) § 317 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse ega ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil või välisriigis ei ole eeldatavasti võimalik dokumenti nõuetekohaselt kätte toimetada. Kohtukutse väljavõte avaldati
Vastavalt
lg-le 5 loeb kohus dokumendi avalikult kättetoimetatuks 20 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded teistkordse ilmumise päevast. Kostja toimunud eelistungile ei ilmunud, kuigi oli eelistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Kostjat on hoiatatud, et eelistungile ilmumata jätmisel võib kohus teha tema kahjuks tagaseljaotsuse. Hageja taotles eelistungil tagaseljaotsuse tegemist. Kohtu põhjendused Kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 410 kohaselt kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus
lg 1 kohaselt hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb rahuldada ning hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. koostatud notariaalsest korteri ostu-müügi lepingust; kinnistamisotsusest ja T L kinnistusosakonna T jaoskonna registriosa nr väljatrükist nähtub, et poolte vahel on asjaõiguslik suhe. Eluruumide erastamise seaduse (EES) § 21¹ kohaselt on korteriomandi omanikuks õigus saada eluruumi vallasasjana omaval isikul. Asjaõigusseaduse § 65 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, näiteks ei ole tema õigust kinnistusraamatusse kantud või on kantud ebaõigesti või on kahjustatud mõne olematu koormatise või kitsenduse sissekandmise läbi, nõuda ebaõige kande muutmist või kustutamist. Kande muutmiseks on vajalik selle isiku nõusolek, kelle õigusi parandamine puudutab. Kui nimetatud isik nõusolekut ühe kuu jooksul ei anna, on isikul, kes soovib kannet muuta, õigus esitada hagi. RK on esitanud hagi kande muutmiseks. Kuna RK oli eluruumi vallasasjana omav isik, oli tal õigus EES § 21¹ kohaselt saada korteriomandi omanikuks. K kanne on tehtud kinnistamisavalduse alusel, milles on SA eluruumi vallasasjana omavaks isikuks märgitud. K kanne ei ole tehtud seega õigel alusel ning on seetõttu ebaõige. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ja k kanne muuta. Kande muutmiseks tuleb Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr jaos kustutada kanne, mille kohaselt on korteriomandi omanik SA ja teha uus kanne, mille kohaselt on korteriomandi omanik RK. Kinnistusraamatuseaduse § 34¹ lg-te 1 ja 7 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Puudutatud isiku nõusolek ei ole nõutav, kui kande tegemist taotletakse jõustunud kohtuotsuse või -määruse või kohtutäituri avalduse alusel. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus
lg-st 1 mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt
lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb välja mõista kostjalt.
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kostja võib antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis märgitud korras. Kohus selgitab, et kaja peab vastama
nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda . Meelis Eerik Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.