kaebajale veel täiendavat informatsiooni: konkreetne viide Ravimiameti pead irektori
37. novembri 2005.a. otsusele nr RR -04/05/12, viide ravimile Fosamax kui originaalpreparaadile, mille andmeid kasutatakse müügiloa väljastamise üle otsustamisel ning viide asjaolule, et K.-B. M. OÜ ei ole üheski teises Euroopa Liidu liikmesriigis müügiloa hoidja. Kohtu arvates ei olnud sellest informatsioonist lähtudes kaebuse esitajal põhjust ega vajadust oma õiguste kaitseks kohtu poole pöördumisega viivitada. Kaebuse üheks põhise isukohaks on, et ravimid Lindron ja Fosamax ei ole täiesti sarnas ed ning Ravimiametil puudus alus registreerida ravim Lindron Fosamaxi registreerimisandmetele viit ava taotluse alusel. Asjaolu, et Lindron on registreeritud just sellel alusel, sai kaebajale selgeks juba Ravimiameti
38. detsembri 2006.a. kirjast. Samas viiv itas kaebuse esitaja kohtusse pöördumisega kuni
39. jaanuarini 2006.a. Kohus on se isukohal, et kaebetähtaeg hakkas 7 kulgema päevast, mil kaebaja sai kätte Ravimiameti kirja nr JUH -9/18-2 (t l48). vastuse teabenõudele, so 9.detsembri Kaebusest ei nähtu, et kaevatud otsuse väljavõttest, mis väljastati
40. detsembril 2006.a., oleks kaebaja jaoks selgunud mingi täiendav informatsioon. Ravimiameti
41. novembri 2005.a. otsuse väljavõte ei sisalda isegi mitte seda informatsiooni, mida kaebajale andis Ravimiamet om a vastuses teabenõudele
42. detsembril 2005.a. Kaebaja väitel sai ta lõpliku kindluse, millistel põhjendustel on haldusakt antud, alles akti saades. Haldusaktist selgus, et kohaldatud on uut seadust (vanas seaduses ei olnud Euroopa Liidu direktiividest tul enevaid põhimõtteid), haldusakti kättesaamisel sai kaebaja hinnata subjektiivsete õiguste rikkumist. Paraku ei sisalda kaebajale
43. detsembril 2005.a. väljastatud otsuse väljavõte seda informatsiooni, mida kaebaja väidab sealt saanud olevat. Kohus nõust ub vastustaja ja kolmanda isiku seisukohaga, et kaebajal oli võimalik oma väidetavalt rikutud õiguste kaitseks pöörduda kohtusse juba enne seda, kui talle oli väljastatud Ravimiameti peadirektori
44. novembri 2005.a. otsuse välj avõte. Kolmas isik on juhti nud kohtu tähelepanu se llele, et kaebajale on väljastatud müügiload paljude ravimpreparaatide müügiks Eestis. Sellest tulenevalt on kaebajale teada Ravimiameti praktika ravimite müügilubade vormistamisel, s.h. asjaolu, et müügiloa taotluse rahuldamise korral ei sisalda Ravimiameti otsus vastavalt HMS § 56 lõikele 4 faktilist alust. Seega on kaebaja esitanud teadlikult korduvad teabenõude d, mille rahuldamine ei anna kaebajale lisateavet. Teabenõuete esitamise tegelikuks eesmärgiks on saada ravimi Lindron bioekvivalentsuse uuring, mis sisaldab kaebaja kui konkureeriva ravimi tootja jaoks väga väärtuslikku informatsiooni. Kuna kaebus esitati halduskohtule alles 30 jaanuaril 2006.a., on see esitatud tähtaja rikkumisega. Kaebaja ei ole esitanud mõjuvaid põhjusi, mis annaksid aluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Põhjused kaebetähtaja ennistamiseks peavad olema objekt iivsed. Antud juhul ei saa kaebe tähtaja rikkumist põhjendada sellega, et kaebuse esitajale ei olnud enne haldusakti (otsuse väljavõtte) saam ist selge, kas tema subjektiivseid õigusi on rikutud või mitte. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et menetlus käesolevas haldusasjas kuulub lõpetamisele HKMS § 12 lg 3 aluse l. Kohus lõpetab eelnimetat ud sätte alusel h aldusasja menetluse , kuna kaebus halduskohtule on esitatud tähtaega rikkudes ja kaebuse esitaja taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks jääb rahuldamata. Seoses sellega, et kohus lõpetab haldusasja nr 3 -06-202 menetluse, tagastab kohus kaebuse esitajale materjalid, mille lisa mist asja juurde tõendina kaebaja taotles. Tõendite asjakohasuse kohta pidi kohus võtma seisukoha järgneval kohtuistungil juhul, kui menetlus selles asjas jätkub (protokoll tl 190). Mai Saunanen kohtunik 8