← Eesti

2-06-6165/5

Obsah (6)§ 407§ 428§ 445§ 173§ 162§ 174

Tsiviilasi nr 2-06-6165 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Katrin Saar Otsuse tegemise aeg ja koht 20. november 2006.a., Tallinn, Tartu mnt k

§ 407lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

§ 407

lg 1 järgi võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludel õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja 2 kohtule tähtaja jooksul ega hiljem vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul

§ 407lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Asja materjalidest nähtuvalt on T.V. eestkostjaks määratud hageja. Lapse isa kostja 2 (kantud sünnitusele isana) lapse ülalpidamises osalenud ei ole. Kohus, tutvunud kõigi esitatud tõenditega, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. 2

(3)Tsiviilasi nr 2-06-6165 PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lastele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes mõlema vanema varalisest seisundist ja laste vajadusest. Vastavalt sama sätte 4.lõikele ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt PkS § 70 lg-le 1 mõistetakse elatis välja alates elatisehagi esitamisest. PkS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PkS § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 428 lg 1 p 5 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui asjas poolena osaleva füüsilise isiku surma korral vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust. Kostja 1 on surnud

  3. a., mille koha on kohtule esitatud kostja 1 surmatunnistuse ärakiri. Hageja on palunud kostja 1 suhtes menetluse lõpetada. Kuivõrd käesolev õigussuhe ei võimalda õigusjärglust, leiab kohus, et asja menetlus tuleb kostja 1 suhtes

§ 428

lg 1 p 5 alusel lõpetada.

§ 445

lg-st 3 ja § 468 lg 1 p-st 1 lähtudes kuulub käesolev kohtuotsus elatise väljamõistmise osas viivitamatule täitmisele.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg-le 3 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

§ 174

lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Katrin Saar kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.